Haldusreform saarel, aasta hiljem

“Iga riigi halduskorraldus on unikaalne ja sellest tulenevalt on sisemise valitsemis- ja juhtimiskorralduse kujundamine kohaliku omavalitsuse üksuse puhul rätsepatöö,” kirjutavad piirkondlikku juhtimiskorraldust analüüsinud raporti koostajad.

“Sobiv piirkondlik juhtimiskorraldus saab tekkida valla ja hallatavate asutuste asjatundlike ja motiveeritud töötajate, elanike/kodanikuühenduste ning teiste huvitatute koostöö ja sünergiana,” leiavad Mikk Lõhmus, Georg Sootla, Rivo Noorkõiv ja Kersten Kattai. Toome nende koostatud raporti “Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes – aasta pärast haldusreformi” Saaremaad puudutavast osast ära mõningad nopped.

*Kahjuks on kogukonnakogude sisulise käivitumisega olnud probleeme. Toimiva kogukonnakogu mudeli saab tuua Saaremaa vallast, kus tegutseb Lääne-Saare kogukonnakogu.*

*Osavalla-/kogukonnakogu (edaspidi Kogu) põhimäärused on tehtud ilmselt ühe alusraami põhjal, mis on suuremal või vähemal määral kohandatud konkreetse osavalla eripärale, ennekõike Kogu formeerimise eri viiside valikule. Saaremaa vald aktsepteeris mõõduka detsentraliseerimise mudelit, mis formaalselt tunnistab teenuskeskust vallavalitsuse üksusena ning annab Kogule laialdased konsulteerivad ja nõustavad ülesanded.

Seetõttu on Kogude pädevused standardsed, erinevused puudutavad kas formaalseid sätteid või detailseid lisandusi.

*Tegemist on Kogude kujunemise aastaga, kus nad alles käivituvad. Paljuski nad alles otsivad oma identiteeti, tegevuse formaate ja suhestumist teiste toimijatega endise valla piirkonnas. Ühest küljest, nagu üks juht otse ütles, oli tal vaja kogukonnakogude võimalike funktsioonide märkamiseks ja väljaarendamiseks palju aega ja sisseelamist. Teisalt, paljud Kogu võimalused uues vallas toimivad teiste institutsioonide kujunemise “lastehaiguse” kontekstis, kus on palju ebamäärasust, eksperimenteerimist ja kus isikliku faktori roll on suur.

* Ühtedes Kogudes valitakse liikmed külade esindajate poolt (Pöide, Lääne-Saare, Leisi) ja siin sõltub kogu tegevuse profiil sellest, kui aktiivsed on külad. Nendes kogudes keskendutakse väga oluliselt külade ja MTÜ-de tegevustoetustele ja nende igapäevaprobleemidele. Seal, kus külade aktiivsus on madal, tõusevad Kogus esiplaanile selged liidrid, kelle hoiakutest sõltub ka üldine stiil. Nendes Kogudes on puudumiste arv ka keskmisest suurem.

* Tugevate liidritega külapõhistes Kogudes keskenduvad arutelud keskmisest enam valla kui terviku poliitikate arutelule, mis ei tähenda kohalike probleemide tõrjumist. Lääne-Saare on näide esimesest ja Leisi on näide teisest stiilist.

Teises osas (Valjala ja Orissaare) moodustuvad Kogud valimistel osalenud, kuid volikokku mitte saanud volinikest. Valjalas on enamus ilmselt opositsiooni ja Orissaares koalitsiooni käes.

* Saaremaal on huvitav juhtum Kogudele paralleelse esindusfoorumi Eesti Maakogu asutamine, Karja Kihelkonnakogu loomise idee. Kui Kogud ei ole olnud piisavalt esinduslikud, siis tuleks selliseid initsiatiivi kandvaid isikuid kaasata. Kogudele alternatiivseid foorumeid luua pole piirkondadel aga küll mõtet.

* Tervikuna aga on Saaremaal kõik kogud sisemiselt küllaltki konsensuslikud, kannavad pigem piirkondlikku identiteeti. Nad on kõik piisavalt kriitilised valla ja osavalla suhetes tekkivate või olemasolevate ebakõlade suhtes ja teevad kas kirjalikke ettepanekuid, avaldusi või siis diskuteerivad valla juhtidega väga avameelselt küsimuste arutamisel Kogudes. Arvestades seda, et uue valla valitsemise mehhanismid alles jooksevad paika, võib öelda, et domineerivad ikka kohalike ja keskuse huvide loomulikud erisused. Opositsiooni/koalitsiooni erisused on sekundaarsed ning pinged tulenevad sellest, mil määral koalitsioon arvestab konkreetse Kogu huvidega.

* Teenuskeskus on Saaremaal algsete plaanidega võrreldes mõnevõrra tasalülitatud. Osavalla arendusüksuse rollist tahetakse see taandada majandusjuhataja funktsiooni. See pole tänaste kogemuste valguses päris õige.

* Protokollidest on selgelt nähtav ja ka intervjuust selgus, kui väike on osavaldade koostöövõimekus ning kui oluliselt seda tuleb sihistatult edasi arendada. Näiteks saaks Orissaare kasutada Lääne-Saare külaliikumise kogemusi, milleks viimased on valmis. Ilmselt tuleks vallavalitsusel soosida osavaldade ühiseid kogukonna arendamise projekte.

Print Friendly, PDF & Email