Vallad soovivad raiepiiranguga kaitsta kodusid tuule ja müra eest (12)

60 aastat Nõmmkülas elanud Silja Suu: Las mets jääb ikka alles, saab midagi pliita alla ka panna.

Muhu ja Saaremaa vald võivad asuda maaomanikega läbirääkimistesse, et seada asulatega piirnevatel metsaaladel raiepiirangud ja kaitsta seeläbi elanikke müra ja tuule eest.

Raiepiirangute mõte kerkis päevakorda Muhu üldplaneeringu koostamise käigus, kui sellise ettepanekuga tuli välja kehtivatele seadustele viidates Saaremaa valla keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm. Üldsõnaliseks jäädes võimaldab metsaseadus vallal kokkuleppel maaomanikuga seada asula kaitseks müra ja tugeva tuule eest piiranguid uuendusraie ja lageraie tegemisel (näiteks langi suurusele ja raievanusele).

Arvestades viimasel ajal oluliselt suurenenud raiesurvet Muhu metsadele ja ka Muhu saarelist eripära oleks Bert Holmi hinnangul otstarbekas Muhu üldplaneeringu raames vastavat teemat käsitleda ning kindlaks määrata metsaalad elamute kaitseks tugeva tuule, lumetuisu, müra jms eest. Seda eriti nendes piirkondades, kus olemasolevat asustust lahutab avamaastikest või maanteedest seni veel säilinud metsaala. Sellised külad on näiteks Rinsi, Külasema, Päelda, Rebaski, Nõmmküla, Lehtmetsa jne.

Poleks nagu sama koht

Bert Holm ütles, et raiepiirangute kasutuselevõtmise idee on inspireeritud Saaremaa valla poole pöördunud sõrulasest, kelle külas hakkas lageraie järel tuul risti läbi küla puhuma. Läänetuulega ühelt poolt ja idatuulega teiselt poolt. “Leidsin siis aktidest, et üldplaneeringu funktsioon ongi neid kaitsemetsi koostöös metsa omanikuga säilitada,” rääkis osakonnajuhataja. “Saab määrata kaitseribasid, et majad ei jääks pärast raiet lageda peale. Kui metsaomanik on nõus, sest sundida ei saa, aga proovida tasub.”

Holmi sõnul tuleb ka Saaremaa valla üldplaneeringu koostamisel kaaluda raiepiirangute sisseviimist paikades, kus on oht, et küla võib jääda keset tuulekoridori. Kui raiutakse maha mets, mis on inimest eraldanud 150 m kaugusel asuvast suurest maanteest, võib vaatesse ilmunud autodevoog olla üpriski harjumatu. “Sa ei ela sisuliselt enam samas kohas, su elukeskkond on kardinaalselt muutunud,” viitas Bert Holm.

Muhu valla planeeringuspetsialist Pille Tamm ütles, et Saaremaa vallalt laekunud raiepiirangute mõte on iseenesest hea, aga selle saavutamine keeruline. “Üldplaneeringuga metsaraiele kitsendusi seada on võimalik ikka maaomanikuga kokkuleppel,” lausus Tamm. Saamaks selgust, kus ja millises ulatuses on raiepiirangute ning täiendavate kitsenduste seadmine põhjendatud, kohtub vallavalitsus keskkonnaameti spetsialistide ning RMK ja erametsaliidu esindajatega.

Metsikult tuntav mõju

Ka Lehtmetsa külavanem Tarvi Valdmets möönis, et raiepiirangutesse võib suhtuda erinevalt sõltuvalt sellest, kas oled metsaomanik või külaelanik. “Saartel on tugevad tuuled ja kui sul on mets ümber maja, siis on see igati suureks abiks,” rääkis külavanem. “Kui metsaomanik ei saa metsa raiuda, siis ei ole selline asi kindlasti meeldiv.”

Valdmetsa sõnul on Muhumaal põhiline müratekitaja Kuivastu maantee autoliiklus, saare teistel maanteedel sellisel tasemel liiklustihedus ja sellega kaasnev müra puudub. Tarvi Valdmets ise elab kahe suure põllumassiivi vahel ja on seega oma majapidamisega põhja- ja lõunatuultele päris korralikult avatud.

Lehtmetsa elanik Riin Jürgenson ütles, et tema peab raiepiirangute sisseviimist heaks ideeks. “Olen elanud Sõrves ja võrreldes sellega, mis seal varem oli, on mõni paik tundmatuseni võõraks raiutud,” rääkis Jürgenson. Tema sõnul peavad eestlased privaatsust ja oma ruumi olemasolu oluliseks. Muhuski ei ehitata elamuid üksteise otsa, vaid ikka teatud distantsi hoides.

Sõrves Mäebe külas elav Olev Teras ütles, et tema erilist numbrit raiete toimumises ei näe. “Kui mets ei ole sinu enda oma, siis pole sul võimalust selle üle otsustada,” põhjendas ta. Iial ei tea, millal omanik võtab kätte ja teeb metsatukas lageraie.

KINDLUSTAS KODU: Sõrulane Olev Teras kindlustas pärast lageraiet kodu
kindlustusseltsis ära juhuks, kui tuul katust lammutab.
2x Maanus Masing

Kolm aastat tagasi võeti Mäebe küla keskel metsa maha ja Olev Terase kodu jäi tuulekoridori meelevalda. Nüüd on mees sunnitud enda sõnul uue reaalsusega lihtsalt kohanema. “Maja põhjapoolsesse otsa ma enam eriti ei roni,” rääkis Teras. Raie tagajärjel tekkinud tuulekoridori tõttu lasi Olev maja ära kindlustada, sest kunagi ei või teada, millal torm katuse pealt ära keerab. “Kogu torm, mis suure mere pealt tuleb, jõuab siia välja,” tõdes Teras. “See on metsikult tuntav mõju, kui sul mets ära kaob.”


Eesti Erametsaliidu seisukoht

Metsanduslik tegevus maatulundusmaal on pikaajaline protsess, mis eeldab järjepidevust. Paljud erametsaomanikud on kavandanud erinevaid metsamajanduslikke tegevusi alates noore metsa hooldamisest kuni küpses metsas lageraieni. Kui üldplaneeringuga kavandatakse senist metsamajandamise praktikat muuta, tuleb muudatusega hõlmatud maaomanikke käsitleda planeerimisseaduse isikuna, kelle õigusi planeering võib puudutada, ning neid individuaalselt ka teavitada.

Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesan­deks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raie­vanusele piirangute seadmine.

Metsaseadus sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tule­ohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.

Eeltoodust tuleneb, et planeerimisseaduse alusel ei saa planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute seadmine metsaseaduse alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist.

Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib metsaomanikele peamiselt uuendusraiete käigus. On metsatüüpe, kus metsa uuendamise võttena saab rakendada ainult lageraiet. Lageraie­te keelamine tähendab metsaomanikule saamata jäänud tulu ning metsaomanikel on õigustatud ootus, et see temale kompenseeritakse. Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele kompenseeritakse omanikele Natura alal kõigis metsades ning väljaspool Naturat nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud, peamiselt tähendab see lageraiete keeldu. Sellistel aladel on makstav kompensatsioon 110 eurot/ha. Kuna metsaomaniku jaoks ei ole oluline, millise regulatsiooni alusel piirang kehtestatakse, tuleb ka planeeringute käigus tehtud piirangute tulemusel omanikule saamata jäänud tulu kompenseerida sarnaselt Natura alal tehtud piirangutega.

Print Friendly, PDF & Email