Muratsi sõnnikuhoidla teeb naabritele meelehärmi (28)

ÜLE TEE NAABRID: Mooni talu perenaise Ingrid Karisto sõnul toob lauda poolt puhuv tuul tema hoovile nii sõnnikuaroome kui ka heinapallide kilet.
MAANUS MASING

Keset Muratsi küla asuva noorloomalauda lahtine ja lekkiv sõnnikuhoidla tekitab naabruskonna elanikes pahameelt.

Üks külas asuva kinnistu omanik saatis Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonnale kirja, kus palub kommenteerida, kas on õige, “kuidas lahtine sõnnikuhoidla loodusesse lekib, kohas, kus inimeste puurkaevud on ümberringi”.

Kirja autor tõdeb, et sealtsamast sõnnikuhoidla kõrvalt saab alguse oja. See läbib ka tema kinnistut. “Eelmisel aastal tehti sõnnikuhoidlale täiendus, kui paigaldati lisabetoonplokid. Mis eesmärki või tulemust nendest loota?” küsib kirja autor.

Laudast paarisaja meetri kaugusel asuvas Liivamäe talus elava Urmas Treieli sõnul on laudaga seotud probleemid tema jaoks väga oluline teema.

“Oleme oma küla inimestega sellest rääkinud – kes see ikka tahab, et selline asi nende kodu lähedal on,” lausus Treiel. “Kuna nii laut ise kui ka sõnnikuhoidla on vanad ja amortiseerunud, peab sealt mingit reostust ka põhjavette sattuma.”

Treielite pere saab oma vee sügavast puurkaevust. “Kas just sõnnikuhoidla see põhjus on, aga korras meie vesi ei ole,” ütles Treiel. “Me ise oleme selle maitsega harjunud, aga külalised, kes on meie vett joonud, ütlevad, et hea selle maitse küll ei ole.”

Kiled lendavad

Mooni talu krundi nurgast on üle tee asuva lauda juures toimuv näha kui peo peal. “Kui tuul juhtub olema lauda poolt, tuleb kogu sõnnikuhais meile,” kirjeldas perenaine Ingrid Karisto. “Mina olen sellega vist juba nii harjunud, aga külalised krimpsutavad muidugi nina.”

Pererahva meele teeb aga mõruks see, kui lauda juures hoitavate heinapallide kiled tuuliste ilmadega Mooni talu õuele lendavad ning puudesse-põõsastesse takerduvad. “Mu mees käib iga päev neid kileräbalaid mööda hoovi kokku korjamas,” märkis Karisto.

Oma kaevu vett kasutavad Mooni talu elanikud üksnes tarbeveena, ostes joogivett kanistrite kaupa poest. “Kas meie vee kollane toon on kuidagi seotud naabruses oleva laudaga, ma ei tea,” tunnistas Karisto. “Peame kindluse mõttes laskma proovid teha.”

Üks lauda naabruse maaomanikke ütles Saarte Häälele, et pöördus üleajava ja lekkiva sõnnikuhoidla pärast keskkonnaametisse aasta tagasi.

“Midagi pärast seda ikka tehti, hoidla veeti tühjaks ja kolm vundamendiplokki pandi äärde,” rääkis maaomanik. “Ma ei tea, kas see hoidla praegu enam läbi laseb, aga kui ta peaks seda tegema, pääseb reostus loodusesse – hoidlatagune maapind on madal ja vesine maa.”

Maaomanik ei pea õigeks, et selline laut ühes sõnnikuhoidlaga seisab keset tihedasti asustatud küla, väga lähedal majapidamistele ja ehituskruntidele. “Eks see laut üks aegunud asi ole,” leidis ta.
Keskkonnainspektsioon alustas Mereranna põllumajandusühistule kuuluva Noorloomalauda maaüksuse osas haldusmenetlust.

“See tähendab, et olukord tuleb sellel maaüksusel saada nõuetele vastavaks,” selgitas keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer. “Kas ja kui suures ulatuses lauda ümbrus reostunud võib olla, ma praegu öelda ei saa, aga see olukord, mis seal lauda territooriumil on, nõuetele päris ei vasta.”

Hais on paratamatus

Haamer lisas, et küsimus on selles, kui lekkekindel niisugune lahtine sõnnikuhoidla on ning kui palju sealt pragude vahelt või üle ääre voolab.

“Täna ootame ettevõtja, Mereranna põllumajandusühistu poolset tegevuskava, mida ja kui kiiresti nad jõuavad ja kas sellega saavad asjad korda,” ütles Haamer. Selles suhtes, et sõnnikuvedamisega kaasneb paratamatult ebameeldiv hais, pole Haameri sõnul aga parata midagi. “Niisuguse majandustegevuse juures, nagu loomakasvatus, on see täiesti loomulik,” lausus ta.

Mereranna põllumajandusühistu juhatuse liige Urmas Lehtsalu Muratsi elanike rahulolematust lauda ja sõnnikuhoidlaga pikemalt kommenteerida ei soovinud. “Suvel, kui esitati kaebus, leidsid nad, et hoidlast tuleb sõnnik välja vedada,” ütles Lehtsalu. “Seda aga, millal me seda teeme, otsustame ikka meie, mitte külainimesed.”

Seekordne kaebus, mis saadeti esmalt vallavalitsusse ja sealt edasi keskkonnainspektsiooni, oli Lehtsalu sõnul siiski õigustatud.

“Väljavool oli,” tunnistas Lehtsalu. “Selge see, et kui hoidlast lumesulamisvesi välja voolab, tuleb sinna ka virtsavett sisse. Praegu on sinna paneelid ette pandud ja kevadel veame müüri toetuseks mullavalli.”

Print Friendly, PDF & Email