FC KURESSAARE: Kogukonna tugevdamise kaudu uute publikuarvudeni

ÜHISELT EDASI: Meeskond ja fännid sügisel tähistamas võitu FC Elva meeskonna üle ja Premium-liigasse püsima jäämist.
Foto: ALLAN MEHIK

Kuigi Saaremaa esindusmeeskond FC Kuressaare näitas mullu jalgpalli Premium-liigas südikat mängu, jäid publikunumbrid tagasihoidlikuks. Tänavu on eesmärgiks võetud kogukonna liitmine ja pealtvaatajate arvu suurendamine.

“Rahvast on siiani mängudel olnud ikka päris vähe,” tõdeb värskelt FC Kuressaare kogukonnajuhi ametisse asunud Liina Tamm, kelle sõnul on klubil plaan olemas, kuidas pealtvaatajad tribüünidele saada.

Algavaks hooajaks on numbrilise eesmärgina maha pandud plaan jõuda keskmiselt 226 pealtvaatajani ehk tõsta mängude külastatavust sada protsenti. “Usun, et see on tehtav,” on Liina Tamm optimistlik.

Kas kunagi võiks jõuda ka 300–400 või 500 pealtvaatajani, ei julge kogukonnajuht täna siiski veel öelda. “Kui inimene hakkab mängul käima ja võtab sõbra kaasa, siis see arv muudkui kasvab. Kui mängupäevaga rahule jäädakse ja tekib tunne, et sa kuulud kogukonda, siis tahad sa seda aina uuesti kogeda. Seepärast suunatakse ka fännid ja toetajad tribüünil nüüd kõik ühte kohta, sest ühiselt tekib julgem tunne kaasaelamiseks.”

FC Kuressaare viimaste aastate kodumängudel on oma lemmikuid alati toetanud Jüri Virves, kelle hinnangul on mängust mängu tuttavaid nägusid stabiilselt 30–40. Enamik neist on mängijate sõbrad, tuttavad või pereliikmed.

“Aga on suur vahe, kas oma meeskonda toetab tribüünidel 30 või 300 inimest,” leiab ta. “Mida rohkem kaasaelajaid, seda suurem emotsioon on kindlasti nii pealtvaatajatel kui ka mängijatel. On ju vahe, kas karjud kahekesi või teeb häält suurem koor. Fännide ja mängijate suhe on seni olnud väga hea. Olgu siis kaotus või võit, mõlemalt poolt on jagatud toetust.”

Virvese sõnul on rahvast olnud tribüünidel rohkem, kui ka külalismeeskonna fännid on kohale tulnud, aga seda pole ta küll märganud, et saarlased oleksid mõnd Kure vastast rohkem vaatamas käinud.

Vähene teavitus ja kehvad tribüünid

Kui 2017. aastal oli esiliigas mänginud FC Kuressaare keskmine publikunumber 96, siis eelmisel aastal kasvas see Premium-liigas vaid 20 võrra. Kuressaare oli 116 pealtvaatajaga konkurentsitult viimasel kohal, jäädes eelviimasest Paide Linnameeskonnast 73 inimese kaugusele.

Eesti Jalgpalli Liidu hinnangul on kõigil publikunumbrite poolest põhjas olevatel meeskondadel ühiseks probleemiks kehvad tribüünid ehk konkreetsemalt katuse puudumine. Samas leitakse, et keskkond ja potentsiaal peaks Kuressaares olema igati korralik ning siit võib järeldada, et tõenäoliselt ei ole Saaremaal publiku meelitamiseks piisavalt platsivälist tööd tehtud.

“Olen kuulnud tagasisidena, et inimesed ei teadnudki, millal mäng toimub, ja infot liikus vähe,” räägib Liina Tamm. “Reklaami on kindlasti vaja rohkem teha, et inimesed oskaksid oma tegevused just selleks päevaks sättida. Kehv on ka ilma taha pugeda, aga samas on see oluline faktor. Linnakal puhub tuul ja sajab vihma ning seis on seal kurb. Samas, kui rohkem kaasa elada ja mitte niisama kohapeal kükitada, on ka kõige külmem ilm üle elatav.”

Liina Tamm ei usu, et kehva külastatavuse põhjus võib olla hoopis inimeste väheses huvis jalgpalli vastu ja neile ei lähe see ala lihtsalt korda. Ta lisab, et kui vaadata FC Kuressaare gruppides käivate laste arvu, siis on näha, et inimesi jalgpall ikka huvitab.

“Võib-olla on mõni generatsioon vahele jäänud, kelle jaoks ei ole meeskonna tulemused olnud sellised, nagu loodetud ja võite oli vähe ning seepärast on inimesed loobunud. Samas ei ole ka kogukonnatööd teadlikult tehtud,” leiab ta.

