Viiendikul tööjõust on vaid esimese taseme haridus (3)

SAIATEGU: Pagaritöökojas toimetavad Rainer Väli, Mare Võting, Eveli Aus, Signe Roost ja Ester Loo saavad Kuressaare ametikoolist teise taseme hariduse.
Maanus Masing

Eesti keskmisega võrreldes on Saare maakonna tööjõu hulgas kolmanda taseme ehk keskharidusel põhineva keskeri- ja kõrgharidusega inimesi märgatavalt vähem.

Statistikaameti andmeil oli hariduse ühtse rahvusvahelise liigituse ISCED (ingl k International Standard Classification of Education) järgi kolmanda haridustasemega inimesi mullu kogu Eesti tööjõust 40%. Saare maakonnas, kus tööjõu suuruseks hinnatud 17 400 inimest, oli kolmanda haridustasemega tööjõudu aga 26% ehk veidi üle veerandi.

Kui kõrgharidusega, magistri- ja doktorikraadiga tööjõu osakaal on Eestis keskmiselt ligi 35%, siis Saare maakonnas üksnes 19%.

Huvi kõrghariduse vastu kasvab

“Võin küll ainult spekuleerida, sest mis nende numbrite taga peitub, on miljoni euro küsimus,” ütles Saaremaal rakenduskõrgharidust pakkuva meremajanduse keskuse juht Anni Hartikainen. “Oma roll on aga selles, et kui noor inimene pärast gümnaasiumi läheb oma eriala õppimiseks saarelt ära, siis see, kus ta on 19–25-aastasena, tõenäoliselt kujunebki tema elukohaks. Kui nad kodusaarele tagasi tuleks, oleks pilt meie maakonna kõrgharidusega tööjõu koha pealt ilmselt teine.”

Hartikaineni sõnul on pool meremajanduse keskuse tudengitest tulnud õppima hoopis väljastpoolt Saaremaad. “Seega töötame meie vastupidises suunas, tuues neid 19–25-aastaseid inimesi Saaremaale ja paljud neist inimestest jäävad ju siia,” lausus Hartikainen.

Tema sõnul on rõõmustav, et huvi kõrghariduse omandamise vastu Saaremaal aina kasvab. “Samas tundub mulle, et diplom kui selline minetab üha enam oma tähendust,” tõdes Hartikainen. “Inimesed tulevad õppima mitte diplomi, vaid teadmiste ja oskuste saamiseks alal, mis neid huvitab.”

Praegu saab meremajanduse keskuses õppida nelja eriala, väikeettevõtlust, elamusmajandust, meretehnikat ja väikelaevaehitust.

Üle poole meie maakonna tööjõust ehk 53% moodustavad need inimesed, kel on teise taseme, selle järgne või kolmanda taseme eelne haridus ehk lahti seletatuna üldkeskharidus, põhihariduse baasil saadud kutsekeskharidus (sealhulgas keskeri- või tehnikumiharidus) või keskharidusel põhinev kutsekeskharidus. Kogu Eestis on sellise tööjõu osakaal ligi 49%.

Kuressaare ametikoolis omandab nn tertsiaal- ehk kolmanda taseme haridust praegu 78 õppijat neljal erialal: giid, raamatupidaja, väikeettevõtja ja ärikorralduse spetsialist. Need kõik on kaheaastase õppeajaga erialad.

“Kõigi puhul korraldame õppetööd tsükliõppes, kus koolinädalate vahel tuleb palju ka iseseisvalt tööd teha,” ütles ametikooli teabejuht Taavi Tuisk.

Raamatupidaja eriala on popp

Tema sõnul on nimetatutest viimastel aastatel populaarseim olnud raamatupidaja eriala. “Võtsime sügisel vastu poole rohkem õppijaid, kui algselt plaanisime,” märkis Tuisk. Tema sõnul pole kolmas ehk tertsiaaltase kutsehariduses terminina eriti kasutusel. “Meie räägime 8-astmelisest üleeuroopalisest kvalifikatsiooniraamistikust,” selgitas Tuisk, lisades, et selle järgi on eelpool nimetatud erialad kõik 5. taseme erialad.

“Kõige rohkem erialasid on meil 4. tasemel ja veidi vähem 3. tasemel,” rääkis Tuisk. “Seesama tase on kirjas ka lõputunnistusel ja kutsetunnistusel.”

Bakalaureus on vastavalt 6., magister 7. ja doktor 8. tase.

“Kutseharidusel on selles raamistikus oma kindel roll ja meil on palju kutsehariduse usku õppijaid, sealhulgas neid, kel eelnevalt kõrgharidus juba omandatud,” lausus Tuisk. “Aastatega on tulnud juurde ametikooli fänne, kes õpivad juba teist-kolmandat ringi, ja meil on nende üle ainult hea meel.”

Esimese taseme või sellest madalama haridusega inimeste osakaal Saare maakonna tööjõust on aga viiendik ehk lausa kaks korda suurem kui Eestis keskmiselt: kogu riigi tööjõu hulgas on niisuguseid inimesi kümnendik. Esimene tase hõlmab põhi- või sellest madalamat haridust, põhihariduse nõudeta kutseharidust ja põhiharidusel põhinevat kutseharidust.

Võrreldes mulluseid näitajaid kümme aastat varasemaga, võib siiski tõdeda, et nende inimeste osakaal, kel üksnes esimese taseme haridus, on Saare maakonnas õige pisut vähenenud. Ka on paari võrra väiksem nende protsent, kel on teise taseme, selle järgne või kolmanda taseme eelne haridus. Samas on kolmanda taseme haridust omavat tööjõudu viie protsendi jagu rohkem kui kümme aastat tagasi. Neid, kel on kõrgharidus, magistri- või doktorikraad, on seitsme protsendi võrra rohkem.

Saare maakonna tööga hõivatud tööjõust, 17 000 inimesest, tegutseb 28% avalikus ja 72% erasektoris. Tööga hõivatutest 60% on nn sinikraed. Sellesse rühma kuuluvad teenindus- ja müügitöötajad; põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajad; oskustöötajad ja käsitöölised; seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad; lihttöölised; sõjaväelased. 40% hõivatutest on aga nn valgekraed: juhid, tippspetsialistid, tehnikud ja keskastme spetsialistid või ametnikud.

Print Friendly, PDF & Email