Karolin Kruuse uurib ugri naisi

TULGE VAATAMA: Karolin Kruuse näituse avamisel Narva kunstiresidentuuris.
FOTOD: ÜLAR NELLIS

Narvas Eesti Vabariigi aastapäeva puhul fotonäituse “Naine” avanud Karolin Kruuse portreteerib Eestis elavaid soome-ugri rahvusgruppi kuuluvaid naisi, kes hoiavad sidet oma traditsioonilise rahvapärimusega.

“See on naistest, kes kannavad traditsioonilist vana soome-ugri pärimust,” selgitas Kruuse Narva kunstiresidentuuris ülesseatud näituse ideed. Jäädvustatud naised on uhked oma rahva kommete ja traditsioonide üle ning annavad neid edasi järgnevatele põlvedele.

Portreteeritavateni jõudis autor n-ö lumepallivalimit kasutades ehk siis üks naine soovitas järgmist. “Oli selline paras uurimistöö,” muigas ta. Kuid veel enne naiste otsimisega alustamist tutvus kunstnik põhjalikult vanade fotodega, kus on üles pildistatud rahvarõivastes inimesed. Sealt sai ta idee sättida modellid toolile poolprofiilis nagu omal ajal kombeks. Tausta valis ta teadlikult musta, et riiete värvid ja ilu korralikult välja tuleks. “Ma tahtsin, et rahvarõiva toon ja värvid oleks kõik õiged,” rääkis Kruuse.

Näitusele pääsemiseks pidid naistel endil rahvariided olemas olema. Selle tingimuse tõttu jäid näituselt välja näiteks soomlased ja ungarlased. Eestis on küll päris palju nende pärimuse kandjaid, kuid kellelgi ei ole enam rahvarõivaid.

Näitusel on esindatud mitmed rahvused – ingerisoomlased, setod, marid, udmurdid, mokšad, ersad, isegi üks liivi juurtega naine ja loomulikult eestlased. Kruuse soovis näituse tarbeks väga pildistada ka üht handi naist. “Sain temaga ka kontakti, aga paraku ei tulnud ta kohale. Hiljem selgitati mulle, et hantidel pole kombeks ära öelda. Aga kui nad midagi teha ei soovi, siis nad lihtsalt ei tule kohale, sest peavad seda viisakamaks kui äraütlemist,” rääkis ta.

Kuna kunstnik ise mõtiskles näituse ettevalmistamise ajal päris palju naiseks olemise üle, siis võttis ta kätte ja esitas fotoseerias osalejatele lisaks pildistamisele ka küsimuse, mida tähendab naiseks olemine nende jaoks. “Selline väike antropoloogiline pool tuli ka sisse,” tõdes Kruuse. Lõpptulemusena kõlavad naiste eriilmelised vastused nende emakeeles salvestatuna näitusesaalis, samuti saab neid lugeda spetsiaalselt näituse tarbeks koostatud trükisest – “punasest raamatust”.

Kruuse nentis, et tema varasemad näitused on olnud n-ö ühekordsed projektid, kuid “Naise” puhul peab ta plaani väljapanekut ka mujal eksponeerida. Konkreetsemalt on mõttes Setomaa, kust pärit naised on ju ise näituse koostamisel osalised, aga sobivatel asjaoludel ei välistanud kunstnik oma tööde toomist ka kodusaarele.


Dokumentaal-fotoseeria “Naine”

Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Kuigi me keeled on sarnased, ei pruugita teineteist vastastikku mõista. Keelte sarnane ülesehitus on aga kaasa toonud selle, et mõt­leme sarnaselt ja rahvuskultuurides esineb ühisjooni.

Näiteks näeb soomeugrilane ümbritsevat elus ja eluta loodust kui partnerit. Soome-ugri rahvaste seas on pärimuse hoidjaks enamasti olnud naine. Meie kiiresti muutuvas maailmas on täiesti tavalised soome-ugri naised muutunud haruldaseks ja väärivad kohta “punases raamatus”.

Print Friendly, PDF & Email