VALIMISTEBLOGI + GALERII: hääletada soovisid ka 16-17aastased (1)

Rõõmsad valijad.
Foto: Maanus Masing

Saarte Hääle meeskond startis valimisi kajastama keskpäeval, kui võis arvata, et jaoskondades on kõige enam rahvast.

Mida muljetasid inimesed jaoskondades ja milline õhkkond erinevais maakonna paigus valimispäeval valitses, hoidke pilk peal ja öelge ise ka sõna sekka!

Valimismelu jaoskondadest toovad lugejateni Ain Lember, Siim Metsmaa, Maanus Masing ja Kertu Kalmus. Andke meile teada, kui midagi kajastamist väärt näete-kuulete!


VALIMISAKTIIVSUS

  •  Riigikogu valimistel oli kella 12 seisuga käinud üle Eesti hääletamas 46,8% valijaskonnast. Kõige kõrgem on seni olnud osalusprotsent Harjumaal (52,6%) ja kõige madalam Ida-Virumaal (30,2%).
  • Saare maakonnas on keskpäevase seisuga valimas käinud 47,1% valijatest. Eelhääletuse lõpuks ehk 4 päeva varem oli protsent vaid 11,7, seega tundub, et suurem osa eelistabki valida nö pidulikul valimispäeval.
  • Kell 16 seisuga on Saare maakonnas valimas käinud juba 55,6% valijatest. See jääb õige veidi alla kogu Eesti valimisaktiivsusele, kui samal ajal on kogu riigis oma hääle andnud 57,2% valijatest.
  • Kui näiteks Mustjalas oli pärastlõunal valimisaktiivsuseks vaid 43%, siis valimisjaoskonnas nr 1 ehk Kuressaare südalinnas, raamatukogus asuvas jaoskonnas oli see kerkinud 61% peale.
  • Õhtuse seisuga, kui kella 20 ajal jaoskonnad suleti, oli kõige suurem valimisaktiivsus protsentuaalselt Iidel, kus oli valimas käinud 72,7% valijatest. Sõrulastele järgnesid Lümanda inimesed 66,6% ning Nasva rahvas 65%. Kõige madalam oli valimispäeva lõpuks aktiivsus Leisis, kus tulemuseks 53,9%. Valla peale kokku oli valimisaktiivsus 60,5%.
  • Hiiumaal oli pärastlõunase seisuga valimisaktiivsus 59,1%.
  • 2015. aasta Riigikogu valimistel oli pärastlõunaks hääletanud 56% valijatest.

Esimene peatus – AURIGA KAUBANDUSKESKUS

Auriga jaoskond inimestele meeldib.
Fotod: Maanus Masing

Esmakordselt on valimisjaoskond avatud Auriga Kaubanduskeskuses.

Valimispäeva hommikul selgub kohapeal, et see on suurepärane mõte. Kui tavapärast valimisjaoskonda iseloomustab üldiselt vaikus, siis Aurigas on saginat ja muusikat, mis inimestele väga meeldib.

Mõned räägivad, et kaubanduskeskuse olev valimisjaoskond on väga mugav, sest saab poeostud ja valimise üheskoos ära teha.
 
Valimisjaoskonna töötajad ütlesid, et kohal on käinud ka mandri inimesed, kes väga kiidavad keskuses olevat valimisjaoskonda.
 
Noor pereisa Siim Hiie ütles, et ta ei oleks mujale hääletama läinud, aga just kaubanduskeskuse mugavus tõi ka tema hääletama. Siim hääletab Saaremaa inimese poolt ja tema jaoks on tähtis sotsiaalne turvalisus.
 
Tema hääl läheb kohaliku kandidaadi poolt, kes on rahvuslike väärtuste poolt ja seisab rahvuslike väärtuste eest.

