Oma Kodu
  • Minu vanaisa oli isehakanud muusik. Tal oli kodus vähemalt kümme erinevat pilli – alustades jauramist, lõpetades stradivaariusega. Jah, tõesti, tal oli ka see väärt instrument olemas, mis pärast tema surma saladuslikult kaduma läks. Kõige huvitavam vanaisa juures oli aga see, et ta oskas kõiki neid pille ise mängida. Viiulit, kitarri, kannelt, akordioni, bajaani, balalaikat, suupilli jne. Miks ma aga nüüd jõuluajal mõtlen oma vanaisale on see, et käisin Kuressaare Raegaleriis vaatamas jõuluprogrammi „Meloodiamaa”.

    Kuressaare Raegaleriis meloodiamaad avastamas

    Minu vanaisa oli isehakanud muusik. Tal oli kodus vähemalt kümme erinevat pilli – alustades jauramist, lõpetades stradivaariusega. Jah, tõesti, tal oli ka see väärt instrument olemas, mis pärast tema surma saladuslikult kaduma läks. Kõige huvitavam vanaisa juures oli aga see, et ta oskas kõiki neid pille ise mängida. Viiulit, kitarri, kannelt, akordioni, bajaani, balalaikat, suupilli jne. Miks ma aga nüüd jõuluajal mõtlen oma vanaisale on see, et käisin Kuressaare Raegaleriis vaatamas jõuluprogrammi „Meloodiamaa”.

    Loe edasi...

  • Iga kord, kui räägitakse, kuidas vene ajal olid jõulud ülisalajased ja küünlaid põletati kodudes paksude kardinate taga, tekib mul tõrge. Kirjutajaiks on enamasti see põlvkond, kelle mälu nendesse aastatesse ei ulatugi, või siis need, kes tahavadki teisiti mäletada.

    Tõelised jõulud

    Iga kord, kui räägitakse, kuidas vene ajal olid jõulud ülisalajased ja küünlaid põletati kodudes paksude kardinate taga, tekib mul tõrge. Kirjutajaiks on enamasti see põlvkond, kelle mälu nendesse aastatesse ei ulatugi, või siis need, kes tahavadki teisiti mäletada.

    Loe edasi...

  • Natura 2000 võrgustikku kuulumine võib päästa suure loodusväärtusega Kahtla laiu kinnisvaraarendajate surve alt ning luua tulevikus seal võimaluse loodusväärtuse esitlemiseks.

    Natura võib päästa Kahtla laiu täisehitamisest

    Natura 2000 võrgustikku kuulumine võib päästa suure loodusväärtusega Kahtla laiu kinnisvaraarendajate surve alt ning luua tulevikus seal võimaluse loodusväärtuse esitlemiseks.

    Loe edasi...

  • Kui Eesti ühele rahvusvaheliselt produktiivsemale zooloogile ja riiklike teaduspreemiatega tunnustatud Tartu Ülikooli professorile kirja saatsin, et intervjuuks kohtumist kokku leppida, sain vastuseks: “Äinoh, ju ikka peab aega leidma. Iseasi, kas mool midagid iseäralikku rääkida oo.”

    Raivo Mänd – häbelikust maapoisist tunnustatud teadlaseks

    Kui Eesti ühele rahvusvaheliselt produktiivsemale zooloogile ja riiklike teaduspreemiatega tunnustatud Tartu Ülikooli professorile kirja saatsin, et intervjuuks kohtumist kokku leppida, sain vastuseks: “Äinoh, ju ikka peab aega leidma. Iseasi, kas mool midagid iseäralikku rääkida oo.”

    Loe edasi...

  • Tuntumatele linnupaikadele võiks lisada Kavandi. Saaremaale talvituma jäänud luigepere on leidnud enda jaoks uue meelispaiga - Kavandi küla rapsipõllu, kus nad tänavusel jõulukuulgi  maiustamas käivad. Kavandi Kandi Seltsi eestvedaja Riina Aljas kutsus lehemehi pärast seltsimajaga tutvumist imelist vaatepilti kaema. Fotograaf Tõnu Veldre klõpsaski tavatu jõulukuise looduspildi.

