Gaili teadis juba lapsena, et temast saab loomaarst (1)

Pool aastat tagasi Salmel oma vetpunkti avanud noor loomaarst Gaili Tiitma on lühikese ajaga võitnud paljude südame – mõni nädal tagasi tunnustati teda kui Salme kandi aasta tegijat.

ÄRATUS! Gaili Tiitma süles on patsient, kes parasjagu narkoosist ärkamas.
MAANUS MASING

Pole raske arvata, mis talle selle tunnustuse tõi. Gailist õhkub soojust ja loomaarmastust. Tema suured naerused silmad räägivad sõnadetagi, et ta tõepoolest armastab seda, mida teeb. “Olen sündinud ja kasvanud peres, kus on loomad kogu aeg olnud,” tunnistab ta.

Suurna külast Teeääre talust pärit Gaili ema Anne on piimakarja kasvataja. Samuti on noorel naisel nüüd juba mõnda aega ka endal kümmekond Galloway tõugu lihaveist kasvatada. “Kogu see töö on mulle nii tuttav,” kõneleb ta üsna tasa.

Võib-olla on see tasane hääl tingitud sellest, et ta vetpunkti “kapi taga” pikutab parasjagu koer, kes tasa ja targu narkoosist ärkamas. Aga võib-olla Gaili ongi selline – tasane, ent kindlameelne.

Seitsmeaastaselt tulevik teada

Seda, et temast saab loomaarst on ta näiteks teadnud pea kogu oma elu. “Mäletan, et 7-aastaselt ütlesin oma algklassiõpetajale, et minust saab loomaarst, ja teadsin väga veendunult, et see juhtubki,” meenutab Gaili. “Ega ma osanudki midagi muud valida, see oli mu huvi ja midagi muud mul polnud.”

Kui üldse, siis väikesele lapsele kohaselt unistas ta võib-olla vahel õige pisut ka kuulsaks näitlejaks saamisest, naerab Gaili, kuid loomaarstiamet tundus juba toona selline maapealsem ja loogilisem variant. “Ja nii jäi loomaarst ikka peale,” kinnitab ta. Nõnda oli ka Gaili haridustee tegelikult juba üsna varakult ette teada. Pärast gümnaasiumi ootas teda maaülikool, mille ta lõpetas 2011. aastal.

Kõrgkooli järel töötas ta juhataja ja loomaarstina Saare Peekonis, mille alla kuuluvad Pähkla ja Pahi sigalad. Samuti alustas ta põhitöö kõrvalt lemmikloomade ravimisega ning alates 2015. aastast tegutsebki volitatud veterinaararstina Salme ja Torgu piirkonnas. “Käisin koduvisiitidel nii suurte kui ka väikeste loomade juures,” sõnab Gaili.

Kolm aastat tagasi lõpetas ta lisaks toona TTÜ Kuressaare kolledži nime kandnud kõrgkoolis väikeettevõtluse eriala. Seda põhjusel, et maaülikooli loomaarstiõppes ettevõtlust ei õpetatud. Üks korralik loomaarst peab Gaili hinnangul ettevõtlust mingil määral samas ikkagi tundma.

“Nüüd mõtlesingi, et peaksin oma vetpunkti looma,” ütleb ta, rõõmustades, et see võeti sisuliselt pea kohe hästi vastu. Salmel endises vallamajas asuvasse vetpunkti tullakse oma lemmikutega kohale erinevaist paigust üle maakonna. “Isegi mandrilt on tuldud, Viljandist, ja on ka soomlasi siia tee leidnud oma loomadega, nii et hästi läheb tõesti.”

Loomaarstitöö juures meeldib Gailile ennekõike vaheldusrikkus. Ta ei tea kunagi hommikuti, mida päev endaga kaasa toob. “Ma ei tea, milline kõne võib tulla, millised väljakutsed, millised juhtumid… See ongi selle töö juures kõige põnevam,” leiab ta. Samas ei ole loomaarstitöö teps mitte loomadega mängimine.

On küll palju õnneliku lõpuga juhtumeid, aga sekka on ka kurvemaid kogemusi. “Muidugi on rõõmsad korrad need, kui pärast tuleb omanikult kõne, et kõik on hästi ja paraneme, aga on ka juhtumeid, kus kõik ei lähe nii, nagu soovid,” kõneleb ta. Sinna pole aga midagi teha. “Selle tööga käib vahel kaasas kurb paratamatus ja mida rohkem sa selle tööga tegeled, seda rohkem sellega harjud.”