 
Järgmine peatus – LAIMJALA

Laimjala valimisjaoskonnas astub iga 10 minuti järel sisse uus valija.
Foto: Maanus Masing

Laimjala valimisjaoskonnas ollakse valimisaktiivsusega väga rahul, vähemalt iga 10 minuti tagant on sisse astunud järjekordne valija, kinnitas jaoskonnas viibinud kohalik raamatukoguhoidja Aive Sepp.

Kui piirkonna valijate nimekirjas on üle 750 inimese, siis kella 13.15 seisuga oli valimas käinud juba enam kui 280 inimest.

Parasjagu valimas olnud Anni ja Ats tunnistasid, et nemad ei vali nö mitte konkreetset inimest, vaid ennekõike konkreetset erakonda.

Seejuures ei vali paar sugugi mitte sama erakonda, Atsi ja Anni eelistused on erinevad.


Kolmas peatus – PÖIDE

Romanil jäi valimata, kuna ta dokument oli kehtivuse lõpetanud.
Foto: Maanus Masing

Pöide valimisjaoskond võtab tulijad vastu mõnusa kohvilõhnaga. Olemine on sõbralik ja tõesti, juuakse kohapeal ka kohvi.

Siin on valimas käinud juba pooled valijatest. Ometi paistab see jaoskond silma ühe murekohaga – vähemalt kahel valijal on jäänud hääl andmata, kuna kohapeal on selgunud, et nende dokument on kehtetu.
 
Üks taolistest õnnetutest on Roman Kuznetsov, kolmekümnendates mees, kes viimati käis valimas 18-aastaselt. Vahepeal pole tema jaoks lihtsalt sobivat kandidaati leidunud. Nüüd aga EKRE näol sobiv tekkis.
 
Siit jaoskonnast siis meeldetuletus – kontrollige üle, et teie dokumendid kehtiks
 

Neljas peatus – ORISSAARE 
 
Orissaares oli kella 14 paiku valimas käinud umbes 60 protsenti valijatest.

Parasjagu oli valimas ka kaplan Gustav Kutsar. Tema leidis, et võibolla on meie valimispiirkond liig suureks aetud ning meie oma Saaremaa inimestel on seetõttu keeruline pääseda Riigikokku oma asja ajama. Hiidlased ja valijad Läänemaalt meie rahvast ju niivõrd ei tunne ega oska neid ka valida.

Samuti oli jaoskonnas näha valijat, kes lasi oma valimissedeli kasti poetada oma 7aastasel tütrel. Seda põhjusel, et laps õpiks juba maast madalast, kuidas meil asjad Eestis käivad. Tüdrukule omale meeldis enda kinnitusel väga valimas käia.
 
Orissaare paistab tänavustel valimistel silma ka selle poolest, et paljud kandidaadid on pärit just Orissaare kandist. Samas kinnitati kohapealt, et see ei pane inimesi veel ainult nende poolt hääletama, et nad oma kandi mehed-naised on. Valitakse ikka see, kes üleülde sümpaatne.
 
Saarte Hääle meeskonna tähelepanek valima tõttajatele ka Rannamaanteelt – tuisk tõuseb ja teeolud on muutumas kõrvalmaanteedel aina keerulisemaks. Loodetavasti ei võta see valijatel indu jaoskonda hääletama minna, ent ettevaatlik peaks liikluses kindlasti olema!
 

Viies peatus – LEISI 

Leisi valimisjaoskonna valvur Ellen Mõtlepa sõnul on neilgi aktiivsus suur. Pärastlõunasel ajal tekkis valimiskabiinide juurde isegi järjekord, mistap võib toimuvaga igati rahul olla.

Kui Rannamaanteelt tuli ennist teade, et tuisk raskendab liiklemist, siis siinkandis kinnitavad valijad, et maanteeamet on samuti valimiste puhul juba eriliselt vara liikvel olnud ja maantee kenasti valijate rõõmuks puhtaks lükanud.
 
Endla Lipand ja Evi Rahula tulid valimistele liinibussiga. Üks neist tunnistas, et valis kellegi EKREst ja teine, et tema valik on poehärra Tõnu Munk.
 
