LUGEJA KÜSIB: Töötan koristajana ja leidsin… (1)

Töötan koristajana ja leidsin prügikorvi tühjendamisel kasutatud süstla – kuidas võib see mind ohustada? Kas tööandja saab enda poolt midagi teha, et võimalikke riske vähendada?


Vastab Janika Rõõmus, tööinspektsiooni töötervishoiu rakkerühma juhtiv tööinspektor: Seda me teame kõik, et tervishoiu- ja hoolekandesektori töötajatel on suur oht puutuda töö juures kokku vere kaudu levivate haigustekitajatega, sageli just vigastuste kaudu. Sellise kokkupuute kõige tuntum vorm on süstlatorkest tekitatud haav. Ehkki meditsiiniõed, kes tegelevad patsientidega ja kasutavad süstlaid, on üldjuhul suurimas ohus, ei tohi unustada teisi võimalikke ohuolukordi. Nii on võimalus, et süstal satub prügi või musta pesu hulka ja seab ohtu hoopis pesulatöötaja või koristaja.

Lisaks meditsiinitöötajatele ja koristajatele peaksid süstlatorkest põhjustatud terviseriske arvestama ka muude valdkondade töötajad, näiteks vangla ja kriminaalhoolduse töötajad, politseinikud, turvatöötajad jne.

Süstlatorkest tulenevate riskide hindamisel tuleb esmalt kindlaks teha ohustatud töötaja, arvestades tema töökohta, -ülesandeid, olukordasid ja seadmeid, sest tema töökeskkonna eripära tõttu võivad vere kaudu levivad haigusetekitajad edasi kanduda. Teisalt tuleb alati silmas pidada ka ettevõtte teiste töötajate (puhastus-, turva- ja hooldustöötajad) või teiste isikute (kliendid, külalised, juhuslikud möödujad) võimalikku viibimist töökohal või kokkupuudet süstaldega.

Tööandjal peab olema kindlasti tegevuskava juhtudeks, kui süstlatorkevigastus on juba tekkinud. Kavas tuleks keskenduda vigastatud töötaja heaolu tagamisele arstiabi ja nõustamise kaudu, ent näha ette ka ennetavate meetmete läbivaatamine, et õnnetustest õppust võtta. Tegevuskavas võiks ette näha ka mõne elementaarse ennetusmeetme ülekordamise juhendamiste kaudu, valitud isikukaitsevahendite tõhususe analüüsimise, läbimõeldud jäätmekäitlussüsteemi. Alati on võimalik konsulteerida spetsialistiga.

Print Friendly, PDF & Email