Oma Kodu
  • Lehe esimene number ilmus 23. detsembril 1906 (so vana kalendri järgi). Nagu ka tänavu, oli ka siis laupäevane päev. Saaremaa ajaloos on see oluline sündmus, sest tegemist oli teise eestikeelse perioodilise väljaandega, mis siin ilmavalgust nägi. Esimene ajaleht oli „Saarlane”, mille proovinumber ilmus 1884. aastal.

    Sajand tagasi hakkas Kuressaares ilmuma uus ajaleht "Hääl" (1)

    Lehe esimene number ilmus 23. detsembril 1906 (so vana kalendri järgi). Nagu ka tänavu, oli ka siis laupäevane päev. Saaremaa ajaloos on see oluline sündmus, sest tegemist oli teise eestikeelse perioodilise väljaandega, mis siin ilmavalgust nägi. Esimene ajaleht oli „Saarlane”, mille proovinumber ilmus 1884. aastal.

    Loe edasi...

  • Sel nädalal, 19. detsembril, möödus sada aastat Leonid Iljitš Brežnevi sünnist. Noorematele inimestele ei ütle see nimi ehk midagi, küll aga vanemale ja keskmisele põlvkonnale – tegemist oli ju mehega, kelle valitsemise all kulges meiegi elu ligi 20 aastat. Paljude jaoks on just Brež-nev – eriti tema valitsemise lõpuaastad – muutunud sotsialismiajastu tragikoomiliseks sümboliks.

    Hea inimene poliitbüroost

    Sel nädalal, 19. detsembril, möödus sada aastat Leonid Iljitš Brežnevi sünnist. Noorematele inimestele ei ütle see nimi ehk midagi, küll aga vanemale ja keskmisele põlvkonnale – tegemist oli ju mehega, kelle valitsemise all kulges meiegi elu ligi 20 aastat. Paljude jaoks on just Brež-nev – eriti tema valitsemise lõpuaastad – muutunud sotsialismiajastu tragikoomiliseks sümboliks.

    Loe edasi...

  • Senne aasta jöulude aeg tuledab moole kangest meelde ühte meite küla meest Lau Augustid, andku vana jumal taale oma juures sea tapmise jäuks ead teravad pussid. August oligid külas sea tapmise ammedi peel, ainuld et egas kohtes, kus loom ee tuli verista, pidi ennem pool liiterd viina laua peel olema – alla senne pole kaubaks läind. Nehja – arva siiss ise, kui neid kohti ühe peeva sees mütu juhtus olema... Ta oli küll suur mees, a nat Pruuli Tiuka ütleb – sina ära akka viinaga ründu pistma – seliti paneb.

    Na, tervidust teitele!

    Senne aasta jöulude aeg tuledab moole kangest meelde ühte meite küla meest Lau Augustid, andku vana jumal taale oma juures sea tapmise jäuks ead teravad pussid. August oligid külas sea tapmise ammedi peel, ainuld et egas kohtes, kus loom ee tuli verista, pidi ennem pool liiterd viina laua peel olema – alla senne pole kaubaks läind. Nehja – arva siiss ise, kui neid kohti ühe peeva sees mütu juhtus olema... Ta oli küll suur mees, a nat Pruuli Tiuka ütleb – sina ära akka viinaga ründu pistma – seliti paneb.

    Loe edasi...

  • Jõulude ajal ei saa kohe magada: 
rõõmu on vaja kõigiga jagada…

    Andeksandmise ja andmisrõõmu aeg

    Jõulude ajal ei saa kohe magada: rõõmu on vaja kõigiga jagada…

    Loe edasi...

  • Lääne-Eesti päästekeskus toetab stipendiumiga tuletõrjuja-päästja erialal õppijaid, kes hiljem päästekeskusse tööle asuvad. Jaanuari lõpus alustab Sisekaitseakadeemia päästekolledži päästekoolis õppimist järjekordne grupp tuletõrjujaid-päästjaid.

    Lääne-Eesti päästekeskus toetab päästjaks õppijaid (1)

    Lääne-Eesti päästekeskus toetab stipendiumiga tuletõrjuja-päästja erialal õppijaid, kes hiljem päästekeskusse tööle asuvad. Jaanuari lõpus alustab Sisekaitseakadeemia päästekolledži päästekoolis õppimist järjekordne grupp tuletõrjujaid-päästjaid.

