Töömehele ikka hakklihakastet (6)

KASTE VALMIS: Maili Tamm on valmis hakklihakastet serveerima.
2x ALLAN MEHIK

Niikaua kui mäletatakse, on hakklihakaste kuulunud eestlaste toidulauale ning raske töö kõrvale on Saaremaa mees tahtnud ikka tutti ja notti, millest on ammutatud tervist ja jõudu.

Olgu ajad või riigivõim millised tahes, on hakklihakaste koos keedukartuliga ikka sööklate või kodusesse menüüsse kuulunud. Raske on leida ema või vanaema ja miks mitte isa või vanaisa, kes selle valmistamisega hakkama ei saaks.

Retsepte hakklihakastme valmistamiseks leiab kõikjalt ja eks igal kokal ole siin oma lähenemine. Nii käisin koos fotograafiga naistepäeval vaatamas, kuidas Kõljala rahvamaja kogukonnaköögis üks tõeline hakklihakaste valmib.

Kartul ja liha on see põhitoit

“Ega ilma tugeva söögita hakkama saa,” ütleb ajalehe palvel kastme vaaritamise ettevõtnud Maili Tamm. “Meie esiisad olid seepärast ka tervemad, et kartul ja liha olid ikka põhitoit. Ja kui palju seda lihagi jagus, sügisel tapeti siga, kevadel suitsutati järelejäänud kogus ära, sest poes pole ju siis sel ajal mitte midagi olnud.”

Esimene samm on õige liha valimine. Maili Tammel ses osas konkreetset soovitust ei ole, kuid valima peaks tema sõnul selle, mis endale maitseb, ning muidugi on oluline ka hind.

“Kui mehed käivad metsas jahil ja saavad sealt liha, siis muidugi poest ostmas ei käi,” räägib Maili Tamm. “Kõige parem on ise värskelt hakklihamasinast läbilastud liha, sest kui ta seal poes on seisnud, siis tulevad mahlad välja, aga hea on, kui mahlad on ikka sees. Kõige parem on kasutada sea- ja loomaliha segamini.”

Maili sõnul pruunistatakse kõigepealt pannil sibul ja siis pannakse hakkliha peale, sest nii toimimine annab kastmele parema maitse. Sibula pruunistamine ei võta kaua aega, peab ainult vaatama, et see kõrbema ei läheks. “Muidugi on ka selliseid inimesi, kes käivad kaugelt mööda, kui toidus sibulat on, aga vanad eestlased tegid ikka nii,” märgib kokatädi.

Samal ajal, kui sibul pruunistub, paneb Maili Tamm kartulid keema, sest nendega läheb ikka rohkem aega. Seejärel segab ta pannil hakkliha sibulatega ja jälgib, et kõik ikka korralikult pehmeks saaks ja et mass oleks ühtlane. “Kõik asjad käivad ikka silma järgi ja soola läheb ka vastavalt tundele,” tõdeb ta.

Seejärel lisab ta pisut jahu, mis tuleb liha- ja sibulamassiga ära segada, ning lisab vett, et toidust ikka kaste tuleks, ja siis jääb veel oodata, kuni see kõik pannil keema läheb. Maitseks lisab ta veel enda tehtud tomati-, sibula- ja paprikakastet, mida võib hiljem söögilauas ka salatina juurde võtta. “Seda panen ka lihtsalt südame järgi, siin mingit kindlat taksi pole,” selgitab Maili ning lisab kastmele ka veidi rammusat rõõska koort (võib ka kohvikoort).

Varem pole kaamera ees kokanud

Samal ajal on kartulid potis pehmeks keenud. Pudrunuiaga korralikult tambitud massile lisab Maili natuke soola ja mõnda muud maitseainet ning tõstab siis kastmega koos serveerimiseks kaussi.

“Ei tea, mis sellest välja tuleb, sest ei ole varem sellist kaamera ees söögitegemist olnud,” on Maili Tamm ajakirjaniku ja fotograafi juuresoleku pärast väheke murelik. Kuid lisab samas, et üldiselt läheb iga hakklihakaste kõigile peale.

Ja tal on õigus. Pärast koos ühisele naistepäeva tähistamisele tulnud seltskonnaga hakklihakastet süües saab veel teinegi ports taldrikule tõstetud. Maitseb hästi ja kõht saab täis.


HAKKLIHAKASTE 10 inimesele

• 2 sibulat
• 800 g hakkliha
• 2 sl jahu
• vett vastavalt vajadusele
• 0,25 l tomati- ja
• sibulakastet
• 100 g 35% rõõska,
• toidu- või kohvikoort
• pipart, soola ja tilli vastavalt vajadusele

Print Friendly, PDF & Email