MUHU UUDISED: Uied elud-maad! (1)

Irena Tarvis

Ikka ma ole näin ja välja üteln koa, et muhulased ühteteist ädase ep jäta. Üks muhulane oo kadun. Üksi elas ja kuipis piale teeste ulkas. Aga ühepääva akati mõtlema, et põle teist kaua nähe oln. Et sõuke asi põle õige mitte. Ja tulli välja et oogid kadun. Aga muhulased ep jäta jonni. Otsivad ja otsivad ja ing ep soa ju rahu kellelgid sedaviisi. Ja sõuksel aal oo irmus kena tiada, et ülemoal ja suuremate soarte pial oo koa inimesi, kis tulavad abiks otsima. Et põle üht paljast, et muhulased omaväkke. Suur aitüma teitele, kulla munuksed abilised!

Aga nüid ma lähe jutuga tükkis teese kandi piale. Jälle keskele Liiva linna, sõnna Sinilinnu majase. Just nõuke nimi oo pantud sellele majale, kus sihes olli ennemalt vanadekodu ja kus nüid kange ehitustüö köib. Neh, ma koa sii mineva kuu lõppus läksi uudistama, et paljast lõhkuvad ja kolkivad ja sured kanged massinad undavad päevad läbi, et tia kaugel sie järg võib olla koa? Ja mis ma nägi?! Änam põle palju jäen. Pissitassa võtvad ilmet. Uhked põrandad oo ammuks all ja papilatakad üle vissatud, et ehitusemehed ise või siis moosugused uudistajad ep rüöpaks kohe ullusti ää mitte. Ja uksed-aknad oo koa juba paikas! Sured kenad moekad nüidseaa elamised tulavad sisse. Juba soab aru, kus nurka võiks oeted ja kummutid paeguta ja puhas.

Naistepäe oo tulemas. Mehed, siikohtas ma taha vähäpärast tooduta. Paess just paras aeg. Neh, naene oo siis soare pial justkut teene kadagas. Mehed oo nie, kis ilma kaudu rinki roinavad, naesed oo ikka sii vagusi oln. Kohe nii vagusi, et ühekorra olla üks mies oln inge täis, et ta tuln kojo ja naist põle kohe ukseaukus vastus oln mitte. Siis ta olli kangest kirun, et ta oo arjun, et naene oo kodu, kui ta tuleb. Nõuke viga kipub Muhu miestel olema küll, et naad oo arjun, et naene ep lähä siit kuskile. Aga ons kiegid mõteln, mis soab, kui äkist võtab kätte ja lähäb? Võtab oma lastekarja sabase ja paneb vilkudes ülemoale? Või mis tegavad nie tüdrikud, kis oo ää näin, et sii soare pial põle emane inimene üht niisamma paljut ­veart­ kut isane? Nie ep tule änam tagasi, kui oo korra ülemoale kuoli läin. Kena, kui mõnda aega tulumaksugid viel maksvad, aga ühepääva leidvad, et ons sellelgid änam mõtet. Ja vanapoissa, kellest sii niikutnii just puudust põle, tuleb paljast juure. Kulla mehed! Üks paljas lilleõis korra voastas oo küll kangest kena ja munuke. Aga sie põle sie, mis naesed ennassid paneb sii tarblisena tundma. Naestel oo taris seda tiadmist, et naad oo oma just niisamma kõrges indas kut mehed ja mitte märki viletsamad.

Neh, olge munuksed siis!

Print Friendly, PDF & Email