    Loe edasi...

  • Eile toimus Kuressaares hotellis Meri Saare maakonna arengustrateegia konverents, kus räägiti arengukava koostamise põhimõtetest ja vajadustest.

    Alustati Saare maakonna arengustrateegia koostamist (3)

    Eile toimus Kuressaares hotellis Meri Saare maakonna arengustrateegia konverents, kus räägiti arengukava koostamise põhimõtetest ja vajadustest.

    Loe edasi...

  • Muusik ja ettevõtja Uku Kuut istutab oma Pöide maakodus kahele hektarile viinamarja, esimesed pudelid põhjamaist punaveini peaks korgi alla saama nelja aasta pärast.

    Uku Kuut rajab Pöidele viinamarjaistandust (2)

    Muusik ja ettevõtja Uku Kuut istutab oma Pöide maakodus kahele hektarile viinamarja, esimesed pudelid põhjamaist punaveini peaks korgi alla saama nelja aasta pärast.

    Loe edasi...

  • Juba mõnda aega hoiab Eestimaa Looduse Fond Saaremaa keskkonnateenistuse tegevusel ühiskondlikus korras silma peal.

    Looduskaitsjad ei usalda keskkonnateenistust (2)

    Juba mõnda aega hoiab Eestimaa Looduse Fond Saaremaa keskkonnateenistuse tegevusel ühiskondlikus korras silma peal.

    Loe edasi...

  • Üleeile toimus Kuressaare ametikoolis jõuluvalguse konkursi pidulik tunnustamisüritus.

    Kuressaare ametikoolis süttis jõuluvalgus (1)

    Üleeile toimus Kuressaare ametikoolis jõuluvalguse konkursi pidulik tunnustamisüritus.

    Loe edasi...

  • Kuressaare Kultuurikeskuse II korrusel avatud näituse avasõnad kõlasid kuulutusena: saagu valgus! Paarkümmend ülespandud lampi on kõik tehtud kodustes tingimustes lihtsatest kättejuhtunud materjalidest. Nii on ta kasutanud süldivormi (pildil), sõela, pilliroogu ja pappi. Lambid valmisid pooleteise aastaga.

    Aare Martinson avas teisipäeval Kuressaares näituse isetehtud lampidest

    Kuressaare Kultuurikeskuse II korrusel avatud näituse avasõnad kõlasid kuulutusena: saagu valgus! Paarkümmend ülespandud lampi on kõik tehtud kodustes tingimustes lihtsatest kättejuhtunud materjalidest. Nii on ta kasutanud süldivormi (pildil), sõela, pilliroogu ja pappi. Lambid valmisid pooleteise aastaga.

    Loe edasi...

  • Koostöös keskkonnaministeeriumiga on kohalikele omavalitsustele kuuluvad vee-ettevõtted ellu viimas mitmeid suuremahulisi veemajandusprojekte, mille eesmärgiks on tagada asulate väga kehvas seisus olevate vee- ja kanalisatsiooni süsteemide uuendamine.

    Veeprojektid vajavad otsuseid

    Koostöös keskkonnaministeeriumiga on kohalikele omavalitsustele kuuluvad vee-ettevõtted ellu viimas mitmeid suuremahulisi veemajandusprojekte, mille eesmärgiks on tagada asulate väga kehvas seisus olevate vee- ja kanalisatsiooni süsteemide uuendamine.

    Loe edasi...

  • Kesklinnas asuva Saaremaa Tarbijate Ühistule kuuluva kaubamaja lammutustööd on põhimõtteliselt lõppenud ja alanud on hoone ümber- ja juurdeehitustööd. Kui vanas hoones oli kaubamajal pinda 1100 ruutmeetrit, siis uue maja maht on veidi üle kolme korra suurem.

    Saaremaa kaubamaja ümberehitus on alanud (1)

    Kesklinnas asuva Saaremaa Tarbijate Ühistule kuuluva kaubamaja lammutustööd on põhimõtteliselt lõppenud ja alanud on hoone ümber- ja juurdeehitustööd. Kui vanas hoones oli kaubamajal pinda 1100 ruutmeetrit, siis uue maja maht on veidi üle kolme korra suurem.