Töö kõrvalt armastab Gaili suviti aias mütata. “Lillepeenrad, muruniitmine ja trimmerdamine on mu huvid,” muheleb ta. Ehkki Gaili armastab väga ka reisida, ei ole ta seda viimasel ajal eriti enam teha jõudnud. Reisinud on ta näiteks kursakaaslastega ning käidud on üheskoos isegi soojal maal. “Nüüd töötavad päris paljud meist Soomes ja on üldse igal pool laiali – ei juhtu enam niimoodi kokku.”

Üks reisiunistus on Gailil siiski veel. “Ma võiksin käia ära Aafrikas,” sõnab ta muiates. “Pariisis käisin, nii et nüüd võiks minna Aafrikasse küll. Seal on eksootilised loomad ja ma võiks neist ka midagi rohkem teada või saada mingi praktilise kogemuse,” arutleb ta, lisades, et miks mitte ühendada puhkus, töö ja hobi.

Kui põigata korraks lapsepõlve, siis kooliaeg möödus Suurna tüdrukul ikka Salmel. Kool ju kodust kuigivõrd kaugel ei asunud. Kooliajal oli Gaili enda sõnul pigem vaikne. Kõik teadsid, et ta pere kasvatab loomi, ja kui ta koolist koju jõudis, läks ta ikka lauta.

“Loomade söötmised ja kõik muud toimetused. Seejärel õhtul õppimine ja nii ta oli,” meenutab Gaili. Vahel käisid ka sõbrad tema pool farmis loomi lähemalt uudistamas ning praegugi kutsuvad sõbrad ikka Gaili, kui nende lemmikutel – suurtel või väikestel – mingi tervisemure.

Haige jalaga pull tervenes imeväel

Kõige pisem loom, keda Gaili Tiitmal on tulnud ravida, on hamster. “See oli ikka väga väike käpp, kus oli kasvajaline moodustus peal, tema on tõesti kõige väiksem patsient olnud,” meenutab tohter. Kõige suurem on aga olnud ilmselt hobune. “Sporthobune, kes on kordades suurem kui mina,” naerab Gaili. Elevandid ja kaelkirjakud siia sattunud pole, seega tuleb Gailil nendega tegelemiseks ikka Aafrikasse minna.

Mingit väga riskantset ohuolukorda pole tal tööl seni õnneks ette tulnud. Samuti pole ta pidanud seni oma elu pärast otseselt kartma. Kuid ohutunne peab alati olemas olema. “On olnud näiteks juhus, kus lihaveis on koos kogumisaiaga tulnud ja olen napilt pääsenud, ilma et mu roided oleks murdunud,” räägib Gaili. “Oli sentimeetrite küsimus. Samuti on olnud jalaga löömisi.”

Gaili mäletab ka seda korda, kui ta läks karjamaale ja märkas seal, et pullil on jalg haige. “Hakkasin talle siis süsti tegema ja pärast tulin ise longates karjamaalt ära. Ta suutis mulle lüüa ikka nii, et see haige jalg ei olnudki tal ühtäkki enam nii haige,” räägib Gaili muheledes.

Väikese tüdrukuna hobustega mässates ja neile selga ronides oli tal “tööõnnetusi” natuke rohkem. Näiteks õnnestus tal hobuselt kukkudes rangluu murda. “Traataeda olen samuti kukkunud noore hobuse seljast,” tähendab ta.

Hammustamisi tuleb muidugi ka ette. Isegi praegu on Gailil näpp katki naksatud. “See oli vasikas, kes mind natuke näris. Juhtum sünnitusabi andmisel,” naerab ta. “Midagi väga hullu pole õnneks olnud, mis mind haiglasse oleks viinud.”

Oma vabad hetked veedab Gaili kindlasti pere seltsis. Tal on peagi kolmeaastaseks saav tütar ning elukaaslanegi nõuab oma osa ajast. “Eks me kasuta seda vaba aega – teeme ja mängime midagi koos. Tihti käib tütar minuga igal pool kaasas – ta on ka paras loomasõber!”


GAILI TIITMA

SÜNDINUD

  • 18.07.1986

HARIDUS

  • TTÜ Kuressaare Kolledž, väikeettevõtlus 2013–2016
  • Eesti Maaülikool, veterinaarmeditsiin 2005–2011
  • Saaremaa Ühisgümnaasium 2002–2005
  • Salme Põhikool 1993–2002

TÖÖ

  • Saare Peekon OÜ juhataja-loomaarst 2011–…(lapsehoolduspuhkusel)
  • Veterinaar- ja Toidu­amet volitatud veterinaararst 2015–….
  • FIE Gaili Tiitma loomaarst 2013–2018
  • Salme Vet Punkt OÜ loomaarst 2019–…

PERE

  • Ema Anne Tiitma
  • Vennad Kaido Tiitma, Kristjan Tiitma ja Indrek Tamm
  • Tütar Geitlin Toompuu ja elukaaslane Raimo Toompuu

 

Print Friendly, PDF & Email