Arvamus arhiiv

  • Suuremad vallakesksemad avalikud üritused, misel liitsõna esimene puol „jõulu-„ märgit, tehti mineva nädali ää. Riede pieti Jõululoata Kaubahuovis Liival ja põhikuolis. Kuolilapsed sattusid kauplemisest nõnna vaimu, et mõtlevad, kas mitte äkist kevadepuole koa ühte loata tiha. Lusti ja säravid silmi jägus mõlemil puol, kuigid vilu ilm kimbutas rinkijalutajud.

    Terit ja jõuluvalgust!

    21/12/2006
    Suuremad vallakesksemad avalikud üritused, misel liitsõna esimene puol „jõulu-„ märgit, tehti mineva nädali ää. Riede pieti Jõululoata Kaubahuovis Liival ja põhikuolis. Kuolilapsed sattusid kauplemisest nõnna vaimu, et mõtlevad, kas mitte äkist kevadepuole koa ühte loata tiha. Lusti ja säravid silmi jägus mõlemil puol, kuigid vilu ilm kimbutas rinkijalutajud.

    Loe edasi...

  • Eesti nimetab ennast demokraatlikuks riigiks, kus kõigil on võrdsed võimalused osaleda poliitikas kas kohalikul tasandil või riigikogu liikmena. Kahjuks ei taga pelgalt võrdsetest võimalustest rääkimine seda, et naiste esindatus poliitikas oleks nii suur, et naised saaksid arvestatavalt kaasa rääkida küsimustes, mis on jäänud meie edukas arengus tahaplaanile ning kiskunud meie eduloo vähe nihkesse. Praeguse riigikogu koosseisu 101 saadikust on ainult 19 naised (18,8 %). Paraku jääb nendest häältest väheks rääkimaks kaasa naiste seisukohalt olulistes küsimustes.

    Poliitikasse peab tulema rohkem naisi (1)

    20/12/2006
    Eesti nimetab ennast demokraatlikuks riigiks, kus kõigil on võrdsed võimalused osaleda poliitikas kas kohalikul tasandil või riigikogu liikmena. Kahjuks ei taga pelgalt võrdsetest võimalustest rääkimine seda, et naiste esindatus poliitikas oleks nii suur, et naised saaksid arvestatavalt kaasa rääkida küsimustes, mis on jäänud meie edukas arengus tahaplaanile ning kiskunud meie eduloo vähe nihkesse. Praeguse riigikogu koosseisu 101 saadikust on ainult 19 naised (18,8 %). Paraku jääb nendest häältest väheks rääkimaks kaasa naiste seisukohalt olulistes küsimustes.

    Loe edasi...

  • Kui ma Oma Saare esimeses numbris kirjutasin loo õdedest Lulladest, kes välismaale õnne otsima läinud, siis on ka minu oma pereliige samamoodi kodust kaugel tööl. Ema Andra on juba kolmandat kuud Moskvas, kuhu teda on lähetatud Eesti Vabariigi kultuuriatašeena lausa kolmeks aastaks.

    Skype’i-vanaema

    20/12/2006
    Kui ma Oma Saare esimeses numbris kirjutasin loo õdedest Lulladest, kes välismaale õnne otsima läinud, siis on ka minu oma pereliige samamoodi kodust kaugel tööl. Ema Andra on juba kolmandat kuud Moskvas, kuhu teda on lähetatud Eesti Vabariigi kultuuriatašeena lausa kolmeks aastaks.

    Loe edasi...

  • Jõulud on sellised pühad, mil ollakse hardad ja perekesksed. Veel hardamad käivad ka esivanemate ja lähedaste haudadel ning kirikuski ära. Kirikuga seoses tuleb mulle meelde ammune Emmaste kirikuõpetaja Guido Reinvalla, kes sügaval nõukogude ajal alustas oma pühalikku jõulujutlust tuubiltäis kirikus lausa sõimuga (oli ju kirikuskäimise akt toona üks omamoodi protest, sest jõulud polnud ametlikult lubatud kuni 1989. aastani). Ta tuli altari ette ja käratas: “Nehh, nüüd on teid sii nii palju koos! – Kus te mineva pühaba olite?!”

