Teema arhiiv

  • Lehe esimene number ilmus 23. detsembril 1906 (so vana kalendri järgi). Nagu ka tänavu, oli ka siis laupäevane päev. Saaremaa ajaloos on see oluline sündmus, sest tegemist oli teise eestikeelse perioodilise väljaandega, mis siin ilmavalgust nägi. Esimene ajaleht oli „Saarlane”, mille proovinumber ilmus 1884. aastal.

    Sajand tagasi hakkas Kuressaares ilmuma uus ajaleht "Hääl" (1)

    Lehe esimene number ilmus 23. detsembril 1906 (so vana kalendri järgi). Nagu ka tänavu, oli ka siis laupäevane päev. Saaremaa ajaloos on see oluline sündmus, sest tegemist oli teise eestikeelse perioodilise väljaandega, mis siin ilmavalgust nägi. Esimene ajaleht oli „Saarlane”, mille proovinumber ilmus 1884. aastal.

    Loe edasi...

  • Sel nädalal, 19. detsembril, möödus sada aastat Leonid Iljitš Brežnevi sünnist. Noorematele inimestele ei ütle see nimi ehk midagi, küll aga vanemale ja keskmisele põlvkonnale – tegemist oli ju mehega, kelle valitsemise all kulges meiegi elu ligi 20 aastat. Paljude jaoks on just Brež-nev – eriti tema valitsemise lõpuaastad – muutunud sotsialismiajastu tragikoomiliseks sümboliks.

    Hea inimene poliitbüroost

    Sel nädalal, 19. detsembril, möödus sada aastat Leonid Iljitš Brežnevi sünnist. Noorematele inimestele ei ütle see nimi ehk midagi, küll aga vanemale ja keskmisele põlvkonnale – tegemist oli ju mehega, kelle valitsemise all kulges meiegi elu ligi 20 aastat. Paljude jaoks on just Brež-nev – eriti tema valitsemise lõpuaastad – muutunud sotsialismiajastu tragikoomiliseks sümboliks.

    Loe edasi...

  • Jõulude ajal ei saa kohe magada: 
rõõmu on vaja kõigiga jagada…

    Andeksandmise ja andmisrõõmu aeg

    Jõulude ajal ei saa kohe magada: rõõmu on vaja kõigiga jagada…

    Loe edasi...

  • Meie jutuajamine oli plaanitud teisipäevasesse „Keskpäeva”. Kontradmiral on kohal pea pool tundi enne kokkulepitud aega. On rahulik. Soliidne. Räägime – nö soojenduseks maast ja ilmast. Tomi-nimelisest kassist, kes talviti on paks nagu mauk, aga kevadel suudab selle kõik maha “joosta”. Meedia vastu Kõutsil allergiat pole. Pigem leiab ta, et ajakirjandus on olnud tema suhtes leebe. “Oleks võinud ka rohkem miinuseid leida.”

    Tarmo Kõuts – igavene optimist

    Meie jutuajamine oli plaanitud teisipäevasesse „Keskpäeva”. Kontradmiral on kohal pea pool tundi enne kokkulepitud aega. On rahulik. Soliidne. Räägime – nö soojenduseks maast ja ilmast. Tomi-nimelisest kassist, kes talviti on paks nagu mauk, aga kevadel suudab selle kõik maha “joosta”. Meedia vastu Kõutsil allergiat pole. Pigem leiab ta, et ajakirjandus on olnud tema suhtes leebe. “Oleks võinud ka rohkem miinuseid leida.”

    Loe edasi...

  • Üks väärikamaid seeniorlehemeeste vennaskonnast saanuks 27. jõulukuupäeval 75. Kuigi ta mõõdab juba manalateid, kujutame teda ikka vastu astuvat sirgeselgsena, pisut naerusena, head plaanid põues.

    Harry Õnnis 75

    Üks väärikamaid seeniorlehemeeste vennaskonnast saanuks 27. jõulukuupäeval 75. Kuigi ta mõõdab juba manalateid, kujutame teda ikka vastu astuvat sirgeselgsena, pisut naerusena, head plaanid põues.

    Loe edasi...

  • Tööturuamet kuulutab täna välja Euroopa Liidu struktuurifondide meetme 1.3 “Võrdsed võimalused tööturul” IV taotlusvooru. Projektitaotlusi võetakse vastu 19. jaanuarini 2007, kuni kella 10-ni.

    Avanes Euroopa Sotsiialfondi meetme 1.3 IV taotlusvoor

    Tööturuamet kuulutab täna välja Euroopa Liidu struktuurifondide meetme 1.3 “Võrdsed võimalused tööturul” IV taotlusvooru. Projektitaotlusi võetakse vastu 19. jaanuarini 2007, kuni kella 10-ni.

    Loe edasi...