    Uuest infotoast luikedeni rapsipõllul

    Tuntumatele linnupaikadele võiks lisada Kavandi. Saaremaale talvituma jäänud luigepere on leidnud enda jaoks uue meelispaiga - Kavandi küla rapsipõllu, kus nad tänavusel jõulukuulgi maiustamas käivad. Kavandi Kandi Seltsi eestvedaja Riina Aljas kutsus lehemehi pärast seltsimajaga tutvumist imelist vaatepilti kaema. Fotograaf Tõnu Veldre klõpsaski tavatu jõulukuise looduspildi.

    Loe edasi...

  • Esimese Vene revolutsiooni ajal 1905. aastal, kui rahvahulgad koondusid võitluseks oma õiguste jaluleseadmiseks tsaarivõimu monarhistliku poliitika vastu, jõudis see uuendusmeelne laine äreva aasta lõpukuudel ka Saaremaale.

    Esimese erakonna teke Saaremaal

    Esimese Vene revolutsiooni ajal 1905. aastal, kui rahvahulgad koondusid võitluseks oma õiguste jaluleseadmiseks tsaarivõimu monarhistliku poliitika vastu, jõudis see uuendusmeelne laine äreva aasta lõpukuudel ka Saaremaale.

    Loe edasi...

  • Lehe esimene number ilmus 23. detsembril 1906 (so vana kalendri järgi). Nagu ka tänavu, oli ka siis laupäevane päev. Saaremaa ajaloos on see oluline sündmus, sest tegemist oli teise eestikeelse perioodilise väljaandega, mis siin ilmavalgust nägi. Esimene ajaleht oli „Saarlane”, mille proovinumber ilmus 1884. aastal.

    Sajand tagasi hakkas Kuressaares ilmuma uus ajaleht "Hääl" (1)

    Lehe esimene number ilmus 23. detsembril 1906 (so vana kalendri järgi). Nagu ka tänavu, oli ka siis laupäevane päev. Saaremaa ajaloos on see oluline sündmus, sest tegemist oli teise eestikeelse perioodilise väljaandega, mis siin ilmavalgust nägi. Esimene ajaleht oli „Saarlane”, mille proovinumber ilmus 1884. aastal.

    Loe edasi...

  • Sel nädalal, 19. detsembril, möödus sada aastat Leonid Iljitš Brežnevi sünnist. Noorematele inimestele ei ütle see nimi ehk midagi, küll aga vanemale ja keskmisele põlvkonnale – tegemist oli ju mehega, kelle valitsemise all kulges meiegi elu ligi 20 aastat. Paljude jaoks on just Brež-nev – eriti tema valitsemise lõpuaastad – muutunud sotsialismiajastu tragikoomiliseks sümboliks.

    Hea inimene poliitbüroost

    Sel nädalal, 19. detsembril, möödus sada aastat Leonid Iljitš Brežnevi sünnist. Noorematele inimestele ei ütle see nimi ehk midagi, küll aga vanemale ja keskmisele põlvkonnale – tegemist oli ju mehega, kelle valitsemise all kulges meiegi elu ligi 20 aastat. Paljude jaoks on just Brež-nev – eriti tema valitsemise lõpuaastad – muutunud sotsialismiajastu tragikoomiliseks sümboliks.

    Loe edasi...

  • Senne aasta jöulude aeg tuledab moole kangest meelde ühte meite küla meest Lau Augustid, andku vana jumal taale oma juures sea tapmise jäuks ead teravad pussid. August oligid külas sea tapmise ammedi peel, ainuld et egas kohtes, kus loom ee tuli verista, pidi ennem pool liiterd viina laua peel olema – alla senne pole kaubaks läind. Nehja – arva siiss ise, kui neid kohti ühe peeva sees mütu juhtus olema... Ta oli küll suur mees, a nat Pruuli Tiuka ütleb – sina ära akka viinaga ründu pistma – seliti paneb.

    Na, tervidust teitele!

