Ukrainas leetrite puhang: haigestumine Euroopas on mitmekordistunud (3)

SÜSTI OOTEL: Enne vaktsiinisüsti saamist ühes Lääne-Ukraina Ivano-Frankivski haiglas on kolmeaastase Anastasia Veretka nägu endiselt naerul. Ukraina praeguse leetrite epideemia põhjuseks on pea 10 aasta tagune traagiline sündmus, mis tekitas elanikes põhjendamatu kartuse kaitsepookimise ees. Nüüd püüavad võimud inimeste eelarvamusi murda.
UNICEF.ORG

2018. aastal kasvas leetritesse haigestumine Euroopas pea kolm korda. Ekspertide sõnul on selles suures osas süüdi vaid üks riik – Ukraina. Ameerika teadusajakirja Science andmetel on Ukrainas praegu puhkenud leetriepideemia. Haigestumise peamine põhjus olevat aga üha enam maad võttev hirm vaktsineerimise ees.

2018. aastal on leetritesse haigestumine Euroopas tervikuna suurenenud pea kolm korda. Paljuski on selles süüdi üks riik – Ukraina. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel registreeriti Euroopas 2018. aastal 83 000 leetritesse haigestumise juhtu. Võrdluseks võib tuua, et 2017. aastal haigestus kogu Euroopas leetritesse vaid 25 500 inimest.

Leetrid olid peamine kõneaine veebruari keskel Genfis WHO peakorteris toimunud pressikonverentsil.

Lõviosa Euroopas asetleidnud haigestumisjuhtudest registreeriti aga Ukrainas, kirjutab Science. Sealse valitsuse andmetel registreeriti 2018. aastal Ukrainas koguni 54 000 leetritesse haigestumist. Ehkki leetreid on vaktsineerimise abil võimalik kergesti vältida, suri möödunud aastal sellesse väga nakkavasse haigusesse ühtekokku 16 Ukraina elanikku.

Olukord halveneb

“See on tõeline epideemia, üks suuremaid pärast seda, kui alustati inimeste vaktsineerimisega,” tsiteerib ajakiri Science Kiievi ühe lastehaigla infektsionisti Nataliya Vynnikut. Ukraina tervishoiuministeeriumi andmetel registreeriti ajavahemikus 28. detsember 2018 kuni 1. veebruar 2019 riigis ligi 15 000 leetritesse haigestumist ja seitse surmajuhtumit. Kõik see näitab, et epidemioloogiline olukord tervikuna halveneb Ukrainas jätkuvalt.

Ukraina ametivõimud püüavad haiguse levikut kontrolli alla saada. “See on ju kohutav, kui XXI sajandil ühes Euroopa riigis haigestuvad inimesed massiliselt leetritesse,” ütles Ukraina tervishoiuminister ja arst Ulana Suprun ajakirjandusele. Tekkinud keerulise olukorra põhjuseks peab ta riigis juba aastakümneid vohanud korruptsiooni, sõda, riikliku vaktsineerimisprogrammi puudumist ja elanikkonna negatiivset suhtumist vaktsineerimisse.

Teada on, et leetrid levivad inimeselt inimesele sissehingatava õhu kaudu või siis kokkupuutes nakatunu nina- ja suueritistega. Enamik inimesi paraneb, kuid leetrid võivad põhjustada eluohtlikke tüsistusi, nagu näiteks raskekujuline kopsupõletik või ajupõletik. Reeglina vaktsineeritakse lapsi leetrite vastu esimest korda juba esimesel eluaastal ja teist korda vahetult enne kooliminekut. Et ära hoida leetrite epideemiat, oleks WHO andmetel vaja vaktsineerida vähemalt 95 protsenti lastest.

Skeptiline suhtumine

Science kirjutab, et paljudes Euroopa riikides on nakkuse levik saanud võimalikuks eelkõige seetõttu, et viimasel ajal on maad võtnud skeptiline suhtumine kaitsepookimisse. Nii näiteks on leetritesse haigestumine Saksamaal 2017. ja 2018. aastal sagenenud pea kaks korda ning Prantsusmaal koguni kuus korda.

Poliitilised mõjud

Ameerika Ühendriikides registreeriti 2018. aastal ametlikult vaid 372 leetritesse haigestumise juhtu. Käesoleva aasta statistika näitab aga haiguse leviku järsku tõusu. Näiteks 11. veebruari seisuga registreeriti ainuüksi Washingtonis 53 haigestumisjuhtu, kusjuures pea kõik leetritesse nakatunud olid vaktsineerimata lapsed. Kokku on tänavu kogu USA-s registreeritud juba üle 100 leetritesse haigestumise juhu.

Ka Ukrainas on nakatunute arv kasvanud peamiselt seetõttu, et keeldutakse vaktsineerimisest. WHO ja UNICEF-i andmetel suri Ukrainas 2008. aastal 17-aastane nooruk päev pärast leetrite vastu vaktsineerimist. Ajakirja Science kinnitusel ei olnud surma põhjuseks vaktsineerimine. See olnud vaid õnnetu juhus, mille kõmuajakirjandus aga üles korjas ja suureks puhus. Tagajärg oli, et Ukraina elanikel kadus igasugune usaldus kaitsepookimise vastu. Eriti lapsevanemate seas. WHO andmetel alanes Ukrainas aastaste laste vaktsineerimine ajavahemikus 2007–2010 97 protsendilt 56 protsendini. Tõsi, seejärel hakkas vaktsineeritud laste arv taas tasapisi tõusma – 2013. aastal vaktsineeriti Ukrainas juba 79 protsenti aastavanustest lastest.