  • 1. detsembril 2006 oli Tööturuametis registreeritud 12 203 töötut, mis moodustab 1,5 % Eesti tööealisest elanikkonnast (vanuses 16 aastat kuni pensioniiga). Võrreldes 1. novembriga 2006. a oli registreeritud töötuid 184 inimese võrra rohkem (+1,8%). Võrreldes aga 2005. aasta 1. detsembriga vähenes töötute arv 46%.

    Tööta on 1,5 protsenti Eesti tööealistest inimestest (1)

    1. detsembril 2006 oli Tööturuametis registreeritud 12 203 töötut, mis moodustab 1,5 % Eesti tööealisest elanikkonnast (vanuses 16 aastat kuni pensioniiga). Võrreldes 1. novembriga 2006. a oli registreeritud töötuid 184 inimese võrra rohkem (+1,8%). Võrreldes aga 2005. aasta 1. detsembriga vähenes töötute arv 46%.

    Loe edasi...

  • See on rubriik, kuhu Loreida Kremm on kogunud kuulsate inimeste elulugudest hulgaliselt naljakaid fakte.
Lugege seda tänasest Oma Saarest 6. leheküljelt

    Kuulsad ja kummalised

    See on rubriik, kuhu Loreida Kremm on kogunud kuulsate inimeste elulugudest hulgaliselt naljakaid fakte. Lugege seda tänasest Oma Saarest 6. leheküljelt

    Loe edasi...

  • Kuressaare Gümnaasiumi õpetajat-huvijuhti-kooliteatriedendajat Merle Rätseppa teavad ja tunnevad paljud. Merle Rekaya´t teavad mõned. Tegelikult on see üks ja seesama kena inimene. Lihtsalt viimase kahe aasta sisse mahub suht väike Aafrika riik Tuneesia ja suht suur armastus.

    Armastusega, Tuneesiast!

    Kuressaare Gümnaasiumi õpetajat-huvijuhti-kooliteatriedendajat Merle Rätseppa teavad ja tunnevad paljud. Merle Rekaya´t teavad mõned. Tegelikult on see üks ja seesama kena inimene. Lihtsalt viimase kahe aasta sisse mahub suht väike Aafrika riik Tuneesia ja suht suur armastus.

    Loe edasi...

  • Enne kui asuda säästupirne lakke keerama või kolme põrsakese kombel põhumaja ehitama, tuleks kõigepealt oma söömisharjumused üle vaadata. Ükskõik siis, kas tahetakse olla trendikas ökoinimene või lihtsalt terve ja elurõõmus ilmakodanik. Sa oled see, mida sa sööd.

    Tervislik toitumine on ökoelu alus

    Enne kui asuda säästupirne lakke keerama või kolme põrsakese kombel põhumaja ehitama, tuleks kõigepealt oma söömisharjumused üle vaadata. Ükskõik siis, kas tahetakse olla trendikas ökoinimene või lihtsalt terve ja elurõõmus ilmakodanik. Sa oled see, mida sa sööd.

    Loe edasi...

  • Tänast päeva (15. detsembrit) 62 aastat tagasi võib Ruhnu ajaloos pidada oluliseks pöördpunktiks – sel päeval lahkusid saarelt Saksa okupatsiooniväed. Juba neli päeva hiljem (19. detsembril) saabusid saarele Nõukogude väed (muide, Ruhnu oli Eestimaa viimane osa, mille Punaarmee „vabastas”) ja algas hoopis uus ajastu. Järgnenud poole sajandi jooksul purustati peaaegu täielikult ruhnurootslaste omapärane tuhandeaastane kultuur, eluolu sel Liivi lahe väikesaarel – nagu kõikjal Eestis – sovetiseeriti.

    Pöördelised päevad Ruhnu saare ajaloos

    Tänast päeva (15. detsembrit) 62 aastat tagasi võib Ruhnu ajaloos pidada oluliseks pöördpunktiks – sel päeval lahkusid saarelt Saksa okupatsiooniväed. Juba neli päeva hiljem (19. detsembril) saabusid saarele Nõukogude väed (muide, Ruhnu oli Eestimaa viimane osa, mille Punaarmee „vabastas”) ja algas hoopis uus ajastu. Järgnenud poole sajandi jooksul purustati peaaegu täielikult ruhnurootslaste omapärane tuhandeaastane kultuur, eluolu sel Liivi lahe väikesaarel – nagu kõikjal Eestis – sovetiseeriti.

    Loe edasi...

  • Tähelepanu: flirt töökohal! Vastavalt Saksamaal läbi viidud uurimisele kasutavad paljude ettevõtete töötajad jõulueelseid koosviibimisi selleks, et leida partner või tekitada väike armuintriig. Seepärast annab Saksa päevaleht Die Welt oma lugejatele väikese soovituse – ettevõtete jõuluüritustel tuleks rangelt kinni pidada enesedistsipliinist.

