Keskkonnainspektsiooni jaht salakütile lõppes fiaskoga (22)

Kaks aastat kestnud väärteomenetlus ebaseadusliku salaküttimise uurimiseks lõppes aegumise tõttu riigile mitme tuhande eurose väljaminekuga ja väidetav süüdlane pääses puhta nimega.

SÜNDMUSKOHT: Lakusoolast umbes 50 meetri kauguselt leidsid keskkonnainspektorid 13. jaanuaril looma kukkumise jäljed. Foto on pärit rajakaamerast.

Seaduse järgi on põdrajaht lubatud 15. septembrist 15. detsembrini, keskkonnainspektsiooni (KKI) andmetel küttis M. K. Leisi kandis Oitmel aga kaks põtra 2017. aasta 12. jaanuaril. Mehel puudus ka suuruluki jahiluba.

Järgmisel päeval keskkonnainspektori koostatud sündmuskoha vaatluse protokollist selgub, et metsast leiti kerge lumega kaetult kahe looma sisikonnad. Samast algasid autojäljed, mis suundusid sisikondade juurest ühe Õeste küla majapidamise hoovile. Samuti leiti lohistamise jälgi ja loomakarvu. Metsas laskmiskoha juures oli loomade lakusool ja sellest paari meetri kaugusel männipuu küljes rajakaamera.

Tõendid andsid kindluse

Keskkonnainspektsioon ja politsei korraldasid samal päeval Õeste külas läbiotsimise. Sarnaste rehvidega autost ja vanast hoonest leiti verejälgi, eluhoonest pesumasina juurest verine dressipluus. Koerakuudi juures oli värske loomakops ja kõri. Tele2-st võetud telefoni väljavõte andis keskkonnainspektsioonile kinnituse, et salaküttimises kahtlustatav mees viibis neil päevil samas piirkonnas.

Et päris kindel olla, lasi KKI leitud karvu ja verd võrrelda Soomes Oulu ülikoolis, kust anti septembris 2017 kinnitus laskmiskohast ja taluhoonest leitud proovide kattumise kohta. KKI oli kindel, et M. K. lasi metsas kaks põtra ja vedas need vanematekoju. M. K. ise keeldus kogu menetluse ajal seletuste andmisest.

Inspektsioon karistas meest 400-eurose trahviga ja nõudis talt lisaks sisse kahe põdra tapmisega keskkonnale tekitatud 1600-eurose kahju. Lisaks soovis KKI mõista M. K.-lt välja 2100 eurot, mis kulus Soomes tehtud analüüsidele. Menetluskuludesse läks ka 420 eurot maksnud tulirelvaekspertiis.

Kokku pidanuks salaküttimine maksma minema vähemalt 4100 eurot. Pluss M. K. enda kantud kulud õigusabile. Paraku läks hoopis vastupidi, mees ei maksnud riigile sentigi ja hoopis riik maksis M. K.-le 1100 eurot kaitsjale tehtud kulude katmiseks.

Ootamatu haigestumine

Vandeadvokaat Andres Tamme koostatud vastulauses seisis, et põtrade lihakehi ega nahku inspektorid ei leidnud ja autosse poleks need metsast väljavedamiseks mahtunud. Inspektsioon leidis omakorda, et kaitsja väited ei maksa midagi. Lisaks leidis Tamm, et soomlaste DNA-proovi tulemuste eestikeelne tõlge on asjaarmastajalik ja veel muid vastuolusid, mille KKI kõik ümber lükkas. Kuidas aga auto verega määrdus? Kaitsja selgituse järgi võttis M. K. 13. jaanuari hommikul metsast loomade sisikondade juurest kaks kopsu koos kõridega ja viis koerale söögiks. KKI pidas ka seda mitteusutavaks.

Märtsis 2018 esitas M. K. väärteootsuse peale kohtusse kaebuse. Seejärel ei juhtunud enam kui pool aastat midagi ja lõpuks pidi kaebus arutusele tulema kohtuistungil 27. novembril. Päev varem kirjutas kaitsja Andres Tamm kohtule, et M. K. haigestus “täna raskesti”.

“M. K. ei ole eelnevalt menetluse käigus ütlusi andnud, kuna teda solvati menetleja poolt. Seetõttu soovib ta kohtus anda ütlusi, samuti soovib ta esitada küsimusi menetlusaluse isiku tunnistajatele ning tema istungil viibimine on hädavajalik,” teatas Tamm ja palus istungi edasi lükata.

VAIT KUI SUKK: Inspektori küsimustele salaküttimises kahtlustatud mees vastata ei soovinud. Fotod väärteomenetluse toimikust

Kohtunik Kristel Pedassaar pidi sellega nõustuma ja andis samas keskkonnainspektsioonile teada, et uue istungi aeg jääb 2019. aastasse. Sellega oli Andres Tamm oma eesmärgi saavutanud, sest jaanuari keskel sai väärteomenetluse alustamisest mööda kaks aastat, mis tähendas selle aegumist. 14. jaanuaril tunnistaski KKI oma kaotust, kui palus kohtult menetluse lõpetamist.

Print Friendly, PDF & Email