Kultuuriselts Kadakas väsis ära ja lõpetas tegevuse

NÄHTAV JÄLG: Helju Tarkmeel Pihla rannas, mis kultuuriseltsi eestvedamisel korda tehti.
Maanus Masing

Lääne-Saaremaa tegusamate külaseltside hulka kuulunud Kotlandi ja Koki küla kodukultuuriselts Kadakas pani oma tegevusele punkti.

“Lõpetasime ära jah, sest pole enam inimesi külas,” tõdes 1999. aastal loodud seltsi üks asutajatest, Kadaka talu perenaine Helju Tarkmeel.

Kadaka seltsi endine juhatuse liige Aili Salong meenutas, et seltsi tegutsemisaja märksõnadeks jäävad Pihla ranna kordategemine Kadaka talu pererahva eestvedamisel, külakokkutulekud ja pikaajalised sõprussuhted Gotlandi saare sõpradega. Paraku jäid ka Gotlandi eestvedajad eakamaks ja väsisid. Vastastikku külaskäigud on saanud ajalooks, nüüd piirdutakse vaid tervituste vahetamisega.

Aktiivsed inimesi tegelevad piirkonnas jätkuvalt paljude asjadega, kuid seda ei tehta enam Kadaka egiidi all. “See on nagu kõigi heade asjadega, mis ühel hetkel lõpevad. Kui nad lõpevad õigel hetkel, siis see ongi kõige toredam,” ütles Salong. Lõpetamisotsus tehti külarahva vastastikuse mõistmise ja toreda edasise sõpruse õhkkonnas. Ei jäänud üles mingisugust intriigi ega pahandust ning kindlasti koristatakse ka edaspidi üheskoos Pihla randa ja korraldatakse külakokkutulekuid.

Kõige suurem roll Kadaka kultuuriseltsi tegevuses ja kordaminekutes oli Kadaka talu pererahval ehk perekond Tarkmeelel. “Kadaka talu ja Kadaka selts – peaaegu et ütlen üht ja mõtlen teist,” sõnas Aili Salong.

Helju Tarkmeel tänas seltsi loomisele ja edasisele tegutsemisele kaasaaidanud omaaegset Lümanda vallavanemat Jaanus Reedet ja Leo Filippovit Saare maavalitsusest. Gotlandi sidemete hoidmise eest kuulub tänu Riina Noodaperale.


15 korda puugihaigust põdenud

Saaremaal pole puugihaigusesse nakatumine midagi haruldast, kuid Helju Tarkmeel on alates 2007. aastast nakatunud borrelioosi 15 korral.

Esimesel korral, kui puugihaigus Heljut tabas, ei osanud ta seda ära tunda, ehkki tagantjärele mõeldes olid sümptomid tüüpilised: jõud kadus nii ära, et ei suutnud enam jalgrattasadulasse ka istuda. Sellest ajast peale pole ta päris terveks enam saanudki. Hakkab juba paremaks minema, kui uuesti tuleb nõrkus peale ja haigus on taas kallal.

Puuke vältida ei õnnestu Heljul kuidagi. “Tuleb koer, hõõrub vastu säärt ja sellest täitsa piisab,” selgitas Helju. Puuginuhtlus varitseb ka teisi piirkonna elanikke, Kotlandil on borrelioosi vähemalt korra külge saanud peaaegu kõik inimesed. Helju abikaasa Väino pole siiski kordagi nakatunud, ehkki puuke on tal peal olnud küll. “Räägitakse, et see pidi verest olenema, mõnda verd ta ei taha,” teab Helju.

Naise sõnul on haigestumiste katkematu ahel riisunud temalt jõu ja elurõõmu. Püsib jõuetusetunne ja puudub tasakaal. Nõrgestunud organism muutub allaheitlikuks ka muudele tõbedele. Haigust on Helju käinud korduvalt ravimas nii Tartus kui ka Kuressaare haiglas ning raha on ravimite peale üksjagu kulunud. Praegu on ta Tallinna arstide järelevalve all.

Print Friendly, PDF & Email