Tuhanded saarlased on ilmale tulnud doktor Jantra abiga (11)

KURESSAARE HAIGLA VETERANID: Lea Jantra eelmise aasta detsembris Kuressaare haiglas koos kolleegide Juta Tiitsoni (vasakul) ja Salme Berensiga.
Foto: MAANUS MASING

Täna saab 80-aastaseks hinnatud naistearst Lea Jantra, kelle kohta jätkub kiidusõnu nii endistel kolleegidel kui ka patsientidel.

Endised töökaaslased Kuressaare haiglast iseloomustavad dr Jantrat oma ametile pühendunud ja abivalmi inimesena.

“Nõudlik nii enda kui ka teiste suhtes – nagu üks tõeline arst peab olema,” kirjeldas staažikas ämmaemand Helgi Tammur dr Jantrat. “Ta armastas töötada just sünnitusabis – annab see ju väga palju nii vaimule kui ka hingele.”

Samas tuleb just sünnitusabis ette kriitilisi hetki, mis nõuavad abi andjailt kiiret reageerimist. “Patsienti mandrile saata ei saanud, otsused tuli siin kohapeal teha,” rääkis Tammur. “Mida me Leaga sageli meenutame – kui neil naistel, kelle esimene laps oli sündinud keisrilõike abil, lubati järgmine laps ise sünnitada, oli meie haigla selles osas pioneer. Tuleb tunnistada, et nii mõnigi kord vaatasime seda sünnitajat ja mõtlesime: kas ikka veab välja?”

Nii Lea Jantra kui ka Helgi Tammur on mõlemad pärit Pärnust. “See oli meil põhiline parool: me, pärnakad, hoiame kokku!” lausus Tammur.

Kuressaare haigla ämmaemand Silja Seljamaa töötas koos dr Jantraga 31 aastat. “Sünnitusabi poole pealt õppisime temalt palju,” tõdes Seljamaa. “Doktor Jantra tegi oma tööd ikka kogu hingega ega öelnud kunagi ära kodustki appi tulemast.”

Ka Seljamaa meenutas, et toona ju patsienti kopteriga Tallinna saata ei saanud, seega tuli lahendus leida ka väga keerulistes olukordades kohapeal. “Kes see oskaks kokku lugeda, kui palju neid lapsi võis olla, keda me koos dr Jantraga ilmale aidanud oleme,” arutles Seljamaa. “Toona, kui tööle tulin, oli sünnitusi ju palju rohkem – aastas kuuesaja ringis. Nüüd pole enam ammu kolmesadatki täis saanud.”

Kuressaares elav Irina Alliku sünnitas oma esimese lapse, tütre, 1983. aastal. “Olin riskirase ja säilitasin oma rasedust neli ja pool kuud,” lausus ta. “Kuna mul algas verejooks, tuli teha keisrilõige. See oli väga raske sünnitus.” Alliku sõnul lõppes kõik siiski hästi – tänu dr Jantra  hoolivusele ja asjatundlikkusele.

“Kui soovisin veel üht last, küsisin doktor Jantralt, mida tohter minu olukorras teeks,” meenutas Alliku. “Tema ütles: “Mina võib-olla riskiksin elus üks kord veel.” Et mul on kaks last – tütar ja poeg – selle eest olen paljuski tänu võlgu dr Jantrale.”

Seda, kui palju beebisid on ta oma tööaastate jooksul vastu võtnud, ei oska arvata ka Lea Jantra ise. “Neid võis olla tuhandeid,” tõdes ta. “Sünnitusi oli siis ju palju rohkem kui praegu.”

Dr Jantra sõnul sai ta tööle pühenduda tänu oma abikaasale, kes hoolitses laste ja kodu eest. “Kuna meil oli aegu, kus günekolooge oli ainult kolm, juhtus ka nii, et tavapärase 10 valve asemel kuus tuli teha neid 24-tunniseid valveid üle päeva.”

Lea Jantra lapselapse Eva Jantra sõnul on vanaema väga armas ja hoolitsev inimene, ent liiga suur muretseja. “Paraku olen saanud temaga rohkem koos olla alles sellest ajast, kui ta pensionile jäi – varem oli ta lihtsalt kogu aeg tööl,” märkis Eva.

Lea Jantra on sündinud 15. märtsil 1939 Pärnus. Lõpetanud kodulinnas keskkooli, läks ta Tartusse arstiks õppima. Kuressaare (toonase Kingissepa) haiglas alustas dr Jantra tööd 1964. aasta juulis ja töötas seal 34 aastat. Seejärel võttis günekoloog Jantra pensionile jäämiseni patsiente vastu oma kabinetis Kuressaare perearstikeskuses.

Lea Jantral on kaks poega – Margus ja Bruno –, kaks lapselast ja kaks lapselapselast.

Print Friendly, PDF & Email