Tuulte Roosi elamukvartalis on palju koeraomanikke ja palju koeri. Probleem on aga, et õue jalutama minnes pead pingsalt jalge ette vaatama, et koerakaka sisse ei astuks. Isegi Musumännikus terviseradadel.
Meie kortermaja otsas oleval muruplatsil, akende all ilutsevad “rosetid”, suuremad ja väiksemad. See ei ole koera süü, vaid 100% koeraomaniku süü.
Mida siis teha? Kas paigutada igale poole kaamerad või palgata valvur, kes 24 tundi pikksilmaga ümbrust jälgib?
Inimene, kui sa ei suuda loomapidamise reeglitest kinni pidada, siis ära pea looma!
Kindlasti on 2/3 koeraomanikest kohusetundlikud, kolmandik aga mitte. Nendele hoolimatutele inimestele oleks paslik trahv!
Maie Kobin
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Maie, sa ei pea muruplatside peal jalutama või kui ka mõni junnike teele sattunud on, siis alati oleks kindel silmad lahti jalutada. Seega saad sa vältida olukorra, kus võib ka mõni ohtlik olukord tekkida. Kui silmad on jalutamise ajal lahti, siis on ka üldiselt “rosetid” kõik näha.
Tooma poe kõrval tuli suurest majast välja daam koerakesega.Koer kergendas ennast kohe sinna samasse ja jättis maha kena hunniku.Omanik keeras selja nagu ei näekski ja hetke pärast jalutasid minema.Ei mingit koristamist.
Just need lihtsalt linna penskarid ja vanamutid oma bolonkadega ongi need, kes oma koera junne ei viitsi koristada.
pole-pole, Smuulis jalutab keskealine mees oma koera, aga neid junne koera järgi üles ei korja!
Keegi kade Maie on nii kade et tal omal peni pole we?