    Loe edasi...

  • Suuremad vallakesksemad avalikud üritused, misel liitsõna esimene puol „jõulu-„ märgit, tehti mineva nädali ää. Riede pieti Jõululoata Kaubahuovis Liival ja põhikuolis. Kuolilapsed sattusid kauplemisest nõnna vaimu, et mõtlevad, kas mitte äkist kevadepuole koa ühte loata tiha. Lusti ja säravid silmi jägus mõlemil puol, kuigid vilu ilm kimbutas rinkijalutajud.

    Terit ja jõuluvalgust!

    Suuremad vallakesksemad avalikud üritused, misel liitsõna esimene puol „jõulu-„ märgit, tehti mineva nädali ää. Riede pieti Jõululoata Kaubahuovis Liival ja põhikuolis. Kuolilapsed sattusid kauplemisest nõnna vaimu, et mõtlevad, kas mitte äkist kevadepuole koa ühte loata tiha. Lusti ja säravid silmi jägus mõlemil puol, kuigid vilu ilm kimbutas rinkijalutajud.

    Loe edasi...

  • Meie jutuajamine oli plaanitud teisipäevasesse „Keskpäeva”. Kontradmiral on kohal pea pool tundi enne kokkulepitud aega. On rahulik. Soliidne. Räägime – nö soojenduseks maast ja ilmast. Tomi-nimelisest kassist, kes talviti on paks nagu mauk, aga kevadel suudab selle kõik maha “joosta”. Meedia vastu Kõutsil allergiat pole. Pigem leiab ta, et ajakirjandus on olnud tema suhtes leebe. “Oleks võinud ka rohkem miinuseid leida.”

    Tarmo Kõuts – igavene optimist

    Meie jutuajamine oli plaanitud teisipäevasesse „Keskpäeva”. Kontradmiral on kohal pea pool tundi enne kokkulepitud aega. On rahulik. Soliidne. Räägime – nö soojenduseks maast ja ilmast. Tomi-nimelisest kassist, kes talviti on paks nagu mauk, aga kevadel suudab selle kõik maha “joosta”. Meedia vastu Kõutsil allergiat pole. Pigem leiab ta, et ajakirjandus on olnud tema suhtes leebe. “Oleks võinud ka rohkem miinuseid leida.”

    Loe edasi...

  • Üks väärikamaid seeniorlehemeeste vennaskonnast saanuks 27. jõulukuupäeval 75. Kuigi ta mõõdab juba manalateid, kujutame teda ikka vastu astuvat sirgeselgsena, pisut naerusena, head plaanid põues.

    Harry Õnnis 75

    Üks väärikamaid seeniorlehemeeste vennaskonnast saanuks 27. jõulukuupäeval 75. Kuigi ta mõõdab juba manalateid, kujutame teda ikka vastu astuvat sirgeselgsena, pisut naerusena, head plaanid põues.

    Loe edasi...

  • Seoses lähenevate jõulude ja aastavahetusega on suurenenud ilutulestike müük, mille hulgas on ka punaseid signaalrakette. Viimaseid aga kasutatakse merehäda signaali edastamiseks.

    Ettevaatust punaste signaalrakettide kasutamisel!

    Seoses lähenevate jõulude ja aastavahetusega on suurenenud ilutulestike müük, mille hulgas on ka punaseid signaalrakette. Viimaseid aga kasutatakse merehäda signaali edastamiseks.

    Loe edasi...

  • Keskkonnainspektsiooni valvetelefon on saanud möödunud nädalal Saaremaa rannikule uhutud jäätmete kohta vaid kaks kõnet, ütles Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Tõnu Aus. 
„Infot saabub väga vähe ja midagi uut ilmnenud ei ole,” märkis Aus, kelle sõnul võib üksjagu reostusest olla kinni ka roostike servades, kuhu praeguse kõrge veega pole võimalik ligi pääseda.