    Enne jõule on iga teine meist häälestatud flirdile

    Tähelepanu: flirt töökohal! Vastavalt Saksamaal läbi viidud uurimisele kasutavad paljude ettevõtete töötajad jõulueelseid koosviibimisi selleks, et leida partner või tekitada väike armuintriig. Seepärast annab Saksa päevaleht Die Welt oma lugejatele väikese soovituse – ettevõtete jõuluüritustel tuleks rangelt kinni pidada enesedistsipliinist.

    Loe edasi...

  • Venemaa sisepoliitikas on alanud uus ajajärk. Kuigi presidendivalimisteni on jäänud enam kui aasta, arutatakse riigis juba väga teravalt nn „2008. aasta küsimust”. Probleem seisneb selles, kellest saab Venemaa uus president. Nagu teada, ei luba hetkel kehtiv põhiseadus praegusel presidendil Vladimir Putinil kolmandaks ametiajaks kandideerida. Kuid Vene riigi ajaloo üks valusamaid küsimusi on alati olnud seotud võimu üleandmisega. Põhjus on selles, et võimuinstitutsioonid on Venemaal alati olnud nõrgad – kahjuks on ka see seadus. Analüüsides meie idanaabri sisepoliitilist olukorda, esitas ajaleht Financial Times küsimuse: kas ka seekord satub Venemaa ajaloo poolt üles seatud lõksu?

    Venemaa ootab jälle Boriss Godunovi

    Venemaa sisepoliitikas on alanud uus ajajärk. Kuigi presidendivalimisteni on jäänud enam kui aasta, arutatakse riigis juba väga teravalt nn „2008. aasta küsimust”. Probleem seisneb selles, kellest saab Venemaa uus president. Nagu teada, ei luba hetkel kehtiv põhiseadus praegusel presidendil Vladimir Putinil kolmandaks ametiajaks kandideerida. Kuid Vene riigi ajaloo üks valusamaid küsimusi on alati olnud seotud võimu üleandmisega. Põhjus on selles, et võimuinstitutsioonid on Venemaal alati olnud nõrgad – kahjuks on ka see seadus. Analüüsides meie idanaabri sisepoliitilist olukorda, esitas ajaleht Financial Times küsimuse: kas ka seekord satub Venemaa ajaloo poolt üles seatud lõksu?

    Loe edasi...

  • Jaa, vanade majade jutt – ikka kuulen ma seda, seepärast talvel mul ongi uneta ööd.
Vanades majades tuksub me Eestimaa süda, nendes on memmede lootused, rõõmud ja tööd...

    Krevera nostalgiaõhtu

    Jaa, vanade majade jutt – ikka kuulen ma seda, seepärast talvel mul ongi uneta ööd. Vanades majades tuksub me Eestimaa süda, nendes on memmede lootused, rõõmud ja tööd...

    Loe edasi...

  • Jõulud on traditsioonilise Eesti toidu söömise kõrgaeg. Just sel ajal tunneme vastupandamatut isu verivorsti, sealiha ja hapukapsa järele. Tänu projektile „Eesti toit”, mille eestvedajad on põllumajandusministeerium ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, on Eesti toit olnud aktuaalne teema läbi kogu tänavuse aasta. Seni on projekti „Eesti toit” puhul rõhutatud ennekõike selle põllumajanduslikke aspekte, kuid mina tõstaksin esile Eesti toidu ajaloolis-kultuurilist tausta.

    Eesti toit on kultuuri küsimus

    Jõulud on traditsioonilise Eesti toidu söömise kõrgaeg. Just sel ajal tunneme vastupandamatut isu verivorsti, sealiha ja hapukapsa järele. Tänu projektile „Eesti toit”, mille eestvedajad on põllumajandusministeerium ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, on Eesti toit olnud aktuaalne teema läbi kogu tänavuse aasta. Seni on projekti „Eesti toit” puhul rõhutatud ennekõike selle põllumajanduslikke aspekte, kuid mina tõstaksin esile Eesti toidu ajaloolis-kultuurilist tausta.

    Loe edasi...

  • Suured reisilennukid taevalaotuses on saarlaste jaoks juba kümmekond aastat  igapäevased kaaslased. Ent kust need lennukid tulevad ja kuhu on nad teel? Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhtimise osakonna juhataja Üllar Salumäe sõnul on Saaremaa Tallinna ümbruse kõrval kõige suurema lennutihedusega piirkond Eestis. Möödunud aastal läbis Eesti õhuruumi umbes 100 000 rahvusvahelist ülelendu, üle Saaremaa lendas neist enam kui 50 000 lennukit. See on üsna märkimisväärne number, arvestades, et nõukogude ajal oli Saaremaa rahvusvahelise lennuliikluse jaoks puutumata ala.

