Hariduse teejuhti ootab tööl metsikult väljakutseid (6)

UUS ÕPPEJUHT SAAB KA ÕPETADA: Meretehnika ja väikelaevaehituse eriala õppur Gert Aadussoo, kes juba ka Baltic Workboatsis erialast tööd teeb, on üks neist tublidest, keda uus õppejuht ka õpetada saab.
MAANUS MASING

Kuressaares tegutsev TalTechi meremajanduse keskus vajab meretehnika ja väikelaevaehituse õppekava juhti, kes naljatamisi öelduna võinuks tööle asuda juba eile.

Anni Hartikainen

Just nõnda naljatab keskuse juht Anni Hartikainen, kelle sõnul lahkub praegune programmijuht töölt aprillist ja hea ju oleks, kui jätkuks aega töö kenasti üle anda. “Küll aga oleme valmis ootama, kui leiame õige kandidaadi, kes mingil põhjusel ei saa kohe tööle asuda, sest täitmata ametikohast on hullem vaid valesti täidetud ametikoht,” leiab ta.

Igatahes kandideerida saab sellele tööle 21. märtsini ja paar avaldust on juba laekunudki.

Uut töötajat on aga tarvis seepärast, et õppekava kontseptsiooni looja, käivitaja ja praegune programmijuht lahkub töölt isiklikel põhjustel. “Kingad, mis uuel õppeprogrammi juhil täita tuleb, on kahtlemata suured,” tunnistas Hartikainen. “Aga pole halba ilma heata, juhivahetus annab õppeprogrammile kindlasti uut vaadet ja vunki.”

Peab väga tahtma tööd teha

Ideaalne kandidaat on n-ö õigete isikuomadustega ja pädev inimene, kes väga tahab seda tööd teha. “Märgime ära, et teaduskraad ei tee tööd. Kui peab valima kraadi ja isiksuse vahel, siis eelistame viimast,” kinnitas keskuse juht.

Kes see meretehnika ja väikelaevaehituse õppeprogrammi juht selline üldse on, on hästi sõnastanud keskuse ettevõtluse ja elamusmajanduse programmi juht Eeve Kärblane: “Programmijuht on hariduse teejuht, kes teab, mida, miks ja kuidas õpetatakse.”

Programmijuhil on Kärblase sõnul visioon, kuidas tudengid samm-sammult vajalike õpiväljunditeni jõuavad. Koostöö tudengite ja lektoritega teeb ameti põnevaks ning preemiaks on inimeste rõõmus meel ja rahulolu.

Täpsed tööülesanded sõltuvad aga Hartikaineni sõnul inimesest, kes leitakse. Õppeprogrammi juhtimise koormus on pool töökohta ja sellega peab kaasnema üks või teine täiendav rakendus. Tavaliselt on programmijuhtimine teaduri või lektori täiendav tööülesanne. “Me läheneme asjale meelega tagurpidi – otsime juhivõimetega inimest, kes mõistab laevade ehitust, ja vaatame uue meeskonnaliikme erioskuste pealt, kuidas teda täiendavalt rakendada,” selgitas Hartikainen.

Õppeprogrammi juht juhendab ka mõnd ainekursust, olgu siis automaatika ja mere­elektroonika, materjaliõpetuse, projekteerimise või muus väikelaevaehitusega seonduvas valdkonnas. Varasemat õpetamiskogemust ei pea tal tingimata olema.

Kindlasti läheb vaja organisatoorseid võimeid, koostööoskusi ja läbirääkimisoskust, sh rahvusvahelisel tasandil, seda juba seetõttu, et keskusel on mitmeid välisõppejõude. Muidugi on vajalikud ka eelteadmised laevade ehitusest, et osata lae­va­ehitus­ettevõtete ja partner­ülikoolidega samas keeles rääkida.

Omalt pool pakub keskus uuele töötajale Anni Hartikaineni sõnul metsikul määral väljakutseid ja võimalust teha midagi, mida mitte keegi pole veel teinud. “Meie juures saab osaleda Saaremaale-Eestisse rahvusvahelise meretehnika magistrikava loomisel, riiklikult oluliseks nimetatud meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadustaristu arendamisel, siduda end Baltimaade ainsa laevade mudelkatsebasseiniga,” loetles ta. “Ka õppekava ise on Eestis ainulaadne, väikelaevaehitajaid koolitatakse vaid Saaremaal.”

Hartikainen tõi välja, et jutud meeldivast töökollektiivist ja konkurentsivõimelisest palgast on n-ö hügieenifaktor, millest räägivad kõik tööandjad.

Tahaks ka siin töötada!

“Aga tõsi on, et inimesed, kes meie majas ringkäigul või külas käinud, on õhanud, et “tahaks ka siin töötada”,” kõneles keskuse juht. “Ja tõsi on ka see, et anname endale aru, et väikelaevaehituse õppeprogrammi juht on meie jaoks võtmeisik, kelle palgatase peab suutma konkureerida ärisektori omaga.”

Palk sõltub paljuski küll kandidaadist ja tema haardeulatusest, aga keskus plaanib uuele õppejuhile palka vahemikus 1500–2000 eurot kuus (bruto).


Teadus- ja arenduskeskus

Meremajanduse keskus on TalTechi õppe-, teadus- ja arendusüksus. Lisaks õppetööle kahel õppekaval toimub siinses väikelaevaehituse kompetentsikeskuses palju põnevat.

“Kuna meie kollektiiv on üsna väike (ca 25 inimest), on võimalus oma tööülesandeid ise kujundada,” nentis keskuse juht Anni Hartikainen. Kompetentsikeskuse erinevate teadus-, arendus- ja teadmussiirde projektide juurde kaasa­takse sageli kompetentsi, mis võiks ka meeskonna seest võtta olla.

Veel tegeletakse praegu rahvusvahelise meretehnika magistri­kava arendusega ning ka haridustehnoloogia ja uute teadmussiirde projektide juures on uuel õppeprogrammi juhil võimalik end teostada.


Mis on meremajanduse keskuses töötamise plussid

Meremajanduse keskuses saab töötada nii mõistuse kui soovi korral ka kätega. Otsuseid saab langetada suhteliselt iseseisvalt, palju ise mõjutada ja juhtida. Saab ka kasvada koos organisatsiooniga, soositud on enesetäiendamine ja õppimine. Töötajate tegevusvälja avardavad erinevate oskuste ja teadmistega kolleegid, keskuses toimetab inimesi tudengitest professoriteni, Saaremaalt, mujalt Eestist ja välismaalt. Keskuses on alati midagi “küpsemas”, kuna meremajanduse keskus on kiire arengu järgus.

Ja veel – meeskonnas on kõik tasakaalus: mehi-naisi on pea võrdselt, vanuses 25–60+, keskmine vanus on 42.

Print Friendly, PDF & Email