Orasepõldudel peatuvate luikede arv on suurenenud kümneid kordi (10)

Luigeparv eile Kõljala kandis.
Maanus Masing

Kui seni on Saaremaa orasepõldudel kõhtu täitnud rändel olevad haned ja lagled, siis esmakordselt peatub tänavu põldudel ka seninägematul hulgal luiki.

Kõriska küla viljakasvataja Kaido Kirst ütles, et tema Sakla põllul peatub vähemalt paarsada luike, mida on varasemate aastatega võrreldes enneolematult palju. Varem peatus tema põldudel korraga kümmekond luike ja needki olid põllu madalamates kohtades veeloigus. Nüüd jagub luiki ka kõrgete põldude peale. “Nina on nendel maas, midagi nad söövad,” lausus Kirst.

Märjal ja pehmel põllul tambivad linnud katki ka taimi, aga teha pole midagi. Saab tõdeda, et nüüd on lisaks hanedele ja lagle­dele tulnud põllumehe kostile ka luiged. “Sa võid neid ära ajada, aga kuna luikedele jahti ei peeta, siis nad kedagi eriti ei karda,” tõdes Kirst.

Kavandi küla talunik Aavo Aljas rääkis, et tema avastas umbes sajast luigest koosneva parve 18 ha talirapsipõllult veebruari lõpus. Paar päeva hiljem oli luiki põllul juba mitu korda rohkem. Millalgi märtsis võis neid olla ka pool tuhat. Kuna Väike väin oli veebruari lõpus veel täielikult jääs, siis on see, et linnud end põldudel sisse seavad, igati arusaadav. Põllumehele on täiendavad “suud” toita aga vastumeelt. “Mina oma rahakoti peal neid sööta ei tahaks,” lausus Aljas, kelle sõnul peatusid luiged seni tema põldudel kuni kümnepealise grupina, mis pole ühelegi põllumehele probleem.

Nagu Kirst, on ka Aljas tähele pannud, et luiged inimest eriti ei karda. Laserlambi rohelise kiire peale reageerivad nad hanede või lagledega võrreldes loiumalt. Eriti päevasel ajal kipub kiire mõju lahjaks jääma. “Vehkisin sellega päris mehesti ja luiged läksid lendu ka, aga kaugele nad ei läinud,” kirjeldas Aljas, kelle sõnul on luiged peatunud tema põllul järjepanu iga päev üle kahe nädala. Lisaks haned ja lagled, isegi sookurge on juba nähtud.

Tõnu Talvi

Keskkonnaameti looduskaitse spetsialist Tõnu Talvi ütles, et kui mandril on suure arvu laulu- ja väikeluikede peatumine orasepõldudel juba üsna tavaline, siis nüüd on sama käitumine jõudnud ka Saaremaale. Üks põhjus on kindlasti kliima soojenemisest tulenev lindude rändemustri muutumine. Kuna talved on pehmemad ja kevaded varasemad, siis jäävad luiged meile järjest lähemale talvituma või ei lahku siit üldse. Teine lindude valikut suunav tegur on ka muudatused põlluharimises. Väikeste mosaiiksete põllulappide asemel kasvatatakse kultuure suurtel põllumassiividel. Erinevalt väikestest põllulappidest, kus metsast või võsavahelt võib linde rünnata mõni röövloom, annab suur põllumassiiv piisavalt aega võimalikule ohule reageerimiseks. Samas on põllumehele suur massiiv lihtsam ja kasumlikum harida.

Erinevalt hanedest ja lagledest, keda peetakse traditsioonilisteks jahilindudeks, on luik Tõnu Talvi sõnul sarnaselt sookurega inimese jaoks semiootiliselt ja kultuuriliselt teatava pühaduseoreooliga lind. Lääne poeesias, muusikas ja balletis on luige graatsilist ilu kasutatud ka armastuse sümbolina. Luige komme jääda kokku üheainsa kaaslasega teeb temast ka truuduse sümboli. Kui luik inimesega majanduslikult konflikti satub, siis selle lahendamine kirvemeetodil on mainekujunduslikult väga tundlik teema, viitas Talvi.

Tõnu Talvi ütles ka, et luikede tekitatud kahju kompenseerimiseks maksab riik põllumeestele hüvitist.

Print Friendly, PDF & Email