TORI SADAM: Linnavalitsus sai 2017. aastal 56 000 eurot Tori kalasadama rajamiseks.
MAANUS MASING
Kui enne ühinemist saanuks Saaremaa vallad küsida Euroopa Kalandusfondist toetustena kokku teoreetiliselt isegi kuni 4,8 miljonit, siis praeguse seisuga jääb kogu Saaremaa valla summaks 400 000 eurot.
Nimelt ütleb 2015. aastast kehtiv kalandusfondi raha jagamist reguleeriv maaeluministeeriumi määrus, et ühe programmiperioodi (antud juhul 2014–2020) jooksul võib taotleja saada projektitoetust kokku kuni 400 000 eurot. Enne valdade ühinemist 2017. aasta oktoobris oli Saaremaal 12 kohalikku omavalitsust, kellest Saarte Kalanduse kaudu küsisid PRIA-lt raha kaks.
Kuressaare linnavalitsus sai 2017. aasta II taotlusvoorust 56 000 Tori kalasadama rajamiseks ja Lääne-Saare vald 2016. aastal ainsaks jäänud voorust ligi 200 000 Nasva jõesadama esimese etapi ehitustöödeks. Summeerituna annavad kaks taotlust 256 000 eurot.
See, et 400 000 piirid ette tulevad, selgus alles veebruaris, kui Saaremaa vallavalitsus esitas PRIA-le taotluse Nasva sadama ehituse II etapiks 200 000 euro saamiseks. PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Piret Kljutšivski teatas vastuseks, et võimalik on küsida vaid 144 000 eurot. Lisaks oli veel üks probleem − projektitaotluse juurest puudusid mitmed vajalikud dokumendid. PRIA palus vallavalitsusel saata puuduolev info hiljemalt 1. märtsiks. Eilseks pidi PRIA tegema taotluse osas otsuse, kuid ka seekord lükkus see edasi.
Kui Nasva jõesadama teise ehitusetapi täisrahastusest jääks määruse järgi puudu 56 000 eurot, siis valla uutele projektidele ei jaguks raha mitte sentigi. Vallavalitsus esitas Saarte Kalanduse tänavusse esimesse projektivooru veebruaris kaks projekti. Kihelkonna kandi Abaja sadama ehituseks küsiti 170 000 ning Saaremaa erinevate koelmualade puhastamiseks ja taastamiseks 110 544 eurot.
“Uudiseid rahastuse kohta on oodata kõige varem kuu-paari jooksul,” ütles 19. veebruaril Saarte Häälele vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm. Seejuures oli prohvetlik tema lause “Karu, kelle nahka jagada, on esialgu veel sügaval metsas”, sest sel aastal jäävad nii Abaja sadama ehitus kui ka jõgede puhastamine PRIA abil tõenäoliselt ära.
Heino Vipp
“Saaremaa raha vähendamine on ootamatult tekkinud bürokraatlik jama,” ütles Saarte Häälele MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Heino Vipp. Tema sõnul saab lahenduseks olla ainult maaeluministeeriumi määruse muutmine. Sellega Vipi andmetel ministeeriumis juba ka tegeletakse.
Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome selgitas märtsi alguses Heino Vipile saadetud kirjas, et enne ühendvalla teket Saaremaal kalandusse tehtud investeeringud summeeritakse tingituna omavalitsuste ühinemislepingust.
Soome märkis, et lepingu järgi on Saaremaa vald ühinevate omavalitsuste õigusjärglane. “Seega summeeritakse meetme määruse alusel käimasoleval programmiperioodil antud varasemad toetused, mis anti nendele omavalitsustele ning ühinevate omavalitsuste omanduses olevatele ja nende asutatud juriidilistele isikutele, mille osas Saaremaa vald on õigusjärglane,” selgitas Soome.
Saaremaa vallavalitsus arutab PRIA rahastusega seoses kerkinud probleeme nõupidamisel tuleval teisipäeval. Vallavalitsuse tugiteenuste osakonna juhataja Alo Heinsalu ütles Saarte Häälele, et on suhelnud määruse muutmise asjus mitteametlikult mitmete riigiametnikega.
“Nad möönavad probleemi olemasolu ja see saab lahenduse,” sõnas Alo Heinsalu. Tuleval nädalal saadetakse selleks maaeluministeeriumile ka ametlik taotlus.
Ain Soome ütles Saarte Häälele, et määruse muutmine ei ole paraku kiire lahendus, võttes heal juhul aega kaks-kolm kuud, halvemal juhul kauemgi. “Valdade liitmist ei osatud aastaid tagasi määrust koostades ette näha ja sestap tuli selline asi halva üllatusena,” tunnistas Soome.
VIIMASED TAOTLUSED
Saarte Kalanduse veebruaris lõppenud taotlusvooru esitati kokku 17 projektitoetuse taotlust kogusummas 768 305 eurot. Sealhulgas on toetuse suurus 600 245 ja omaosalus 168 059 eurot.
Näiteks küsitakse toetust jääpurumasina, kaalu, väikekaubikute, haagis-müügipaviljoni soetamiseks kokku 75 911 euro ulatuses.
Kaubiku soetamiseks kalaveoteenuse pakkumiseks, teenuse pakkumiseks vajalike ruumide renoveerimiseks, lumesaha, puidutöötlemise tehnika, põllumajandustehnika, muu tegevuste mitmekesistamiseks vajaliku tehnika soetamiseks küsiti 150 733 eurot.
Sadamakai ümberehitamiseks küsiti 34 570 eurot ja koelmualade puhastamiseks 110 544 eurot.
Kõige rohkem raha (304 070 eurot) küsisid taotlejad sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi teljelt. Muu hulgas on plaanis Saaremaal ehitada viikingilaev, filmida kalurite ajalugu talletav film ja korraldada mereteemalisi kontserte.
