
Rõõmsad valijad.
Foto: Maanus Masing
Saarte Hääle meeskond startis valimisi kajastama keskpäeval, kui võis arvata, et jaoskondades on kõige enam rahvast.
Mida muljetasid inimesed jaoskondades ja milline õhkkond erinevais maakonna paigus valimispäeval valitses, hoidke pilk peal ja öelge ise ka sõna sekka!
Valimismelu jaoskondadest toovad lugejateni Ain Lember, Siim Metsmaa, Maanus Masing ja Kertu Kalmus. Andke meile teada, kui midagi kajastamist väärt näete-kuulete!
VALIMISAKTIIVSUS
- Riigikogu valimistel oli kella 12 seisuga käinud üle Eesti hääletamas 46,8% valijaskonnast. Kõige kõrgem on seni olnud osalusprotsent Harjumaal (52,6%) ja kõige madalam Ida-Virumaal (30,2%).
- Saare maakonnas on keskpäevase seisuga valimas käinud 47,1% valijatest. Eelhääletuse lõpuks ehk 4 päeva varem oli protsent vaid 11,7, seega tundub, et suurem osa eelistabki valida nö pidulikul valimispäeval.
- Kell 16 seisuga on Saare maakonnas valimas käinud juba 55,6% valijatest. See jääb õige veidi alla kogu Eesti valimisaktiivsusele, kui samal ajal on kogu riigis oma hääle andnud 57,2% valijatest.
- Kui näiteks Mustjalas oli pärastlõunal valimisaktiivsuseks vaid 43%, siis valimisjaoskonnas nr 1 ehk Kuressaare südalinnas, raamatukogus asuvas jaoskonnas oli see kerkinud 61% peale.
- Õhtuse seisuga, kui kella 20 ajal jaoskonnad suleti, oli kõige suurem valimisaktiivsus protsentuaalselt Iidel, kus oli valimas käinud 72,7% valijatest. Sõrulastele järgnesid Lümanda inimesed 66,6% ning Nasva rahvas 65%. Kõige madalam oli valimispäeva lõpuks aktiivsus Leisis, kus tulemuseks 53,9%. Valla peale kokku oli valimisaktiivsus 60,5%.
- Hiiumaal oli pärastlõunase seisuga valimisaktiivsus 59,1%.
- 2015. aasta Riigikogu valimistel oli pärastlõunaks hääletanud 56% valijatest.
Esimene peatus – AURIGA KAUBANDUSKESKUS

Auriga jaoskond inimestele meeldib.
Fotod: Maanus Masing
Esmakordselt on valimisjaoskond avatud Auriga Kaubanduskeskuses.
Valimispäeva hommikul selgub kohapeal, et see on suurepärane mõte. Kui tavapärast valimisjaoskonda iseloomustab üldiselt vaikus, siis Aurigas on saginat ja muusikat, mis inimestele väga meeldib.

Laimjala valimisjaoskonnas astub iga 10 minuti järel sisse uus valija.
Foto: Maanus Masing
Laimjala valimisjaoskonnas ollakse valimisaktiivsusega väga rahul, vähemalt iga 10 minuti tagant on sisse astunud järjekordne valija, kinnitas jaoskonnas viibinud kohalik raamatukoguhoidja Aive Sepp.
Kui piirkonna valijate nimekirjas on üle 750 inimese, siis kella 13.15 seisuga oli valimas käinud juba enam kui 280 inimest.
Parasjagu valimas olnud Anni ja Ats tunnistasid, et nemad ei vali nö mitte konkreetset inimest, vaid ennekõike konkreetset erakonda.
Seejuures ei vali paar sugugi mitte sama erakonda, Atsi ja Anni eelistused on erinevad.
Kolmas peatus – PÖIDE

Romanil jäi valimata, kuna ta dokument oli kehtivuse lõpetanud.
Foto: Maanus Masing
Pöide valimisjaoskond võtab tulijad vastu mõnusa kohvilõhnaga. Olemine on sõbralik ja tõesti, juuakse kohapeal ka kohvi.

Parasjagu oli valimas ka kaplan Gustav Kutsar. Tema leidis, et võibolla on meie valimispiirkond liig suureks aetud ning meie oma Saaremaa inimestel on seetõttu keeruline pääseda Riigikokku oma asja ajama. Hiidlased ja valijad Läänemaalt meie rahvast ju niivõrd ei tunne ega oska neid ka valida.

Leisi valimisjaoskonna valvur Ellen Mõtlepa sõnul on neilgi aktiivsus suur. Pärastlõunasel ajal tekkis valimiskabiinide juurde isegi järjekord, mistap võib toimuvaga igati rahul olla.

Mustjala jaoskonnas on väga vaikne. Ainus valija, kes parasjagu hääletamas oli, Dagmar Põld, andis oma hääle Keskerakonnale. Sest nii on ta alati teinud.
Foto: Maanus Masing
Viimane peatus – KURESSAARE

Valimisjaoskonnas nr 1 oli õhtu hakul valimisaktiivsuseks 61%.
Foto: Maanus Masing
Kella 17.30 paiku oli ka Kuressaare südalinnas Saaremaa keskraamatukogu valimisjaoskonnas suhteliselt vaikne. Jaoskonna liikme Maarika Saksa sõnul näitasid kiired arvutused, et valimisaktiivsuseks tuli nende juures 61%. Seda on küll rohkem, kui mõnes teises jaoskonnas, ent pärast kella 16 on jaoskonda sisse astunud siiski pigem vähem, kui rohkem inimesi. Suurem mäsu koos järjekordadega jäi ikkagi päeva esimesse poolde.
Iseärasustena võib südalinna valimisjaoskonna puhul Saksa sõnul välja tuua, et ka mõned 16-17-aastased noored olid ühel hetkel jaoskonnas kohal ning tahtsid hääletama asuda, teadmata, et Riigikogu valimistel saab valida siiski alates 18. eluaastast. Ometi oli nende entusiasm valimistel kaasa rääkida väga positiivne. Ja pole viga – järgmistel valimistel saavad ka nemad juba oma sõna sekka öelda!
Nagu juhtus ka näiteks Pöidel, nii tuli ka siinses jaoskonnas paaril korral ette, et dokument oli kehtivuse kaotanud. Seega meeldetuletuseks neile, kes enne jaoskondade sulgemist kavatsevad veel hääletama tõtata – kontrollige oma dokumendid kodus üle. Muidu võib teidki viimasel hetkel ikkagi “hääletus” tabada.
Ja mis teavad 16-aastased lapsed valimistest? Täiesti rumal valik. Mina 16-aastasena mängisin mudelautodega, tegin karjamaal tööd ja heal päeval piilusin naabritüdrukuid.