Lennuühenduse õnnestumise võtmesõna on koostöö (6)

Ola Mattsson

“Usun, et lennuühenduse vastu, mille alguspunkt oleks Norrköpingis ning mis läbi Gotlandi jõuaks Kuressaarde ja ehk ka Pärnusse, oleks huvi nii Rootsi kui ka Eesti poolt,” ütles Saaremaa ettevõtluskonverentsil Norrköpingi lennujaama juhataja Ola Mattsson.

Turismitööstus on üha kasvav tööstus. Aasia turistid on huvitatud Euroopaga tutvumisest, peale tuntud turismisihtkohtade soovitakse näha ka teisi paiku.

Turismivaldkond on nagu puu, millel on palju oksi. Turistid peavad ju sihtkohta saabudes kuskil elama, midagi sööma. Nad käivad kauplustes, külastavad erinevaid üritusi, ostlevad, tegelevad oma huvialadega. Kõik need harud peavad koos toimima. Turism on koostöövaldkond, sinna tuleb raha investeerida koos.

Mõlemad saared, nii Saaremaa Eestis kui ka Gotland Rootsis, vajavad lennuühendusi. Alustada tuleb sellest, et küsida endalt, mille jaoks seda liini tarvis on: kas selleks, et meie saaksime oma saarelt väljas käia, mujalt saaks meie juurde tulla, või siis mõlemat. Inimestelt tuleb uurida, mida nad vajaksid, mida nad sihtkohtadelt ootaksid.

Tasuks mõelda ka sellele, kas neid lende on võimalik klapitada teiste ühendustega, et teha inimeste liikumine nii sujuvaks kui võimalik.

Usun, et lennuühenduse vastu, mille alguspunkt oleks Norr­köpingis ning mis läbi Visby Gotlandil jõuaks Kuressaarde ja ehk ka Pärnusse, oleks huvi nii Rootsi kui ka Eesti poolt.

Et niisugune rahvusvaheline ühendus teoks saaks, on vajalik rahaline toetus. Selleks, et ühendus toimiks mõlemal suunal, peab kaasama mõlema poole ettevõtjad ja omavalitsused.

Just koostööaltid ettevõtjad on siin väga oluline faktor.

Mõistlik oleks panna ühendus käima suvisel kõrghooajal, juuni lõpust augusti keskpaigani, ja sõitma väikesed lennukid, et opereerimiskulud oleksid madalamad.

Leian, et alustama peaks tagasihoidlikult, selle asemel, et hakata pihta suurte ambitsioonidega ja hiljem tunnistada, et asi ei õnnestunud.


KOMMENTAAR

Märten Vaikmaa

Märten Vaikmaa, Tallinna lennujaama nõukogu esimees, üks Baltic Workboatsi omanikke ja juhte:

Arvan, et Ola Mattsoni idee Norrköpingi ja Kuressaare vahelisest lennuühendusest ei ole tõsiselt võetav asi. Regulaarliinina ei oleks sel lihtsalt turgu, poleks piisavalt reisijaid.

Ühe väikese lennuki peal on, ütleme, seitsekümmend istekohta. Et mingisugunegi regulaarne ühendus oleks, siis peaks lend toimuma vähemalt kaks korda nädalas. See aga tähendaks, et ühes nädalas tuleks täis müüa 280, ühes kuus aga 1000 kohta. Kas me leiame Saaremaalt need tuhat inimest kuus, kes on huvitatud Norrköpingisse lendamisest? Ma nagu sügavalt kahtlen selles.
Saaremaalt ja ka Pärnust on ainumõistlikud regulaarliinid Stockholmi ja Helsingiga. Kõik ülejäänud on vähemalt esialgu küll kättesaamatus kauguses või ei ole need turu väiksuse tõttu mõistlikud.

Kui räägime Stockholmist või Helsingist, siis seal on suurem see nii-öelda valgala, kuhu inimesed kokku tulevad. Stockholmi ja Helsingi puhul tekiks meie lennuühendusele ka lisandväärtus jätkulendude võimaluse näol. Näiteks saaksid meie inimesed lennata Stockholmist Hispaaniasse, New Yorki või kuhu iganes, Helsingist aga Bangkoki või Tokiosse.

Helsingi ja Stockholm on oma kauguse poolest hoomatavad. Kuna need ei ole väga pikad lennud, ei ole ka väga kallis seda ühendust korraldada.

Tšarterlendudena ning suvel Kuressaare ja Norr­köpingi vahet liikuda – see on mõeldav. Tšarteriga on selles mõttes lihtne, et lennufirmal ei ole mingit riski – turismibüroo müüb selle välja ja kannab riski. Lennufirmal on ükskõik, tema lendab sinna, kuhu nii-öelda muusika tellitakse. Tšarter on teostatav näiteks mingite golfipakettide puhul.
Põhimõtteliselt peab tšarteril olema reisikorraldaja, kes korraldab pakettreisi, näiteks kolm-neli päeva kohapeal ja tagasilend. Nagu klassikaline puhkuse­reis ikka. Arvan siiski, et pigem oleksid sellised Rootsi turismifirmast müüdud ja Rootsi turule suunatud pakettreisid – näiteks tulevad rootslased Saaremaale golfi mängima, veedavad siin pika nädalavahetuse või koguni nädala ja sõidavad Pärnu kaudu Rootsi tagasi. Selline asi oleks mõeldavam. Sest kui palju oleks neid eestlasi, kes ostaks oma perele suvise puhkusereisi Norrköpingisse, makstes neli päeva kestva, hotellimajutusega reisi eest iga pereliikme kohta 300 eurot?

Madis Kallas

Madis Kallas, Saaremaa vallavanem:

Tänasel päeval on seda lennuühenduse teemat minul kindlasti vara kommenteerida. Leppisime konverentsi käigus nende inimestega kokku, et kohtume kevadel uuesti ja siis arutame juba täpsemalt seda teemat edasi.

LOOMULT OPTIMIST: Terje Nepper usub, et ka aastal 2025 on Saaremaa jätkuvalt mõnus paik, kus elada. Foto: Raul Vinni

Terje Nepper

Terje Nepper, Arensburg OÜ tegevjuht/ juhatuse liige, Saaremaa ettevõtjate liidu juhatuse aseesimees:

Rahvusvahelisi lennuliine meil praegu siiski kahjuks pole. Eks neid on üritatud käima panna, aga kahjuks on ettevõtjate huvi jäänud nõrgaks. Aga mingid plaanid lennuühenduste osas on ja praegu käivad ka mõned läbirääkimised.

Sellise lennuühenduse sisseseadmise jaoks Rootsi ja Saaremaa vahel, nagu Ola Mattson ettevõtluskonverentsil kirjeldas, on vaja tööd nii Rootsi kui ka Saaremaa poolt. Vaja on nii ettevõtjate kui ka kindlasti omavalitsuste tuge. Arvan, et lihtsalt kommertsalustel selline liin tööle ei hakkaks. Siin on tarvis, et kõik osapooled ühiselt panustaksid. Iga liini käivitamiseks on tarvis teha ka turundust – et inimesed teaksid, et selline reisimisvõimalus on olemas.

Usun, et kümne aasta pärast on Rootsi ja Kuressaare vaheline lennuühendus kindlasti olemas.

Print Friendly, PDF & Email