    Üks ütlemata tore, ürgvana ja rahulik aeg

    20/12/2006
    Jõulud on sellised pühad, mil ollakse hardad ja perekesksed. Veel hardamad käivad ka esivanemate ja lähedaste haudadel ning kirikuski ära. Kirikuga seoses tuleb mulle meelde ammune Emmaste kirikuõpetaja Guido Reinvalla, kes sügaval nõukogude ajal alustas oma pühalikku jõulujutlust tuubiltäis kirikus lausa sõimuga (oli ju kirikuskäimise akt toona üks omamoodi protest, sest jõulud polnud ametlikult lubatud kuni 1989. aastani). Ta tuli altari ette ja käratas: “Nehh, nüüd on teid sii nii palju koos! – Kus te mineva pühaba olite?!”

    Loe edasi...

  • Inimeste elu käib ikka ühtesoodu, olenemata riigikorrast ja tuule suunast. Nagu ütles kord 6-aastane Maria: „Alguses saad rakuks, siis saad lapseks, siis saad emaks, siis saad vanaemaks, siis saad vanavanaemaks ja siis saad vanavanavanaemaks. Lõpuks on savi.” Ent enne „kui on savi”, püüab igaüks oma siinilma ringkäiku võimalikult hästi korraldada. Proovib ka riik. Ja tulevikku vaatava Eesti riigi põhimureks on paljud pidanud nendesamade Mariade sündimise jätku.

    Iibega poliitika

    19/12/2006
    Inimeste elu käib ikka ühtesoodu, olenemata riigikorrast ja tuule suunast. Nagu ütles kord 6-aastane Maria: „Alguses saad rakuks, siis saad lapseks, siis saad emaks, siis saad vanaemaks, siis saad vanavanaemaks ja siis saad vanavanavanaemaks. Lõpuks on savi.” Ent enne „kui on savi”, püüab igaüks oma siinilma ringkäiku võimalikult hästi korraldada. Proovib ka riik. Ja tulevikku vaatava Eesti riigi põhimureks on paljud pidanud nendesamade Mariade sündimise jätku.

    Loe edasi...

  • Olgu nende muude asjadega, kuidas on, aga üks mis kindel on see, et 2006. aasta viimane kuu on tänase seisuga üle poole jõudnud ja venita sa seda aega kuidas tahad – aasta, mis siiani meile saatjaks olnud, on lõpusirgele jõudmas ja asendub varsti uuega. Uus aga kannab hoopis teistsugust numbrit ning ehk tuleb sutsu teist nägugi.

    Koduskäik nagu ellujäämiskursus

    19/12/2006
    Olgu nende muude asjadega, kuidas on, aga üks mis kindel on see, et 2006. aasta viimane kuu on tänase seisuga üle poole jõudnud ja venita sa seda aega kuidas tahad – aasta, mis siiani meile saatjaks olnud, on lõpusirgele jõudmas ja asendub varsti uuega. Uus aga kannab hoopis teistsugust numbrit ning ehk tuleb sutsu teist nägugi.

    Loe edasi...

  • On olemas vähemalt kahte liiki mänge. Ühtesid võib nimetada piiratud, teisi piiramatuteks mängudeks. Piiratud mängu mängitakse eesmärgiga võita, piiramatut mängu eesmärgiga mängu jätkata. Kui piiratud mäng võidetakse kellegi poolt, siis sellele peab järgnema määratud lõpp. See lõpeb, kui keegi on võitnud. Piiratud mängu reeglid on muutumatud; piiramatu mängu reeglid peavad muutuma. Piiratud mängijad mängivad piiride sees; piiramatud mängijad mängivad piiridega. Piiratud mängija mängib, et olla võimukas; piiramatu mängija mängib jõuga. Piiratud mängija tarbib aega; piiramatu mängija tekitab aega. Piiratud mängija püüdleb igavese elu poole; piiramatu mängija püüdleb igavese taassünni poole. James P. Carse

    Tarbimisühiskond: looja või hävitaja? (1)

    14/12/2006
    On olemas vähemalt kahte liiki mänge. Ühtesid võib nimetada piiratud, teisi piiramatuteks mängudeks. Piiratud mängu mängitakse eesmärgiga võita, piiramatut mängu eesmärgiga mängu jätkata. Kui piiratud mäng võidetakse kellegi poolt, siis sellele peab järgnema määratud lõpp. See lõpeb, kui keegi on võitnud. Piiratud mängu reeglid on muutumatud; piiramatu mängu reeglid peavad muutuma. Piiratud mängijad mängivad piiride sees; piiramatud mängijad mängivad piiridega. Piiratud mängija mängib, et olla võimukas; piiramatu mängija mängib jõuga. Piiratud mängija tarbib aega; piiramatu mängija tekitab aega. Piiratud mängija püüdleb igavese elu poole; piiramatu mängija püüdleb igavese taassünni poole. James P. Carse

    Loe edasi...

