KÕNE IFFILE: Välevorst ja ilulisa – mis vahvad uued sõnad! (3)

“Võõraste väljendite asemele, mis meie keeles võimust võtma kipuvad, on meil kahtlemata vaja uusi, omakeelseid sõnu,” leiab saarlasest muusik Ivo Linna.

Tähtis on, et keeleuuendus toimuks kogu aeg. Võta või see sõna “influentser”, mida olen kuulnud ka televiisorist. Kui see väljend on võetud otse inglise keelest ega seletata, mida see tähendab, ei pruugi ma ju tulla selle pealegi, et eestikeelne tähendus on suunamuutja või midagi taolist.

Eriti valus on, kui seda “influentserit” kasutavad raadiojaamad, sest see jääb kõrvu. Kui on ikka soliidne raadiojaam, peaks ta pürgima puhta eesti keele poole.

Otse võõrkeelest ülevõetud sõnade asemel peaks meil kindlasti olema oma sõnad, sest mida rohkem niisugused võõrad sõnad meie keeles kinnistuvad, seda raskem on neid hiljem omakeelsetega asendada. Viimase paarikümne aasta jooksul on sõna “tšau” kasutatud ju väga palju. Veel raskem on leida uus sõna näiteks “okei” asemele. “Okei” on ju ikka väga pikalt kasutusel olnud – maailmas võib-olla juba sada aastat. Mina kasutan sõna “okei” üldiselt väga harva – sel lihtsal põhjusel, et olen tõesti keeletundlik inimene. Vahepeal, kui tundub mugav ennast käest ära lasta, olen öelnud, et “hea küll, tšau-pakaa!”. Üritan siiski ennast kontrollida, öelda ilusasti “head aega” või “nägemiseni” ja jätta ära need tšaud, pakaad ja okidokid. Muide see õnnestub väga hästi, sest eesti keeles on siiski väga paljude selliste sõnade asemele täiesti korrektsed sõnad olemas.

Muidugi mõistan, et praegusel ajastul, kui juba lapsed veedavad väga palju aega internetis, võtavad nad sealt ingliskeelseid termineid otse üle. Kui aga nende kõnet kõrvalt kuulad ja mingi asja kohta öeldakse “see on ju pointless”, mõtled endamisi, et sama asja kohta saaks ju eesti keeles öelda, et tühine või mõttetu. Saan veel kuidagi aru naistest, kes soovivad filmitähtedeks saada ja vahetpidamata iga asja kohta “oomaigaad” ütlevad.

Paraku näeb seda inglise keele sissetungi ka avalikes kohtades rippuvatel reklaamidel. Näiteks teatatakse suurpoo­dide “hullude päevade” reklaamides: “OMG!” Sellele tähelepanu juhtimine võiks olla juba keeleinspektsiooni küsimus.

Mõnes mõttes on see olukord, mis eesti keeles praegu valitseb – kui tehissõna kasutada –, natuke rõlge. Ma ei mäleta, kes see tark just nüüd emakeelekeelepäeva puhul ütles: me anname vaikides oma keele ära. Me ei võitle selle eest, me ei üritagi.

Kui laps hakkab rääkima sellist keelt, kus on eestikeelsete sõnadega pooleks ingliskeelseid väljendeid – missugune on tema keel siis, kui ta täiskasvanuks saab?

Üks mu kuldne näide on see, kuidas kasutatakse sõna live või laiv. See on läinud käiku parasiitsõnana ja nii hullusti, et hakkab piinlik. Kui kontserdireklaami tehakse nii, et “laval on live-pillimehed” või “toimub live-kontsert”, siis tahaksin küsida: kas siis teisel juhul on laval dead-pillimehed (dead tähendab eesti keeles “surnud”) või toimub dead-kontsert?

Inimesed võiksid mõelda. On kontsert, avalik esinemine, vabaõhukontsert, teatrietendus, salvestus. Milleks nende juurde veel sõna live? Mina ei esine laividel, vaid just nimelt kontsertidel.

Selge on see, et meil ei ole kõikide asjade kohta eestikeelseid termineid. Seetõttu on väga tore, kui uudissõnade leiutamiseks võistlusi tehakse.

Olen uurinud Johannes Aaviku pärandit – see on lausa vaimustav. Praegu oleks meil hädasti vaja uut Aavikut, kes uusi sõnu turule paiskaks. Küllap neist teatud protsent ka käiku läheks.

Uued sõnad võivad alguses olla harjumatud, aga küllap vähemalt osa neist kasutusse läheb.

Omal ajal sõimasid kõik uut sõna “taristu”. Mina leian, et see sobib infrastruktuuri kohta väga hästi ja seda ju kasutatakse.

Vaatasin emakeelepäeval ETV-st uudist laste sõnaleiutamisvõistlusest. Lausa ahheta imetlusest! Sellesama “influentseri” asemel on “suunamudija” ju suurepärane valik. Eriti meeldis mulle see, et pisike nelja-aastane poiss oli mõelnud “aksessuaari” asemele nii vahva sõna, “ilulisa” – on ju ilus sõna! Samuti meeldis mulle väga see hot dog`i asemele pakutud “välevorst”. No ma kujutan ette, kuidas näiteks mõni Kuressaare linna söögiputka paneks üles sildi “Siit saab välevorsti!”. Rahvas tormaks kohale.

Print Friendly, PDF & Email