RMK otsib Saaremaal hooldajaid 300 ha pärandkooslustele (3)

Riigimetsa Majandamise Keskus annab tänavu poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks valikpakkumiste korras kasutusse üle 1350 hektari maatükke.

Saaremaal annab RMK maahooldajatele rendile kokku 293 hektarit maad, sellest 269 ha läheb pakkumisele märtsis ja 24 ha aprillis. Ligemale poolesaja maatüki hulgas on kõige suurem Laidevahe looduskaitsealal Metsakülas asuv 63,27 ha suurune puisniit ja -karjamaa, kus tuleb veel ka 14 ha suurusel alal teha taastamistöö. Ala ei ole seni hoolduses olnud, selle eelmise rentnikuga lõpetas RMK probleemide tõttu lepingu. “Seal on ilusad suured laialehised puud ja kindlasti kujuneb sellest hooldamise tulemusel ilus asi,” ütles RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi.

Mullutus otsitakse uut rentnikku 47,03 ha suuruse maatüki hooldamiseks, Vilsandi rahvuspargis Kuusnõmme külas pakutakse huvilistele mitut maatükki kokku 62,7 ha suuruse pindalaga, kusjuures RMK-l on aladel ühtekokku ligi 49 ha. Rentnikul on raiekohustusega ala kasutamine lubatud pärast RMK-poolse raiekohustuse täitmist.

Kuna poollooduslike koosluste majandamine on sageli raske ja sõltub ilmastikutingimustest, siis ei määra RMK kasutusse antavate maatükkide rendikonkursil maatükkidele alghinda. Vajadusel aitab RMK kasutusse võetud maatükid hoolduskõlblikuks kujundada, tehes vajalikud taastamistööd, nagu näiteks raie ja kändude freesimine.

Poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks maade kasutusse andmisel arvestab RMK seni tegutsenud hooldajatega. Eelistatud isikud on eelkõige konkreetset maatükki seni hooldanud isikud. Teises järjekorras antakse eelistus maatükiga külgneva maa kasutajatele.

Kokku asub RMK hallataval maal poollooduslikke kooslusi 35 500 hektarit. Poollooduslike koosluste hooldamiseks on RMK andnud kasutusse 23 458 hektarit. Saaremaal on RMK hooldusse andnud 5807 ha.

Poollooduslikud kooslused, mida tihti nimetatakse ka pärandkooslusteks, on Eesti maastikupildile iseloomulikud puisniidud, loopealsed, nõmmed, puiskarjamaad ning ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud. Need on alad, mida on pikalt kasutatud karja- ja heinamaadena ning mille liigirikkuse säilimiseks on vajalik mõõdukas inimtegevus.

Print Friendly, PDF & Email