Tulevikuprojekt: saarlased tahavad kaerapiima toota (30)

TULEVIKUTEEMA: Piimatööstuse juhi Ülo Kivise sõnul on saarlased projektis kaasa löömas lootuses jõuda ühel hetkel uute innovaatiliste toodeteni.
MAANUS MASING

PRIA toetas Saaremaal registreeritud taimsete valkude innovatsiooniklastrit ligi 800 000 euroga, andmaks tööstustele võimaluse viia tootmine uuele tasemele ning anda toorainele kohapeal suurem väärtus.

Saare maakonnast löövad projektis kaasa Saaremaa Piimatööstus, Saaremaa DeliFood, Muhu Leib ja Valjala POÜ. Kui esimesed kolm on huvitatud taimsetel valkudel põhinevate uute toodete väljatöötamisest, siis viimane neist on kambas põllumaadega – uuringute ja katsete läbiviimiseks on tarvis ka testpõlde.

Üks, millest seejuures räägitakse, on kaerapiim ning sellest omakorda valmistatavad tooted. “Maailmas on trend, et taimseid valke tahetakse, ja kuna selline mõte on välja käidud, siis oleme nõustunud projektis osalema,” kinnitas Valjala POÜ juhatuse liige Tõnu Post.

Kui projekt töösse läheb, on see kohalike põllumeeste jaoks veel üks hea võimalus pääseda turule ka taimse valguga. Tegemist on sisuliselt tooraine kohapeal väärindamise ja selle eest väärilise tasu saamisega. “Maailmas on momendil selline trend ja eks me püüa asjaga kaasa minna,” märkis Post.

Kui kaerapiim on üks variantidest, siis mujal on tõusvas trendis ka nt ristiku- ja lutsernivalkude kasutamine. “Aja jooksul peaks selguma, mis ja miks siia sobib,” tõdes Post. Asjast täpsemalt rääkida on aga veel vara. “Kui pilt on selge, hakkab asi vaikselt oma elu elama” ütles Post.

Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimehe Ülo Kivise sõnul on piimatööstus huvitatud lehmapiima ja taimevalgu koosluses toodetest. “Oleme klastriga ühinenud ja tõsijutt on, et turgudele on tekkinud tooteid, mis ei ole sajaprotsendiliselt piima-, vaid taimsel valgul põhinevad,” kõneles Kivine. “See on tulevikuprojekt,” tunnistas ta.

Kivise sõnul on nad teinud aastaid koostööd toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskusega. “Tahame olla seal kõrval, kus midagi uut ja huvitavat tekib,” kinnitas ta, lisades, et see ei tähenda, et tööstus muudaks oma tootmisstrateegiat. “Aga et oleks rohkem lisandväärtustooteid ja see on kindlasti osa lisandväärtustoodetest – nišš, millega tegeleda.”

Konkreetsemalt, millistest toodetest jutt, piimatööstuse juht rääkima ei tõtanud. “Tegemist oleks kaerapiimal põhinevate toodetega, nii palju võib öelda.” Reaalsete tegevusteni tahaks tööstus välja jõuda tuleval aastal.

Toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse andmeil on klastriga liitunud kaheksa tootjat, viis põllumajanduskultuuride töötlejat ja kaks teaduskeskust üle Eesti. Klastri eesmärk on eestimaise taimse valgu tootmise ja tarneahela tõhustamine ning taimsete kõrge valgusisaldusega põllukultuuride töötlemine kõrgema lisandväärtusega toodeteks.

Tehnoloogiliselt sobivad selleks arenduskeskuse teaduri Kätrin Karu andmeil kõik kaunviljad ja teraviljad, samuti pähklid ja seemned. “Valik tehakse enamasti regioonis kasvavate taimede kasuks ning sõltuvalt ka kasutatavatest tehnoloogiatest,” lisas Karu.

Innovatsiooniprojekti kirjutaja, maaelu ja kaubanduse nõukoja juhatuse liige Tõnis Kreinin tõi omakorda välja, et valgukultuuridest on olnud muu hulgas kõne all soja, hernes ja uba, samuti katsetused läätsega.

Tegemist on Kreinini sõnul nelja-aastase projektiga ning klastril on kaks asutajat – Balsnack International Holding mandril ja Saaremaa Delifood OÜ Saaremaal. Esimene neist on seejuures huvitatud kaun- ja teraviljade väärindamisel “taimse liha” tootmisest. Saarlasi huvitab aga teraviljakultuuride väärindamine kaerapiima valmistamiseks.

Teraviljakasvatajad saaksid tänu sellele oma riske hajutada ning töötlejate huvi on uute tehnoloogiate arendamine. “Et saaks valmistada uusi tooteid, mis oleksid Põhjamaades läbilöögivõimelisemad,” põhjendas Tõnis Kreinin.

Kertu Kalmus, Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email