  • Paar saadet tagasi ütlesin Kadi raadios, et ma ei taha vähemalt kolm aastat oma häält kuulda. Meie ju siin Kärdlas teie raadiot ei kuule, inimese sisekõrv aga omaenese häält teatavasti õigesti ei taju (meditsiiniline tõsiasi). Noh, aga juhtus see, et enne kui saateid Kadi raadios jätkata, ütlesin tegijatele, et tahaksin eelmisi saateid kuulda – et mis häält ma üldse teen ja kas see ka kuulata sünnib. Ja – aitäh, muidugi – saadetigi mulle plaat 52 saatega, mis on nii lootusetult segamini salvestatud, et ei saa otsa kätte, mis kuus või mis kontekstis asi toimus.

    Proloog (2)

    13/12/2006
    Paar saadet tagasi ütlesin Kadi raadios, et ma ei taha vähemalt kolm aastat oma häält kuulda. Meie ju siin Kärdlas teie raadiot ei kuule, inimese sisekõrv aga omaenese häält teatavasti õigesti ei taju (meditsiiniline tõsiasi). Noh, aga juhtus see, et enne kui saateid Kadi raadios jätkata, ütlesin tegijatele, et tahaksin eelmisi saateid kuulda – et mis häält ma üldse teen ja kas see ka kuulata sünnib. Ja – aitäh, muidugi – saadetigi mulle plaat 52 saatega, mis on nii lootusetult segamini salvestatud, et ei saa otsa kätte, mis kuus või mis kontekstis asi toimus.

    Loe edasi...

  • Mida lähemale aasta kõige pühalikumale nädalale, seda hardamaks ja mõtlikumaks muutub meeleolu. Ühe osa minu elust on jõulud mulle tähendanud sokijätmist päkapikkudele, jõuluvana ootusärevust ning kinkide saamist. Täiskasvanuna olen aga hakanud mõistma jõulude tegelikku olemust – leida hingerahu iseendas ja olla hästi hea oma lähedastele.

    Elu ilusad pisiasjad

    13/12/2006
    Mida lähemale aasta kõige pühalikumale nädalale, seda hardamaks ja mõtlikumaks muutub meeleolu. Ühe osa minu elust on jõulud mulle tähendanud sokijätmist päkapikkudele, jõuluvana ootusärevust ning kinkide saamist. Täiskasvanuna olen aga hakanud mõistma jõulude tegelikku olemust – leida hingerahu iseendas ja olla hästi hea oma lähedastele.

    Loe edasi...

  • Laupäeval oli Tallinna Saarlaste Ühenduse eestseisuse otsus üksmeelne – tunnistada tiitli „Öige saarlane 2006” vääriliseks president Arnold Rüütel. Pidulik tseremoonia, kus antakse üle sellekohane diplom tunnustamise põhjendusega: Eestimaa heaks tehtud töö eest! Koos kadakase meenega, toimub Tallinnas täna.

    Saaremaa Rüütel

    12/12/2006
    Laupäeval oli Tallinna Saarlaste Ühenduse eestseisuse otsus üksmeelne – tunnistada tiitli „Öige saarlane 2006” vääriliseks president Arnold Rüütel. Pidulik tseremoonia, kus antakse üle sellekohane diplom tunnustamise põhjendusega: Eestimaa heaks tehtud töö eest! Koos kadakase meenega, toimub Tallinnas täna.

    Loe edasi...

  • On meil siin vihma, tormi ja tuule sekka vahel ka päikesepaistet. Kirume küll seda Eestimaa külma ja kõledat, niisket ja pimedat ilma, aga samas õpetab selline ilm rõõmu tundma ja lugu pidama harvadest päikesepaistelisest pooltundidest ja kodusest toasoojast.

    Pilvealuseid uudiseid Abruka saarel! (1)

    12/12/2006
    On meil siin vihma, tormi ja tuule sekka vahel ka päikesepaistet. Kirume küll seda Eestimaa külma ja kõledat, niisket ja pimedat ilma, aga samas õpetab selline ilm rõõmu tundma ja lugu pidama harvadest päikesepaistelisest pooltundidest ja kodusest toasoojast.

