Mets, mäed ja meri, viru ning saare veri

MAA JA MERE PIIRIL: Meri, mets ja mäed on paigad, kus Andres Toom käib energiat kogumas.
MAANUS MASING

Sünnilt läänevirulane, isa poolt saarlane, elukutseline metsamees, ametilt laevaehitaja, hobideks purjetamine ja mägimatkamine, kahe lapse isa ning kahe lapselapse vanaisa. Lühidalt käib see laevaehitusfirma Luksusjaht tänavu veebruaris kuuekümneseks saanud tegevjuhi Andres Toomi kohta.

Rahvatarkuse järgi on veri see, mis rähni puu otsa ajab. Küllap on veri ka see, mis paneb saarlaste mandril sündinud järeltulijad oma esivanemate maale tulema ja jääma.

Nõnda otsustas Rakveres sündinud ja seal keskkooli lõpetanud ning Tartus Eesti põllumajanduse akadeemias metsamajanduse inseneri kutse omandanud Andres Toom pärast kõrgkooli lõpetamist oma isa sünnisaarele metsandust edendama tulla.

“Mu isa oli pärit Saaremaalt ja ema Ida-Virumaalt. Isa põgenes vahetult enne märtsiküüditamist Kohtla-Järvele, kuna oli kuidagi teada saanud, et teda tahetakse küüditada,” teab Andres isast rääkida.

On´s Andres ka Vilsandi linnukuninga Artur Toomiga sugulane? Äsja ümmargust tähtpäeva tähistanud Andres Toom vastab, et on asja uurinud, aga seost pole leidnud.

Küüditamisest pääsenud, otsustas Andrese isa mandrimaal oma haridusteed jätkata, astudes Arkna põllumajanduskooli. Seal armus ta põllumajandustarkusi jagavasse õpetajasse ning peagi sai õpilasest ja õpetajast abielupaar.

“Arknas elasin kuni keskkooli lõpuni. Seejärel tuli kaks aastat sõjaväes teenida. Järgnesid elu parimad aastad, nagu EPA tudengid tavatsesid õpiaastate kohta öelda. Eriala omandades mõtlesin esialgu tööd saada Lääne-Virumaal, aga kuna tollal räägiti väga palju fosforiidi kaevandamisest, siis see hirmutas – igal hetkel võidi sinu kasvatatud mets maha võtta,” vaatab metsamees ajas tagasi.

Tõdegem, et Saaremaa oli Andres Toomi teine valik. Valiku tegemisel oli üheks teguriks keel. Just nimelt. Andresel oli võimalus minna ka Lõuna-Eestisse, kuid noormees pelgas võru keelt. “Kodus rääkis isa murdekeelt, teda oli nii mõnus kuulata. See saigi ehk määravaks. 1984. aasta talvel sugulastel külas käies astusin sisse ka metsamajandi direktori Harald Vaidi kabinetti. Näitasin talle oma matriklit, kus olid hinded. Vestlesime. Vait küsis, kas Kihelkonna metskonna metsaülema koht sobib. Olin kohe nõus,” meenutab Toom.

1985. aasta veebruaris metsaülemana tööd alustanud, tuli Andres Toomil kohe probleemidega rinda pista. “Olukord oli keeruline – raieplaan oli suures mahus täitmata. Mulle oli see suur väljakutse. Saime aga sellega üsna kiiresti hakkama, kuna ilmastikuolud soosisid, mets oli ilus. Täitsime plaani ja preemia oli kõigile garanteeritud,” muheleb endine metsaülem.

Toomi sõnul eksporditi suur osa puidust Rootsi, osa paberipuitu veeti Kehra paberivabrikusse. Palgid töödeldi ümber metsamajandi saekaatris. Üsna suur oli küttepuidu osakaal.

Rajas Kihelkonna koolimetskonna

Noor ja aktiivse eluhoiakuga mees vaatas avara pilguga ringi, mõeldes, mida annaks maal veel ette võtta. Tollal tegutsesid mitmel pool üle Eesti koolimetskonnad. Kihelkonnal metsa veerel seisis uus kaasaegne koolimaja, aga koolimetskonda ei olnud. Niisiis läks Toom oma ideega tollase koolidirektori Raivo Kallase juurde. Koolijuht oli nõus, aga hoiatas, et koolis on palju tegutsevaid huviringe, konkurents tuleb tugev.

Tudengina mägimatkadel karastuse saanud hakkajat noormeest see verest välja ei löönud. Ja vahest juhendajale endalegi üllatuseks huvilisi jagus. Juba aasta pärast tunnistati Kihelkonna koolimetskond vabariigi parimaks.

“Terve metskond ja kool pingutasid selle nimel. Koolimetskonda juhendas Kihelkonna metskonna abimetsaülem Tiina Ojala. Viisime koolimetskonna heale järjele. Kopeerisime tollast metskonna struktuuri. Tegutsesid metsavahid, metsaülemad, abimetsaülemad ja metsnikud. Metsavahte oli kümmekond, abimetsaülemaid kolm. Metsaülemal oli oma kabinet, koolimetskonna kontoris oli saal. Meie kontor oli Kihelkonna kultuurimaja kõrval,” meenutab Toom koolimetskonna aegu.

