Päev pärast valimisi. Kuidas edasi? (38)

Kas valimistulemustega võib rahule jääda ning mida võiks tuua tulevik, arutlesid eilses Kadi raadio saates “Keskpäev” riigikogu valimistel kandideerinud Kaupo Vipp (Elurikkuse Erakond), Kalle Laanet (Reformierakond), Madis Kallas (SDE), Koit Kelder (Eesti 200) ja üksikkandidaat Harry Raudvere.


Saatejuht Tõnis Kipper: Oma tulemuse üle ei saa nuriseda ju keegi teist?

Madis Kallas

Madis Kallas: Loomulikult ma lootsin mõnevõrra rohkem, kuigi need signaalid, mis tulid siit ja sealt kogu aeg – et ei ole sul minna kusagile, et ühinemine on lõpuni viimata –, ma täitsa saan aru nendest inimestest, aga ikkagi loodame paremat tulemust. Vähemalt üle tuhande hääle lootsin igal juhul saada.

Kaupo Vipp: Arvestasin ja rääkisin teistele ka, et 200 häält võiks saada, selles olukorras, mis oli. Sain kolm häält vähem, nii et minu plaan ei läinud täide.

Harry Raudvere: Mina ei nurise, sest arvestades neid ressursse või võimalusi, mis minul olid oma sõnumi edastamiseks – need olid tunduvalt tagasihoidlikumad kui erakondadel. Et ma sain nii palju hääli ja inimesed mind usaldasid, oli väga suur üllatus. Olen väga tänulik nendele inimestele ega vea neid alt. See karavan läheb edasi, nii et: jõudu võiduks!

Kalle Laanet: Mina sain eelmine kord jämedalt tuhat häält vähem.

Koit Kelder: Naljatades võiksin oma häältesaagi kohta öelda, et alla tuhande on jama.

T.K.: Kas oled nõus erakonna juhi seisukohaga, et läks natuke kiireks?

Koit Kelder

Kelder: Jah, ilmselt on see täitsa adekvaatne põhjendus – aega oli vähe. Vaadates ka tulemusi ja sõnumeid, mis inimesi kõnetasid – võimalik, et teemad, mis lauale võetud, on keerulisemad, tahavadki kauem seletamist. Mina lootsin ikkagi künnise ületamist. Arvasin, et kuskil kuue protsendi peale tuleb, aga tuli neli ja pool.

T.K.: Kas see tähendab nüüd seda, et järgmistel riigikogu valimistel me Eesti 200-t nimekirjaga enam ei näe?

Kelder: Pigem olid eileõhtused meeleolud vastupidised – peeti plaani, kuidas hoogsalt edasi minna ja lauale tõstetud teemad seal püsiksid ning kuidas olla nähtav ka mitte parlamendierakonnana.

T.K.: Sina plaanid Eesti 200-s jätkata?
Kelder: Ikka, aga minu fookus on ka Saaremaa.

T.K.: Vähemalt ei pea me mõtlema, kes meie vallavanemaks saab, meie vald on kindlates kätes.

Kallas: Juba need valimised olid minu jaoks mitteplaneeritud. Alles pärast seda, kui Hannes Hanso loobus poliitikast, tuldi minu juurde ja hakati rääkima. Ma absoluutselt aktsepteerin rahva arvamust, nüüd tehti see otsus minu jaoks ära.

T.K.: On sul, Kalle Laanet, aimu, kes kellega käima hakkab? Küllap seal ikka oli mingisuguseid kalkulatsioone tehtud juba varem ja mingid variandid ka läbi mängitud.

Kalle Laanet

Laanet: Kindlasti arutati erinevaid stsenaariume ka varem. Ega väga palju variante ole.

Erakonna esimees on eile ja ka varem kõvahäälselt välja öelnud, et EKRE-ga vereringe ja väärtushinnangud ei ühti. Lauale jääb siis põhimõtteliselt kaks varianti. On võimalik kahe suure koalitsioon ehk Reformierakond ja Keskerakond või teine variant – Reformierakond, Isamaa ja SDE. EKRE on ka riigikogus ja niikaua, kuni ei ole koalitsioonilepingule allkirja pandud, mina ei välistaks midagi.

Kaja Kallase kui võimaliku peaministri kõige suurem väljakutse on kindlasti see, et kui on 34-liikmeline erinevatest isiksustest koosnev fraktsioon pluss valitsus, siis on nende inimeste kooshoidmine ja juhtimine ühe eesmärgi nimel kindlasti ääretult keeruline.

T.K.: Harry Raudvere, julged sa prognoosida, kes meil järgmise valitsuse teevad?

