ÜHINEMISE KÕRVALMÕJU: saarlased jäävad rahast ilma (14)

TORI SADAM: Linnavalitsus sai 2017. aastal 56 000 eurot Tori kalasadama rajamiseks.
MAANUS MASING

Kui enne ühinemist saanuks Saaremaa vallad küsida Euroopa Kalandusfondist toetustena kokku teoreetiliselt isegi kuni 4,8 miljonit, siis praeguse seisuga jääb kogu Saaremaa valla summaks 400 000 eurot.

Nimelt ütleb 2015. aastast kehtiv kalandusfondi raha jagamist reguleeriv maaeluministeeriumi määrus, et ühe programmiperioodi (antud juhul 2014–2020) jooksul võib taotleja saada projektitoetust kokku kuni 400 000 eurot. Enne valdade ühinemist 2017. aasta oktoobris oli Saaremaal 12 kohalikku omavalitsust, kellest Saarte Kalanduse kaudu küsisid PRIA-lt raha kaks.

Kuressaare linnavalitsus sai 2017. aasta II taotlusvoorust 56 000 Tori kalasadama rajamiseks ja Lääne-Saare vald 2016. aastal ainsaks jäänud voorust ligi 200 000 Nasva jõesadama esimese etapi ehitustöödeks. Summeerituna annavad kaks taotlust 256 000 eurot.

See, et 400 000 piirid ette tulevad, selgus alles veebruaris, kui Saaremaa vallavalitsus esitas PRIA-le taotluse Nasva sadama ehituse II etapiks 200 000 euro saamiseks. PRIA arengutoetuste osakonna juhataja Piret Kljutšivski teatas vastuseks, et võimalik on küsida vaid 144 000 eurot. Lisaks oli veel üks probleem − projektitaotluse juurest puudusid mitmed vajalikud dokumendid. PRIA palus vallavalitsusel saata puuduolev info hiljemalt 1. märtsiks. Eilseks pidi PRIA tegema taotluse osas otsuse, kuid ka seekord lükkus see edasi.

Kui Nasva jõesadama teise ehitusetapi täisrahastusest jääks määruse järgi puudu 56 000 eurot, siis valla uutele projektidele ei jaguks raha mitte sentigi. Vallavalitsus esitas Saarte Kalanduse tänavusse esimesse projektivooru veebruaris kaks projekti. Kihelkonna kandi Abaja sadama ehituseks küsiti 170 000 ning Saaremaa erinevate koelmualade puhastamiseks ja taastamiseks 110 544 eurot.

“Uudiseid rahastuse kohta on oodata kõige varem kuu-paari jooksul,” ütles 19. veebruaril Saarte Häälele vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm. Seejuures oli prohvetlik tema lause “Karu, kelle nahka jagada, on esialgu veel sügaval metsas”, sest sel aastal jäävad nii Abaja sadama ehitus kui ka jõgede puhastamine PRIA abil tõenäoliselt ära.

Heino Vipp

“Saaremaa raha vähendamine on ootamatult tekkinud bürokraatlik jama,” ütles Saarte Häälele MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Heino Vipp. Tema sõnul saab lahenduseks olla ainult maaeluministeeriumi määruse muutmine. Sellega Vipi andmetel ministeeriumis juba ka tegeletakse.

Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome selgitas märtsi alguses Heino Vipile saadetud kirjas, et enne ühendvalla teket Saaremaal kalandusse tehtud investeeringud summeeritakse tingituna omavalitsuste ühinemislepingust.

Soome märkis, et lepingu järgi on Saaremaa vald ühinevate omavalitsuste õigusjärglane. “Seega summeeritakse meetme määruse alusel käimasoleval programmiperioodil antud varasemad toetused, mis anti nendele omavalitsustele ning ühinevate omavalitsuste omanduses olevatele ja nende asutatud juriidilistele isikutele, mille osas Saaremaa vald on õigusjärglane,” selgitas Soome.

Saaremaa vallavalitsus arutab PRIA rahastusega seoses kerkinud probleeme nõupidamisel tuleval teisipäeval. Vallavalitsuse tugiteenuste osakonna juhataja Alo Heinsalu ütles Saarte Häälele, et on suhelnud määruse muutmise asjus mitteametlikult mitmete riigiametnikega.

“Nad möönavad probleemi olemasolu ja see saab lahenduse,” sõnas Alo Heinsalu. Tuleval nädalal saadetakse selleks maa­eluministeeriumile ka ametlik taotlus.

Ain Soome ütles Saarte Häälele, et määruse muutmine ei ole paraku kiire lahendus, võttes heal juhul aega kaks-kolm kuud, halvemal juhul kauemgi. “Valdade liitmist ei osatud aastaid tagasi määrust koostades ette näha ja sestap tuli selline asi halva üllatusena,” tunnistas Soome.


VIIMASED TAOTLUSED

Saarte Kalanduse veebrua­ris lõppenud taotlusvooru esitati kokku 17 projekti­toetuse taotlust kogusummas 768 305 eurot. Sealhulgas on toetuse suurus 600 245 ja omaosalus 168 059 eurot.

Näiteks küsitakse toetust jääpurumasina, kaalu, väikekaubikute, haagis-müügipaviljoni soetamiseks kokku 75 911 euro ulatuses.

Kaubiku soetamiseks kalaveoteenuse pakkumiseks, teenuse pakkumiseks vajalike ruumide renoveerimiseks, lumesaha, puidutöötlemise tehnika, põllumajandustehnika, muu tegevuste mitmekesistamiseks vajaliku tehnika soetamiseks küsiti 150 733 eurot.

Sadamakai ümberehitamiseks küsiti 34 570 eurot ja koelmualade puhastamiseks 110 544 eurot.

Kõige rohkem raha (304 070 eurot) küsisid taotlejad sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi teljelt. Muu hulgas on plaanis Saaremaal ehitada viikingilaev, filmida kalurite ajalugu talletav film ja korraldada mereteemalisi kontserte.

Allikas: Saarte Kalandus

Print Friendly, PDF & Email