Toonane metsamees rõhutab, et looduse lähedus oli see, miks lapsed koolimetskonna tegevusest hoolisid. Kihelkonna koolimetskonnale jagasid tunnustust koguni konkurendid teistest koolimetskondadest. Andres meenutab, et kunagi tuli tema juurde staažikas koolimetskonna juhendaja, kes oli samuti ühe piirkonna metsaülem, imestades, kuidas Kihelkonna on aastaga jõudnud tiitlivõiduni, kuna temagi oli aastaid võidu nimel pingutanud, aga eesmärki pole saavutanud.

Kihelkonna metsaülema rollis jõudis Toom olla kolm aastat. Pärast Harald Vaidi pensionile minekut sai metsamajandi direktoriks Toivo Vahar, kes kutsus Toomi metsapunkti juhatajaks. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis loodi riigiettevõte Saaremaa metsamajand. Riigifirma direktoriks määrati Andres Toom. Kaheaastase ametiaja järel kutsusid AS-i Norman Puit omanikud metsainseneri oma firmat juhtima. 22 aastat tagasi istus Toom AS-i Enso Mööbel projektijuhi toolile. Viis aastat hiljem sai Toomist AS-i Hiiu Puu Saaremaa piirkonna juht.

“Tegelesin metsa ülestöötamisega ja metsa kokkuostuga ning selle eksportimisega. Omanike vahetuse järel jäid ressursid metsa kokkuostuks väiksemaks. Nägin, et selles firmas mul enam perspektiivi pole,” nendib Toom.

13 aastat tagasi Luksusjahi tegevjuhiks

2006. aastal kutsus Lennart Alpstål aastaid purjetamisega tegelenud Andres Toomi oma firmasse Luksusjaht tegevjuhiks. Meri ja purjejahid ei olnud mitmes firmas juhikogemusi omandanud Toomile võõrad.

“Poisikesena unistasin merele minekust. Meri ei olnud minu kodust kaugel. Kunda ja Võsu rand olid päris lähedal. Saaremaal sain oma unistuse teoks teha. 1989. aastal oli metsamajandil võimalus oma ettevõtte töötajate vaba aja sisustamiseks midagi soetada. Saare Kaluri jaht Evelyn oli tollal müügis. Käisime vaatamas, alus meeldis, saime kaubale,” räägib Toom.

Jahi Evelyn meeskonna liikmena sõitis Toom aastaid merd. Mägimatkadel karastuse saanud mees sai purjetamise AB kähku selgeks. Evelyni tiimist kujunes rivaal nii Saare- kui ka mandrimaa purjetajatele.

Niisiis hakkas mägimatkaja ja kahekordne Eesti meister sel alal Andres Toom Saaremaal purje­sportlaseks.

“Mäed, mets ja meri on avatud looduse nautimiseks kõige paremad paigad. Mägedes, merel või metsas viibides tunnen end väga mõnusalt. Neis paikades olles tunnetad, kui väike on inimene ja kui võimas on loodus. Olen olnud mägedes 25 päeva jutti 45-kraadises külmas, nägemata peale oma meeskonna liikmete ühtegi teist inimest. See justkui puhastab sind,” arutleb Toom.

Saaremaa matkaklubis on Andres Toom samuti osalenud. Klubisse kutsus teda nüüd juba ammugi taevastel radadel kõndiv Aleksander Tamm. N. Liidu meistrivõistlustel kuuenda koha saanud Andres on siin treenerina juhendanud mägimatka võistkonda. “Saaremaa võistkond võitis Eesti meistrivõistlustel kolmanda koha. See oli saarlaste esimene medalikoht,” tunnustab Andres võistkonna liikmeid.

Saarlastest mägimatkajate grupijuht on Andres samuti olnud. Turiaadil käidi Põhja-Osseetias.

Purjetamisvõistlustelt saadud medaleid ja karikaid on Andresel üksjagu. Ta on avamerepurjetamise kahekordne Eesti meister ja tulnud ka mitmekordseks Leedu meistriks. Neli aastat tagasi nimetas Saaremaa Meri­spordi Seltsi juhatus Andres Toomi seltsi auliikmeks. Kolmel korral on ta enam kui 130-liikmelise merispordi seltsi tegevust kommodoorina korraldanud.

Eraldi lugu vääriks Andres Toomi töö rahvusvaheliselt tuntud laevaehitusfirma Luksusjaht tegevjuhina. Enamik Roomassaares tegutseva firma toodangust läheb ekspordiks. Mullu pälvis Luksusjaht Saaremaa arenduskeskuselt ja ettevõtjate liidult Saare Kange tiitli.

Andres Toom
Sündinud 22. veebruaril 1959 Rakveres

Haridus
• Rakvere I Keskkool 1977
• Sõjaväes 1977–1979
• Eesti Põllumajanduse Akadeemia, metsamajanduse teaduskond 1980–1985, metsamajanduse insener

Töö
• Saaremaa Metsamajandi Kihelkonna metskond, metsaülem 1985–1988
• Saaremaa Metsamajand, metsapunkti juhataja 1988–1992
• RE Saaremaa Metsamajand, tegevjuht 1992–1994
• AS Norman Puit, tegevjuht 1994–1996
• AS Enso Mööbel, projektijuht 1997–2002
• AS Hiiu Puu, piirkonna juht 2002–2006
• AS Luksusjaht, tegevjuht 2006–…

Perekond
• Abielus Liia Toomiga, poeg Herman töötab Eesti riigi teenistuses ja tütar Signe on arst. Kaks lapselast.