    Senne aasta jöulude aeg tuledab moole kangest meelde ühte meite küla meest Lau Augustid, andku vana jumal taale oma juures sea tapmise jäuks ead teravad pussid. August oligid külas sea tapmise ammedi peel, ainuld et egas kohtes, kus loom ee tuli verista, pidi ennem pool liiterd viina laua peel olema – alla senne pole kaubaks läind. Nehja – arva siiss ise, kui neid kohti ühe peeva sees mütu juhtus olema... Ta oli küll suur mees, a nat Pruuli Tiuka ütleb – sina ära akka viinaga ründu pistma – seliti paneb.

    Loe edasi...

  • Jõulude ajal ei saa kohe magada: 
rõõmu on vaja kõigiga jagada…

    Andeksandmise ja andmisrõõmu aeg

    Jõulude ajal ei saa kohe magada: rõõmu on vaja kõigiga jagada…

    Loe edasi...

  • Lääne-Eesti päästekeskus toetab stipendiumiga tuletõrjuja-päästja erialal õppijaid, kes hiljem päästekeskusse tööle asuvad. Jaanuari lõpus alustab Sisekaitseakadeemia päästekolledži päästekoolis õppimist järjekordne grupp tuletõrjujaid-päästjaid.

    Lääne-Eesti päästekeskus toetab päästjaks õppijaid (1)

    Lääne-Eesti päästekeskus toetab stipendiumiga tuletõrjuja-päästja erialal õppijaid, kes hiljem päästekeskusse tööle asuvad. Jaanuari lõpus alustab Sisekaitseakadeemia päästekolledži päästekoolis õppimist järjekordne grupp tuletõrjujaid-päästjaid.

    Loe edasi...

  • Eile toimus Kuressaares hotellis Meri Saare maakonna arengustrateegia konverents, kus räägiti arengukava koostamise põhimõtetest ja vajadustest.

    Alustati Saare maakonna arengustrateegia koostamist (3)

    Eile toimus Kuressaares hotellis Meri Saare maakonna arengustrateegia konverents, kus räägiti arengukava koostamise põhimõtetest ja vajadustest.

    Loe edasi...

  • Muusik ja ettevõtja Uku Kuut istutab oma Pöide maakodus kahele hektarile viinamarja, esimesed pudelid põhjamaist punaveini peaks korgi alla saama nelja aasta pärast.

    Uku Kuut rajab Pöidele viinamarjaistandust (2)

    Muusik ja ettevõtja Uku Kuut istutab oma Pöide maakodus kahele hektarile viinamarja, esimesed pudelid põhjamaist punaveini peaks korgi alla saama nelja aasta pärast.

    Loe edasi...

  • Juba mõnda aega hoiab Eestimaa Looduse Fond Saaremaa keskkonnateenistuse tegevusel ühiskondlikus korras silma peal.

    Looduskaitsjad ei usalda keskkonnateenistust (2)

    Juba mõnda aega hoiab Eestimaa Looduse Fond Saaremaa keskkonnateenistuse tegevusel ühiskondlikus korras silma peal.

    Loe edasi...

  • Üleeile toimus Kuressaare ametikoolis jõuluvalguse konkursi pidulik tunnustamisüritus.

    Kuressaare ametikoolis süttis jõuluvalgus (1)

    Üleeile toimus Kuressaare ametikoolis jõuluvalguse konkursi pidulik tunnustamisüritus.

    Loe edasi...

  • Kuressaare Kultuurikeskuse II korrusel avatud näituse avasõnad kõlasid kuulutusena: saagu valgus! Paarkümmend ülespandud lampi on kõik tehtud kodustes tingimustes lihtsatest kättejuhtunud materjalidest. Nii on ta kasutanud süldivormi (pildil), sõela, pilliroogu ja pappi. Lambid valmisid pooleteise aastaga.

    Aare Martinson avas teisipäeval Kuressaares näituse isetehtud lampidest

    Kuressaare Kultuurikeskuse II korrusel avatud näituse avasõnad kõlasid kuulutusena: saagu valgus! Paarkümmend ülespandud lampi on kõik tehtud kodustes tingimustes lihtsatest kättejuhtunud materjalidest. Nii on ta kasutanud süldivormi (pildil), sõela, pilliroogu ja pappi. Lambid valmisid pooleteise aastaga.