Leisi piirkonnast on kandidaatidest pärit Maire Forsel, kes muidu on väga populaarne, ent kuidas tal valimistel võiks minna, Leisi jaoskonnas arvata ei osata.
 
Nüüd, kus valitud, ootavad prouad aga taas bussi, et koju tagasi sõita. Seni jalutatakse alevivahel lihtsalt niisama ringi.

 
Kuues peatus – MUSTJALA

Mustjala jaoskonnas on väga vaikne. Ainus valija, kes parasjagu hääletamas oli, Dagmar Põld, andis oma hääle Keskerakonnale. Sest nii on ta alati teinud.
Foto: Maanus Masing

 
Mustjala valimisjaoskond asub vasturemonditud, puidulõhnalises, üsnagi õdusas kultuurimajas. Jaoskonnas on pärastlõunasel ajal üllatavalt vaikne. Tegemist on vist üldse kõige vaiksema jaoskonnaga, mida Saarte Hääl täna külastanud on.
 
Jaoskonna juhi Pille Venda sõnul on valimisaktiivsuse protsent neil 43%. Võrreldes teiste piirkondadega on see tunduvalt madalam, kuid Venda kinnitusel on isegi hästi. Tavaliselt ongi sealkandis valimisaktiivsus väiksem olnud, kui mujal.
 
Samas ei teata seal, et Mustjalas oleks selliseid põhimõttelisis valimiste vastaseid, kes kunagi valimistel end jaoskonda kohale ei ajaks.
 
Ajal, mis Saarte Hääle meeskond jaoskonnast läbi põikas, sattus sinna sisse astuma ka valija Dagmar Põld. Tema on selline põhimõttekindel valija, kes on ikka ja alati valinud vaid ühte erakonda – tema lemmik on Keskerakond.
 
Ehkki Mustjala kandist on ka maakonna ainus üksikkandidaat Harry Raudvere, ei kaalunud Dagmar kordagi temagi valimis. Naine tunnistas, et on küll kuulnud mehe nime ja näinud ka ta pilti, kuid meest ennast pole ta kunagi kohanud. Just sel põhjusel jäi ta kindlaks ka oma alatisele eelistusele.  

 


Viimane peatus – KURESSAARE

Valimisjaoskonnas nr 1 oli õhtu hakul valimisaktiivsuseks 61%.
Foto: Maanus Masing

Kella 17.30 paiku oli ka Kuressaare südalinnas Saaremaa keskraamatukogu valimisjaoskonnas suhteliselt vaikne. Jaoskonna liikme Maarika Saksa sõnul näitasid kiired arvutused, et valimisaktiivsuseks tuli nende juures 61%. Seda on küll rohkem, kui mõnes teises jaoskonnas, ent pärast kella 16 on jaoskonda sisse astunud siiski pigem vähem, kui rohkem inimesi. Suurem mäsu koos järjekordadega jäi ikkagi päeva esimesse poolde.

Iseärasustena võib südalinna valimisjaoskonna puhul Saksa sõnul välja tuua, et ka mõned 16-17-aastased noored olid ühel hetkel jaoskonnas kohal ning tahtsid hääletama asuda, teadmata, et Riigikogu valimistel saab valida siiski alates 18. eluaastast. Ometi oli nende entusiasm valimistel kaasa rääkida väga positiivne. Ja pole viga – järgmistel valimistel saavad ka nemad juba oma sõna sekka öelda!

Nagu juhtus ka näiteks Pöidel, nii tuli ka siinses jaoskonnas paaril korral ette, et dokument oli kehtivuse kaotanud. Seega meeldetuletuseks neile, kes enne jaoskondade sulgemist kavatsevad veel hääletama tõtata – kontrollige oma dokumendid kodus üle. Muidu võib teidki viimasel hetkel ikkagi “hääletus” tabada.


Print Friendly, PDF & Email