    Loe edasi...

  • Neljandat aastat valis Tallinna Saarlaste Ühendus endi keskelt väärilist meest või naist öige saarlase tiitlit kandma. Laupäeval kuulutas ühenduse eestseisuse esimees Kalle Liiv tänavuaastaseks öigeks saarlaseks Eesti Vabariigi eelmise presidendi Arnold Rüütli. Täna tunnustab Liiv Rüütlit traditsioonilise kadakase auhinnaga.

    Saarlaste öige valik

    12/12/2006
    Neljandat aastat valis Tallinna Saarlaste Ühendus endi keskelt väärilist meest või naist öige saarlase tiitlit kandma. Laupäeval kuulutas ühenduse eestseisuse esimees Kalle Liiv tänavuaastaseks öigeks saarlaseks Eesti Vabariigi eelmise presidendi Arnold Rüütli. Täna tunnustab Liiv Rüütlit traditsioonilise kadakase auhinnaga.

    Loe edasi...

  • Olen Kuressaares elanud poolteist aastat. Jälginud siinset kultuurielu seest- ja väljastpoolt. Hinganud ühes rütmis teatritegijate, muusikute, folkloristide ja ka kunstnikega. Külastanud teiste korraldatud üritusi, kombanud žüriitööd värisevate põlvedega etlejate ees, nautinud sissetoodud elamusi. Ma aiman, mida kujutab endast kultuurielu Saaremaal, ent pole siiski kindel, et võin sellel teemal iga kell sõna võtta.

    Palun, kultuurisõbrad, räägime!

    11/12/2006
    Olen Kuressaares elanud poolteist aastat. Jälginud siinset kultuurielu seest- ja väljastpoolt. Hinganud ühes rütmis teatritegijate, muusikute, folkloristide ja ka kunstnikega. Külastanud teiste korraldatud üritusi, kombanud žüriitööd värisevate põlvedega etlejate ees, nautinud sissetoodud elamusi. Ma aiman, mida kujutab endast kultuurielu Saaremaal, ent pole siiski kindel, et võin sellel teemal iga kell sõna võtta.

    Loe edasi...

  • Saaremaal teeb Oma Saar sel nädalal ajakirjanduse ajalugu. On väga haruldane, et Eesti suhteliselt paika saanud meediaväljale ilmub uus ajaleht. Ning mitte lihtsalt ajaleht, vaid päevaleht. See on suur ettevõtmine, mis nõuab palju vaeva tegijatelt, palju raha omanikelt ning uuendusmeelsust ja head vastuvõtuvõimet lugejatelt.

    Uus leht ilmestab ajakirjandusmaastikku (3)

    08/12/2006
    Saaremaal teeb Oma Saar sel nädalal ajakirjanduse ajalugu. On väga haruldane, et Eesti suhteliselt paika saanud meediaväljale ilmub uus ajaleht. Ning mitte lihtsalt ajaleht, vaid päevaleht. See on suur ettevõtmine, mis nõuab palju vaeva tegijatelt, palju raha omanikelt ning uuendusmeelsust ja head vastuvõtuvõimet lugejatelt.

    Loe edasi...

  • Ma tänan teid südamest usalduse ja ootuse eest, mida oleme tajunud oma lehe esimest numbrit koostades. Teate, kui oluline on toetav küünarnukitunne toimetuse jaoks!

    Head lugejad!

    08/12/2006
    Ma tänan teid südamest usalduse ja ootuse eest, mida oleme tajunud oma lehe esimest numbrit koostades. Teate, kui oluline on toetav küünarnukitunne toimetuse jaoks!

    Loe edasi...

  • Siin ta on – uue ajalehe esimene number. Kas ma hõiskan ja tantsin? Lubage mul olla kannatlik. Tegijad teavad, et tõsiseltvõetavaks ajaleheks saamine pole iludusvõistlus, kus ühe õhtuga kõik selge ning kõige kaunimal kroon peas.

    Alguse asi (1)

    08/12/2006
    Siin ta on – uue ajalehe esimene number. Kas ma hõiskan ja tantsin? Lubage mul olla kannatlik. Tegijad teavad, et tõsiseltvõetavaks ajaleheks saamine pole iludusvõistlus, kus ühe õhtuga kõik selge ning kõige kaunimal kroon peas.

    Loe edasi...