    Saaremaa taevast läbib aastas 50 000 lennukit (3)

    Suured reisilennukid taevalaotuses on saarlaste jaoks juba kümmekond aastat igapäevased kaaslased. Ent kust need lennukid tulevad ja kuhu on nad teel? Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhtimise osakonna juhataja Üllar Salumäe sõnul on Saaremaa Tallinna ümbruse kõrval kõige suurema lennutihedusega piirkond Eestis. Möödunud aastal läbis Eesti õhuruumi umbes 100 000 rahvusvahelist ülelendu, üle Saaremaa lendas neist enam kui 50 000 lennukit. See on üsna märkimisväärne number, arvestades, et nõukogude ajal oli Saaremaa rahvusvahelise lennuliikluse jaoks puutumata ala.

    Loe edasi...

  • Viimastel nädalatel on maailma ajakirjandus rohkesti tähelepanu pühendanud ühele veidi müstilisele loole, mis leidis aset novembrikuus Londonis. Nimelt suri seal mürgituse tagajärjel endine Vene spioon ja Kremli praeguste valitsejate terav kritiseerija Aleksandr Litvinenko. Kuigi uduse Albioni võimud pole hetkel veel kellelegi süüdistust esitanud, on antud teemat käsitlenud ajakirjanikud sellest hoolimata üksmeelel – selle kuriteo jäljed viivad Moskvasse. Omapärase ja isegi ootamatu käsitlusega tuli aga välja briti filosoof ja euroskeptikust politoloog John Laughland. Tõsi küll, see mees on avalikkusele juba ammu tuntud just oma kõmumaiguliste ja sensatsiooniliste artiklite tõttu.

    Kas tõepoolest toidumürgitus? Elementaarne, Watson! (1)

    Viimastel nädalatel on maailma ajakirjandus rohkesti tähelepanu pühendanud ühele veidi müstilisele loole, mis leidis aset novembrikuus Londonis. Nimelt suri seal mürgituse tagajärjel endine Vene spioon ja Kremli praeguste valitsejate terav kritiseerija Aleksandr Litvinenko. Kuigi uduse Albioni võimud pole hetkel veel kellelegi süüdistust esitanud, on antud teemat käsitlenud ajakirjanikud sellest hoolimata üksmeelel – selle kuriteo jäljed viivad Moskvasse. Omapärase ja isegi ootamatu käsitlusega tuli aga välja briti filosoof ja euroskeptikust politoloog John Laughland. Tõsi küll, see mees on avalikkusele juba ammu tuntud just oma kõmumaiguliste ja sensatsiooniliste artiklite tõttu.

    Loe edasi...

  • Pikka aega on inimesi huvitanud küsimus, miks mõned suudavad rohkem, jõuavad kaugemale ja saavad paremaid tulemusi, kuigi väliselt tundub, et võimeid ja andeid pole neil sugugi rohkem kui teistel?

    Sotsiaalse suhtlemise kontekstid

    Pikka aega on inimesi huvitanud küsimus, miks mõned suudavad rohkem, jõuavad kaugemale ja saavad paremaid tulemusi, kuigi väliselt tundub, et võimeid ja andeid pole neil sugugi rohkem kui teistel?

    Loe edasi...

  • Kolmveerandsada aastat tagasi Orinõmme külas Jaagu-Mardi talus ilmavalgust näinud krapsakas tüdruk sirgus lasterikkas peres kiiresti, sai hakkama kõikvõimalike maatöödega ja unistas kooliplikana ajaloolase kutsest. Kõik aga muutus ühel karmil märtsikuu päeval 1949, kui kogu pere käsutati külmale maale sõiduks autokasti.

    Jaagu-Mardi talu peretütar unistas ajaloolase kutsest

    Kolmveerandsada aastat tagasi Orinõmme külas Jaagu-Mardi talus ilmavalgust näinud krapsakas tüdruk sirgus lasterikkas peres kiiresti, sai hakkama kõikvõimalike maatöödega ja unistas kooliplikana ajaloolase kutsest. Kõik aga muutus ühel karmil märtsikuu päeval 1949, kui kogu pere käsutati külmale maale sõiduks autokasti.

    Loe edasi...

  • Rubriigis „Genius loci” (ladina keeles „kohavaim”) tutvustame lugejaile põlissaarlasi ja saartele elama asunud inimesi, kes on saarelise elupaiga omaks võtnud ning leidnud endale siin kodu ja peret kaitsva kohavaimu.

    Kohavaimulood

    Rubriigis „Genius loci” (ladina keeles „kohavaim”) tutvustame lugejaile põlissaarlasi ja saartele elama asunud inimesi, kes on saarelise elupaiga omaks võtnud ning leidnud endale siin kodu ja peret kaitsva kohavaimu.

    Loe edasi...