Allikas: Saarte Kalandus
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Uutmistuhinas jäi asi kahe silma vahele. Täiesti loomulikult ei suudeta kõike ette näha. Aga, Mart Mäeker rääkis paar päeva tagasi, et linnavalitsuse ajal sai kõik asjad aetud. Sest oli raha, nüüd raha ei ole! Kus siis on Saaremaa valla raha? Osavallad on niikuinii vaesed sugulased. Kus siis raha on ikkagi, ühinemine pidi ju andma suure kokkuhoiu?
Nagu omal ajal bresnev ütles- raha eest enam ei saa aga ilma rahata veel ei saa.
mitte saarlased vaid grupp seltsimehi kes nn kalanduse toetuse rahade eest elatuvad
Kokkuhoid on 12 korda. Kellele see raha nüüd läheb? No kasvõiVenetsueela revolutsiooni läbiviimiseks, kuidas siis muidu. Veelkord kinnitus, Saaremaale vähemalt KOLM valda. Ja elu käima, kui noor veel oled sa.
Tegelikult tuleks lugeda EESTI üheks omavalitsuseks ja siis oleks tervele EESTILE ainult 400 tuhat. Raha jääb to hu jaa üle. Teemegi siis nii. Rahatrükimasinad saaksid puhkust, õigemini raha millelegi muule, näiteks võõraste sissemeelitamiseks ja omade väljameelitamiseks. JA ELU LÄHEB edasi, tagasi.
Pealkiri on eksitav on natuke ülepakutud — ega siis Saare Kalandus ei jaga PRIA kalanduse rahasid nüüd Saaremaal ainult ühele taotlejale 12 asemel. ;)
Saarelased on ikka midagi enamta, kui üks õnnetu Saaremaa Vald!
Jutt on ainult kalandusfondi 2014-2020 programmiperioodi mõnest meetmest, mille puhul taotlejate hulka võivad kuuluda ka omavalitsused.
Probleem ei piirdu maaeluministeeriumi tasemega, sest see “kalastusfond” on Euroopa Merendus-ja Kalandusfondi 2014-2… värgiga ehk “Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 35 lõike 1 punktides d ja e sätestatud tegevuste elluviimise eest (edaspidi algatusrühma toetus). Toetust antakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktis b sätestatud tegevuste elluviimise eest, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66), artikli 63 lõike 1 punktides a–e sätestatud eesmärkide saavutamisele ning mis on etc etc “
Tegemist on võõra raha jagamisega ning keeruline saab olema aga kõrgemale poole tuleb ära põhjendada, miks poolel teel on vaja reegleid muuta lihtsalt kellegi “merega piiratud tarkuse” tõttu.
Ja kui 1 pretsedent on loodud, siis järgneb õigustatud ootus “#metoo! näol.
Keeruline olukord aga kindlasti mitte ettenägematu — mitmes haldusreformi analüüsis on selline olukord, et peale ühinemist on ühendomavalitsus üks taotleja ja samas kõigi ühinejate õigusjärglane, selgesõnaliselt välja toodud “võimekama omavalitsuse” ühe ajutise negatiivse küljena. Juba enne Lääne-Saare valla teket maalis Jaanika Tiitson Oma Saare kirjutises “Üks Saar: Kas kõik minu eest või mina kõigi eest?” 2013 aastal asjast täiesti vale pildi asjast: “
Ühinemise korral luuakse aga uus juriidiline isik, uus vald ilma eelneva taagata ning praegused omavalitsused ühinevad sellega puhtalt lehelt.“. Ei kehtinud see jutt Lääne-Saare valla loomise juures ega Saaremaa valla loomise juures — kõik “taagad” liidetakse ühe külge.Probleem piirdub” Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine” § 22 lg 1. Ehk siis siseriiklik õigusakt
Laupäeva hommikul ei saa ka kauem magada, kui mõni juba kell 10 klõbistama hakkab!!
Siseriiklik õigusakt küll aga ELi reeglite järgi — “Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine” § 2 lg 1..4 (ehk see pikk jura minu eelnevas kommentaaris).
Nii nagu Saarte Kalandus ei saa muuta omatahtsi “PRIA rahade” kohapeal jagamise reegleid, nii ei saa ka minister poole pealt muuta “eurorahade” kohapeal jagamise reeglit.
Puhtalt siseriiklik probleem on asjale veel lisaks! Nimelt on Saaremaa valla puhul probleemiks taotleja defineerimisele vastavalt Konkurentsiseaduse. Konkurentsiseadus lubab ka erandid aga…
Aga see on ajaliselt pikk ja väga keeruline protsess ning sisaldab reeglit, et erand tuleb taotelda enne rakendusakti vastuvõtmist, mitte takkajärgi.
Miks sa reede täna oled? Laupäev on juhh
Kas nii on parem?
Olen väga loll.
Kaubikud, lumesahad, puutöömasinad, põllumajandustehnika??? Loodan, et minu silmad veel selle turusolkimise lõpu ära näevad.
Noh, nüüd ühel teatud Mõntu krahvil peenike pihus vist… Niikuinii saavad ju tema ettevõtted põhilise osa toetustest.
Teistele ei jagunud suuremaid summasid (selliseid, mida peab ka Saarte Kalanduse üldkoosolekul ette kandma) juba ennegi. Teisi küsitletakse seal hoolega ja toetusele ei kvalifitseeru, aga Krahvi projektid on kõik “ärisaladus” ja lähevad puhtalt hääletuselt läbi.
Mis sa arvad, et see nn. “krahv” selle Saarte Kalanduse mingiks heategevuseks lõi või?