2014. aasta alguses puhkesid Ukraina linnades massirahutused, mille tagajärjel sunniti riigi toonane president Viktor Janukovitš ametist lahkuma. Seejärel annekteeris Venemaa Krimmi poolsaare ja riigi idaosas puhkes äge relvakonflikt. Raskesse majanduslikku ja poliitilisse olukorda sattunud Ukraina valitsus ei tellinud leetrite vaktsiini kuni 2015. aasta lõpuni.

Kõige selle tagajärjel vaktsineeriti Ukrainas 2016. aastal väikelastest vaid 42 protsenti. Samal aastal tehti soovituslik teine vaktsineerimine (s.o vahetult enne kooliaja algust) vaid 31 protsendile 6-aasta vanustest lastest. WHO andmetel oli see maailma üks madalamaid näitajaid.

“Kui teil on suur hulk vaktsineerimata lapsi, siis on loomulik, et peagi võib teid tabada epideemiapuhang,” ütles ajakirjale Science antud intervjuus WHO Kiievi osakonna ekspert Vusala Allahverdiyeva.

Veel probleeme

Kuid on ka teisi probleeme. 2018. aastal uuris Ukraina tervishoiuministeerium leetritesse nakatumise põhjusi 90 lapsel ühes Lääne-Ukraina mägiregioonis. Selgus, et lapsi vaktsineeriti haiglas, kus olid sagedased voolukatkestused ja puudus elektrigeneraator. Leetrite vaktsiini tuleb aga hoida temperatuuril alla 8 kraadi. Kui seda ei tehta, nõrgeneb vaktsiini toime järsult.

Oma mõju leetrite puhangule on avaldanud ka ebakvaliteetse vaktsiini kasutamine, jätkab ajakiri Science. Ukraina tervishoiuministeeriumi andmetel oli 2018. aastal leetritesse nakatunute seas enam kui 20 000 täiskasvanut, kes olid vaktsineeritud aastakümneid tagasi. Seda tehti vaktsiiniga, millest loobuti juba 2001. aastal. Praegu püüab ministeerium välja selgitada, kas kõnealuse vaktsiini efektiivsus oli aastate jooksul vähenenud. Kui vastus on jaatav, siis kavatsetakse lähiajal läbi viia ka kümnete tuhandete täiskasvanute korduvvaktsineerimine.

Võimude pingutused

Ukraina tervishoiuministeerium püüab igati olukorda parandada. Ameerika teadusajakirja andmetel ostab Ukraina valitsus praegu UNICEF-i vahendusel uut leetrite vaktsiini soodushinnaga. Lvivi oblasti koolidesse, kus laste haigestumine kasvas mullu eriti kiiresti, saadetakse aga lähiajal meedikute brigaadid, et lapsi vaktsineerida. Lisaks plaanib ministeerium kehtestada lisatasu alamakstud arstidele ja seda eelkõige vaktsineerimiste eest oma piirkonnas.

Kuid on ka midagi positiivset. 2017. aastal vaktsineeriti Ukrainas juba pea 93 protsenti aastastest ja 91 protsenti 6-aastastest lastest. Kuna aga suur hulk lapsi on endiselt vaktsineerimata, mis on lähimineviku pärand, siis pole seni suudetud epideemiale piiri panna.

“Peaksime mõtlema mittestandardselt,” ütles Ukraina tervishoiuminister Ulana Suprun. “Näiteks praegu töötab UNICEF koostöös Ukraina valitsusega välja programmi, mille raames kavatsetakse teha selgitustööd vanemale põlvkonnale, kes Ukrainas sageli väikelaste eest hoolitseb. Eelkõige püütakse neid veenda lastelaste vaktsineerimise vajalikkuses.”

Leetrite puhang Ukrainas leidis aset peamiselt läinud aasta teisel poolel. Umbes samal ajal kasvas haigestumine märkimisväärselt kogu maailmas. Jaanuari keskpaiga seisuga oli WHO saanud teavet enam kui 229 000 nakatunust 2018. aastal. Arvatakse, et juuniks, kui läinud aasta statistilised andmed kogu maailma kohta lõplikult laekuvad, suureneb see arv veelgi. Praeguse seisuga on leetritesse haigestumine maailmas mullu kasvanud 2017. aastaga võrreldes juba 32 protsendi võrra.

“Leetrite puhangu peamine ja esmane põhjus on ikkagi puudulik vaktsineerimine,” kinnitas ajakirjale Science WHO ekspert nakkushaiguste alal Katrina Kretsinger. “Seetõttu on paljudes riikides inimesed jätkuvalt haigestumisohus. Kuna nakkusele vastuvõtlike inimeste arv on aga kasvanud, siis võivadki puhkeda tõsised epideemiad.”


AJAKIRI SCIENCE

Väljaandja The American Association for the Advancement of Science (Ameerika Ühendus Teaduse Edendamiseks). Asjatundjate väitel on tegu maailma ühe autoriteetsema teadusajakirjaga.

Ajakirja asutas 1880. aastal ajakirjanik John Michaels, tehes seda leidurite ja ärimeeste Thomas Edisoni ja Alexander Belli rahalisel toel. Praegu on ajakirja trükiversiooni tiraaž 130 000 eksemplari.

Print Friendly, PDF & Email