Harry Raudvere

Raudvere: Mina näeksin, et uue valitsuse moodustaksid Reformierakond ja Keskerakond. Oleme ju näinud sotsiaaldemokraatlikku valitsust koos Keskerakonna ja Isamaaliiduga ning see ei ole Eesti riigi ja rahva jaoks kõige parem. Saan aru, miks Reformierakond on sellise suurepärase tulemuse teinud. Kindlasti läks väga palju niinimetatud protestihääli Reformierakonnale. Kui Keskerakond võimule pääses, tegi ta ju taktikaliselt ääretult palju ebapopulaarseid otsuseid või vigu, mida ta poleks pidanud tegema.

Oleme näinud, kuidas meie riigis Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus või riigijuhtimine toimib. See on kooslus, kus üks tasakaalustab teist ja põhimõtteliselt on võimalik langetada mõistusepäraseid otsuseid. Kas nad selleni küünivad, on omaette küsimus. EKRE on tegelikult ju puhtalt protest, neil puudub konkreetne välispoliitika. Nende lubadused on liiga utoopilised. Mulle tundub, et EKRE ongi need lubadused välja käinud selle pinnalt, et teab, et ta niikuinii valitsusse ei pääse. Siis võid ju lubada,mida iganes. Kui juhtub ime ja tuleks hakata neid lubadusi ellu viima, kukub EKRE kokku nagu kaardimaja.

EKRE pidanuks tegutsema laiapõhjalisemalt, aga altpoolt tulevad initsiatiivid või koostööpakkumised tõrjuti ju raudselt kõrvale. Kui nad räägivad, et nad tahavad esindada kogu Eestit ja seisavad kogu eesti rahva eest, siis selline käitumine paratamatult tõukab inimesi eemale. See ongi ehk üks suur põhjus, miks EKRE sai sellise tulemuse, mille sai.

T.K.: Mida plaanivad sotsiaaldemokraadid?

Kallas: Ei tea täpselt, ma ei ole ju ka erakonna liige. Ega tegelikult väga palju variante ei ole. See, et viis erakonda pääses riigikokku, tegi selle valikute variandi niivõrd ahtaks.

T.K.: Sul ei ole ka mingit stiimulit erakonna liikmeks astuda?

Kallas: Praegu ei ole sellega mingit kiiret. Nagu olen öelnud, kohaliku tasandi poliitikat ei pea ilmtingimata tegema, parteipilet taskus.

T.K.: Kas see, mis meil riigis hakkab juhtuma, mõjutab ka meie kohaliku poliitmaastikku?

Kallas: Tegelikult on see hea võimalus vaadata korraks tagasi ja ka peeglisse, et mis ja kuidas on selle aasta ja nelja kuu jooksul tehtud ja läinud. Kindlasti on kohti, mis saaks teha paremini. Nüüd on hea hetk korra ehk kaaluda ka teatud muudatusi. Ma ise olen selleks valmis. Tahan teada koalitsioonipartnerite arvamust oma ja ka valitsuse töö, osakondade tasandite kohta, selle kohta, kuidas teenuskeskused on tööle hakanud. Riigikogu valimised andsid selleks minu meelest väga võimaluse, tekitades nii-öelda restardi hetke.

T.K.: Kaupo Vipp, Elurikkuse Erakond ei pääsenud sedakorda pildile. Võib-olla oleks pidanud laskma “lapsel” natukene kasvada, saada suuremaks ja seada sihiks järgmised valimised?

Kaupo Vipp

Vipp: Olen absoluutselt nõus. Meil oli sisemiselt kaks sihti. Esiteks, umbes kaks protsenti oleks võinud täis tulla. See oleks tähendanud teatavat riigipoolset rahalist toetust. Teine asi –kuna ainsad uued nii-öelda protestiparteid olidki Elurikkus ja Eesti 200, oli üks meie kiirustamise põhjus ka see, et meie nägemuses on Eesti 200 äärmiselt kahjulik just selles olukorras, nagu ta praegu on. Nüüd õnnestus meil neilt hääli ära võtta. Nende idee oli kõikidele sellistele asjadele, mis meie nägemuses on siiamaani halvasti läinud – hiiglaslikele infrastruktuuriobjektidele, võõrtööjõu sissetoomisele –, veel turbot juurde panna.

Minu jaoks oli nende valimiste üks suuremaid üllatusi see, et Vabaerakond kogus veel vähem hääli kui meie.

T.K.: Nüüd, kui need lubamiste ajad on möödas – mis meie elul ka tegelikult aitaks edasi minna? Mis me nendest eelnevatest päevadest-kuudest õppisime?

Laanet: Minu arvates on kõige olulisem see, et kes iganes koalitsioonis saavad olema, me suudame Eestit edasi viia – et meie inimestel oleks parem elu, saaksime turvalisemalt elada ja et me ei takerduks pisidetailidesse.

Print Friendly, PDF & Email