    Merereostus on Sõrve rannast visa kaduma (1)

    Keskkonnainspektsiooni valvetelefon on saanud möödunud nädalal Saaremaa rannikule uhutud jäätmete kohta vaid kaks kõnet, ütles Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Tõnu Aus. „Infot saabub väga vähe ja midagi uut ilmnenud ei ole,” märkis Aus, kelle sõnul võib üksjagu reostusest olla kinni ka roostike servades, kuhu praeguse kõrge veega pole võimalik ligi pääseda.

    Loe edasi...

  • Eesti nimetab ennast demokraatlikuks riigiks, kus kõigil on võrdsed võimalused osaleda poliitikas kas kohalikul tasandil või riigikogu liikmena. Kahjuks ei taga pelgalt võrdsetest võimalustest rääkimine seda, et naiste esindatus poliitikas oleks nii suur, et naised saaksid arvestatavalt kaasa rääkida küsimustes, mis on jäänud meie edukas arengus tahaplaanile ning kiskunud meie eduloo vähe nihkesse. 
Praeguse riigikogu koosseisu 101 saadikust on ainult 19 naised (18,8 %). Paraku jääb nendest häältest väheks rääkimaks kaasa naiste seisukohalt olulistes küsimustes.

    Poliitikasse peab tulema rohkem naisi (1)

    Eesti nimetab ennast demokraatlikuks riigiks, kus kõigil on võrdsed võimalused osaleda poliitikas kas kohalikul tasandil või riigikogu liikmena. Kahjuks ei taga pelgalt võrdsetest võimalustest rääkimine seda, et naiste esindatus poliitikas oleks nii suur, et naised saaksid arvestatavalt kaasa rääkida küsimustes, mis on jäänud meie edukas arengus tahaplaanile ning kiskunud meie eduloo vähe nihkesse. Praeguse riigikogu koosseisu 101 saadikust on ainult 19 naised (18,8 %). Paraku jääb nendest häältest väheks rääkimaks kaasa naiste seisukohalt olulistes küsimustes.

    Loe edasi...

  • Kui ma Oma Saare esimeses numbris kirjutasin loo õdedest Lulladest, kes välismaale õnne otsima läinud, siis on ka minu oma pereliige samamoodi kodust kaugel tööl. Ema Andra on juba kolmandat kuud Moskvas, kuhu teda on lähetatud Eesti Vabariigi kultuuriatašeena lausa kolmeks aastaks.

    Skype’i-vanaema

    Kui ma Oma Saare esimeses numbris kirjutasin loo õdedest Lulladest, kes välismaale õnne otsima läinud, siis on ka minu oma pereliige samamoodi kodust kaugel tööl. Ema Andra on juba kolmandat kuud Moskvas, kuhu teda on lähetatud Eesti Vabariigi kultuuriatašeena lausa kolmeks aastaks.

    Loe edasi...

  • Jõulud on sellised pühad, mil ollakse hardad ja perekesksed. Veel hardamad käivad ka esivanemate ja lähedaste haudadel ning kirikuski ära.
Kirikuga seoses tuleb mulle meelde ammune Emmaste kirikuõpetaja Guido Reinvalla, kes sügaval nõukogude ajal alustas oma pühalikku jõulujutlust tuubiltäis kirikus lausa sõimuga (oli ju kirikuskäimise akt toona üks omamoodi protest, sest jõulud polnud ametlikult lubatud kuni 1989. aastani). Ta tuli altari ette ja käratas: “Nehh, nüüd on teid sii nii palju koos! – Kus te mineva pühaba olite?!”

    Üks ütlemata tore, ürgvana ja rahulik aeg

    Jõulud on sellised pühad, mil ollakse hardad ja perekesksed. Veel hardamad käivad ka esivanemate ja lähedaste haudadel ning kirikuski ära. Kirikuga seoses tuleb mulle meelde ammune Emmaste kirikuõpetaja Guido Reinvalla, kes sügaval nõukogude ajal alustas oma pühalikku jõulujutlust tuubiltäis kirikus lausa sõimuga (oli ju kirikuskäimise akt toona üks omamoodi protest, sest jõulud polnud ametlikult lubatud kuni 1989. aastani). Ta tuli altari ette ja käratas: “Nehh, nüüd on teid sii nii palju koos! – Kus te mineva pühaba olite?!”

    Loe edasi...