TEEME KEVADEKUULUTAJATELE KODU

Meister Jüri Vaga näitab, milline laud kõige paremini pesakastiks sobib.

Vaatamata õues valitsevale talveilmale on just praegu see kõige õigem aeg kevadele mõtelda. Mõned kevadekuulutajad pole kodumaalt kaugemale lennanudki, arvates, et ka sel aastal jääb talv vahele. Kuid see päris kevadine rändlindude saabumine tuleb nagu ikka omal ajal. Just selleks hetkeks peavad pesakastid valmis ja paigas olema.

Võib-olla on lugejate hulgas neid, kes on koolipõlves või siis vanemate juhendamisel kunagi mõned pesakastid valmis meisterdanud. Ometi pole kunagi hilja seda tööd ka esimest korda ette ja kätte võtta.

Oma Kodu käis Kuressaare ametikooli ehituspuusepa eriala õpetaja Jüri Vaga jutul, et meenutada ununema kippuvaid tõdesid ja vaadata üle uuemad ideed. Vaga on muide ka Kuressaare ametikooli 2014. aasta õpetaja.

Ametikooli noorte tehtud pesakastid ootavad siinsamas metsas uut kevadet ja uusi asukaid.

Materjaliks soovitab Vaga valida männi- või kuusepuidu. “Kuusk peab kauem vastu,” arvab meister. Kirjandusest on silma jäänud ka arvamus, et kasutada tuleks hoopis lehtpuulauda, kuna okaspuu võib vaiku välja ajada ja lind oma suled sellega kokku kleepida. Eeldusel, et kasutame siiski kuiva puud, pole seda hirmu karta. Saematerjali mõõtmeteks soovitatakse 22x 100 mm ja 22x 150 mm; 100 mm lauda kasutada pesakasti esiseinaks ja põhjaks ning 150 mm taga- ja külgseinteks ning katuseks. “Laua puhul tuleb jälgida, et puu süda jääks väljapoole. Ja nii peab laud ka kauem vastu. Laud tõmbab ju kaardu, siis tekivad praod ja… alati laual süda väljapoole, olgu see pesakast või terrass!” rõhutab Vaga.

Peamine on selle töö juures silmas pidada, et vesi kuskilt kasti sisse ei jookseks. Teine oluline asi on teha lennuava just õiges suuruses. Kuskilt peaks kast ju ka lahti käima, et seda puhastada saaks. Siinjuures peab jälgima, et kast liiga “loge” ei saaks.

Ning kui kast valmis, tuleb sellele leida sobiv paik. “Me panime siia metsa tihastele kastid üles – kõik võtsid omaks, kolisid sisse,” räägib Vaga. Lennuava ette pulka panna ta ei soovitata, see on rohkem selline inimliku edevuse näitaja. Lind saab istuda ka mõne oksa peal, pulk teeb aga kõikvõimalikele paharettidele kasti sisu kallale pääsemise oluliselt lihtsamaks. Viimistlemisega ei tohi ka liiale minna. “Seest ei tohi kindlasti laudu hööveldada. Väljast võib. Parim on lihtne saetud materjal.”

“Otseselt õppetöös meil pesakastide tegemist ei ole, aga kui jääb sellist sobivat materjali üle… “ lausub Jüri Vaga ja näitab üht eriti uhket tihase pesakasti, mis, nagu ka juuresolevalt pildilt näha, on pühendatud Eesti Vabariigi suurele juubelile.

Vabariigi aastapäevaks valminud “ühiselamu” on küll rohkem ilu- kui tarbeasi.

Vaga näitab veel ühte, eriti uuenduslikku pesakasti, mille põhikorpus on valatud fiiberbetoonist, ainult esikülg on tavapäraselt puust. Joonised tegi ametikooli tehnoloogia õppesuuna juhtõpetaja Andres Meisterson. “See on pigem selline disainivärk. Õpilased saavad teha vormi ja selle sisse siis spetsiaalse segu ära valada.”

Arvestades seda, kui populaarne on viimastel aastatel ka Kuressaares just betoon, võiks sellisel tootel turgu olla küll. Samas, lindude arvamus sellise uudistoote kohta on esialgu teadmata. “Linnule on selline kast ehk külm. Ja puu otsa seda ikka ei pane, kui siis kuhugi kiviaia peale. Kui oleks armatuur ka sees, peaks ta tõesti kaua vastu.” Vaga täpsustab, et esikülg, see puidust osa, peab olema väga õiges mõõdus, et see paisudes kasti lõhki ei lööks.

Ametikooli oma väljamõeldud disaintoode – betoonist pesakast.

Pesakasti tegemine pole mingi raketiteadus, kuigi Jüri Vaga ütleb, et kes ikka saagi ja haamrit pole käes hoidnud, see ei tule ka sellise lihtsa tööga toime. “Tundub, et on lihtne, aga kui tulevad ette juba kaldpinnad, on tükk arvestamist.”

Igatahes proovida tasub.


PANE TÄHELE!

*Pesakasti kinnitamiseks sobib pehmem traat või veekindel nöör.
*Pesakast on soovitav panna mitte otsese päikese kätte, pigem poolvarju.
*Kast võiks olla pisut ettepoole kaldu, siis ei saja avast vihma sisse.
*Sobivaim ava suund on kas itta või lõunasse.
*Pesakasti on tarvis igal kevadel puhastada vanast pesamaterjalist ja sellega koos võimalikest parasiitidest. Pole harvad juhused, kus pesakasti on oma elamise teinud herilased-vaablased. *Puhastusprotsess tuleb ette võtta kinnastega ja soovitatavalt miinuskraadidega, mil pesaparasiidid (nt kirbud) pole aktiivsed.
*Tihasekastide vahe peab olema vähemalt 15 meetrit, kuldnoka pesakaste võib üles panna tihedamalt. Sobiv kõrgus on tihaste puhul 2–3, kuldnokkadel 4–5, piiritajatel isegi 6–8 m.
*Metsas on mõistlik arvestada 4–6 pesakasti ühe hektari kohta.

Teksti kokku pannud TÕNIS KIPPER
Pildid MAANUS MASING

Print Friendly, PDF & Email