Jüri Virvese hinnangul on põhiprobleem staadioni tribüünides. “Kui sul pole ikka katust pea kohal, tuul puhub ja vihma sajab, siis peab olema ikka väga tõsine tahtmine, et meeskonnale seal sellistes tingimustes kaasa elada,” lausub ta. “Kunstmuruväljakul ei ole ka tribüünidel katust, aga seal pole ka tuult, mis vaatamist segaks ja kaasaelamist häiriks. Tuleks kasvõi mingilegi osale üks katus ja sein ehitada, siis saaks mängudele ka rahvast rohkem.”

Virves lisab, et kindlasti võib keegi tuua põhjuseks ka asjaolu, et mis sinna ikka vaatama minna, kui mehed niikuinii kaotavad. Võib-olla lisaks efekti, kui meeskonnas oleks mõni brasiillane või argentiinlane, kelle oskusi tahetakse vaatama tulla, ning et oleks staar, kellest räägitakse ja kirjutatakse. “Aga tegelikult on meil omal olemas ju Sander Laht, kelle toimetamist väljakul on ka nauditav vaadata,” märgib ta.

Tulevikuplaanid kindlalt paigas

Aitamaks Premium-liigas tööd kohalike jalgpallisõprade ja pealtvaatajatega tõhustada, algatas Eesti Jalgpalli Liit koostöös UEFA ja klubidega kogukonnajuhtide projekti. Selle eesmärk on kasvatada pealtvaatajate arvu läbi järjepideva ja läbimõeldud suhtluse kogukonnaga, kuhu kuuluvad klubis treenivad noored, lapsevanemad, spordihuvilised, piirkonnas elavad inimesed ja tegutsevad koolid, asutused ja organisatsioonid.

FC Kuressaare esindaja Liina Tamm on olnud kohal pea kõikidel esiliiga ja esiliiga B mängudel, andes juba päris kaua isikliku panuse klubi publikunumbritesse. Ta ise nimetab oma peamise seosena jalgpalliga siiski oma nooremat venda Sander Lahte. Tänu temale on ta juba kaua tundnud ka teisi mängijaid ja on end Kure käekäiguga pikalt kursis hoidnud.

Kogukonna juhiks otsustas Liina Tamm kandideerida, kuna lõpuks on võimalus midagi ka reaalselt ära teha. “Kaua ma seal platsi ääres kurvastan, et jälle nii vähe inimesi vaatamas ja kaasa elamas. Väljakutse on väga põnev ja vastutusrikas, aga usun, et Kure poiste toel vägagi tehtav,” on Tamm kokkuvõttes optimistlik.

Kuigi FC Kuressaare ei mängi esialgu veel tiitlitele, peaks ka praegune, peamiselt oma klubi kasvandikele rõhuv meeskond ja mängijad ning väljakul näidatav mäng pealtvaatajatele atraktiivsed olema. Seepärast on vaja neid Liina Tamme sõnul üha rohkem tutvustada ja neist peab rääkima, siis tekib inimestel mängijatega suurem side.  “Praegu teatakse, et on Sander Laht, Sander Viira ja Elari Valmas, aga ülejäänud mehed on suuresti tundmatud. On vaja ka teisi mängijaid tutvustada, et nad oleksid pidevalt pildil, siis jõuame ka inimesteni,” pakub ta.

Kindel plaan on muuta kodumängu päev pealtvaatajatele põnevamaks, et staadionil oleks ka midagi rohkemat teha, eriti kui tullakse lapsega. “Laps veerand tundi vaatab ja kui midagi põnevat pole olnud, siis hakkab neil igav,” tõdeb Liina Tamm. “Töötame selle nimel, et tekitada staadionile lasteala, kus nad saavad siis toimetada. Püüame jõuda selleni, et meil oleks esinejaid ja teeks vaheajal midagi huvitavat, mitte ainult ei lööks palli väravasse. Tahame kaasata FC Kuressaare noored, nende vanemad, klubi liikmed, fännid ja kõik, kes armastavad jalgpalli. Ehk siis kõik, kes tunnevad, et nad on klubiga seotud.”

Kuigi fänne on olnud omasid tribüünidel toetamas vähe, on sinikollased lipud lehvinud ja laul on ka ikka üles võetud. “Kohtunikud ja vastasmängijad on kindlasti meie suure tähelepanu all,” lausub Jüri Virves.

Paraku ei ole Kure fännid seni ühtseks organisatsiooniks ühinenud ja mingit fännklubi pole loodud. Virvese sõnul pole olnud inimest, kes oleks hakanud seda asja vedama, ja ise pole keegi initsiatiivi näidanud.

“Võimalik, et inimesi tuleks juurde, kui keegi teeks mängudele tõsiselt promo. Aga kutsun inimesi üles kaasa elama, kui juba staadionile tuldud. Ei tasu karta, et keegi sind imelikult vaatab. Kehva ilma puhul aitab see ka külma eemale peletada,” kinnitab Jüri Virves.

 

Print Friendly, PDF & Email