    Loe edasi...

  • Koostöös keskkonnaministeeriumiga on kohalikele omavalitsustele kuuluvad vee-ettevõtted ellu viimas mitmeid suuremahulisi veemajandusprojekte, mille eesmärgiks on tagada asulate väga kehvas seisus olevate vee- ja kanalisatsiooni süsteemide uuendamine.

    Veeprojektid vajavad otsuseid

    Koostöös keskkonnaministeeriumiga on kohalikele omavalitsustele kuuluvad vee-ettevõtted ellu viimas mitmeid suuremahulisi veemajandusprojekte, mille eesmärgiks on tagada asulate väga kehvas seisus olevate vee- ja kanalisatsiooni süsteemide uuendamine.

    Loe edasi...

  • Kesklinnas asuva Saaremaa Tarbijate Ühistule kuuluva kaubamaja lammutustööd on põhimõtteliselt lõppenud ja alanud on hoone ümber- ja juurdeehitustööd. Kui vanas hoones oli kaubamajal pinda 1100 ruutmeetrit, siis uue maja maht on veidi üle kolme korra suurem.

    Saaremaa kaubamaja ümberehitus on alanud (1)

    Kesklinnas asuva Saaremaa Tarbijate Ühistule kuuluva kaubamaja lammutustööd on põhimõtteliselt lõppenud ja alanud on hoone ümber- ja juurdeehitustööd. Kui vanas hoones oli kaubamajal pinda 1100 ruutmeetrit, siis uue maja maht on veidi üle kolme korra suurem.

    Loe edasi...

  • Suuremad vallakesksemad avalikud üritused, misel liitsõna esimene puol „jõulu-„ märgit, tehti mineva nädali ää. Riede pieti Jõululoata Kaubahuovis Liival ja põhikuolis. Kuolilapsed sattusid kauplemisest nõnna vaimu, et mõtlevad, kas mitte äkist kevadepuole koa ühte loata tiha. Lusti ja säravid silmi jägus mõlemil puol, kuigid vilu ilm kimbutas rinkijalutajud.

    Terit ja jõuluvalgust!

    Suuremad vallakesksemad avalikud üritused, misel liitsõna esimene puol „jõulu-„ märgit, tehti mineva nädali ää. Riede pieti Jõululoata Kaubahuovis Liival ja põhikuolis. Kuolilapsed sattusid kauplemisest nõnna vaimu, et mõtlevad, kas mitte äkist kevadepuole koa ühte loata tiha. Lusti ja säravid silmi jägus mõlemil puol, kuigid vilu ilm kimbutas rinkijalutajud.

    Loe edasi...

  • Meie jutuajamine oli plaanitud teisipäevasesse „Keskpäeva”. Kontradmiral on kohal pea pool tundi enne kokkulepitud aega. On rahulik. Soliidne. Räägime – nö soojenduseks maast ja ilmast. Tomi-nimelisest kassist, kes talviti on paks nagu mauk, aga kevadel suudab selle kõik maha “joosta”. Meedia vastu Kõutsil allergiat pole. Pigem leiab ta, et ajakirjandus on olnud tema suhtes leebe. “Oleks võinud ka rohkem miinuseid leida.”

    Tarmo Kõuts – igavene optimist

    Meie jutuajamine oli plaanitud teisipäevasesse „Keskpäeva”. Kontradmiral on kohal pea pool tundi enne kokkulepitud aega. On rahulik. Soliidne. Räägime – nö soojenduseks maast ja ilmast. Tomi-nimelisest kassist, kes talviti on paks nagu mauk, aga kevadel suudab selle kõik maha “joosta”. Meedia vastu Kõutsil allergiat pole. Pigem leiab ta, et ajakirjandus on olnud tema suhtes leebe. “Oleks võinud ka rohkem miinuseid leida.”

    Loe edasi...