Ettevõtluspisikut endas on otsinud 200 saarlast (2)

KOOLITUSEST OLI KASU: Külmutatud beebitoidu tootmisega alustanud Kaia Sink on eriti rahul, et koolituse raames tuli teha äriplaan ja finantsprognoos. Pärast oli seega palju lihtsam.
Gunnar Siiner

Tänavu 14. kevadet Saare arenduskeskuses startiva alustava ettevõtja baaskoolituse on seni läbinud 201 inimest. Järjekordne grupp – 17 esialgu teoorias alustavat ettevõtjat – asub end koolitama tuleval nädalal.

Saare arenduskeskuse juhataja Rainer Paenurga sõnul on temal see arenduskeskuses töötatud napi kolme aasta jooksul kolmas kord, kui koolitus toimub, kuid tegelikult on seda korraldatud juba 14 aastat. Baaskoolituse on selle aja jooksul läbinud 201 osalejat.

Kui paljud neist praeguseks ettevõtjana tegutsevad, on Paenurga sõnul keeruline öelda, kuna baaskoolitusele registreerunud osalevad seal enamjaolt eraisikutena. Äriideed esitab küll enamik, kuid kõigist ettevõtjaid kindlasti ei saa.

Toodavad ja teenindavad

Positiivseid näiteid on tuua aga ettevõtlusse sukeldunutest nii mööbli- kui ka toidutootmisest, aga ka erinevatest teenusepakkujatest, nagu näiteks massööri või fotograafina alustanutest.

Üks, kes koolituse läbis ja sest saati tõepoolest ka ettevõtjana tegutseb, on külmutatud beebitoidu BabyCool tootmisega alustanud Kaia Sink. “Minule oli kõige suurem kasu sellest, et koolituse raames pidime tegema äriplaani ja finantsprognoosi – väga hea on see läbi teha, eriti neil, kes soovivad kusagilt toetust taotleda või laenu võtta,” põhjendas ta.

Koolituse raames võetakse tema sõnul läbi ettevõtluse baasteadmised, näiteks raamatupidamine, müük, turundus jmt. “Minu jaoks oli see pigem juba teadmiste kordamine, aga inimestele, kes alles soovivad alustada, on seal palju kasulikku infot,” kinnitas Sink. Koolituse lõpuks võib inimene tema sõnul jõuda ka tõdemuseni, et ettevõtlus pole siiski tema jaoks, ja seegi on väärt tulemus. “Seepärast ongi hea asjad enne paberil läbi mõelda ja mängida ning alles siis otsustada, kas tasub tegutsema asuda.”

Ka Paenurga sõnul peab ettevõtjaks saamiseks väike eelsoodumus olema. “Olgu see siis riskimisjulgus, mugavus­tsoonist väljaspool paiknev teotahe või soov reaalselt mingit probleemi lahendada,” kõneles ta. “Kes ikka ettevõtjaks loodud pole ning olemuselt tagasihoidlikuks jääb, ega temast ettevõtjat saa.”

Samas jäi Paenurk optimistlikuks, märkides: “Julgen prognoosida, et circa pooled on ikkagi oma ettevõttega alustanud.” Niimoodi väitmiseks annab talle enda kinnitusel julgust viimaste aastate kogemus, mil ta ise kogu protsessi kõrvalt näinud on. “On neid, kel alustatud ettevõtmine jäänud hobitegevuseks põhitöö kõrvalt, ja ka neid, kes teevad seda oma põhitööna, loovad lisandväärtust ja uusi töökohti,” rääkis Paenurk.

Tuleval nädalal taas startiv koolitus on Rainer Paenurga sõnul põhjalik. Praktiline koolitus­tsükkel kestab kokku seitse päeva ja 56 akadeemilist tundi, millele lisanduvad iseseisvad kodused tööd. “Selle läbinu saab oskusi oma ettevõtlusega alustamiseks ja tegelemiseks,” kinnitas arenduskeskuse juhataja.

Ei pruugi olla sinu jaoks

Koolituse esimene moodul kõneleb strateegilisest planeerimisest väikeettevõttes, seejärel tutvutakse turunduse ja müügiga, samuti finantsjuhtimisega ning seejärel ettevõtte juhtimisega. “Programmi lõpuks valmib osalejatel põhjalik äriplaan oma unistuse realiseerimiseks,” nentis ta.

Baaskoolituse programmi läbinutele väljastatakse tunnistus, mis annab võimaluse taotleda arenduskeskuselt ja Eesti töötukassast ettevõtlusega alustamise toetust. “See on suurepärane võimalus testida ja arendada oma ideed, täiendada oma teadmisi ning õppida sootuks midagi uut,” tähendas Paenurk.

Kindlasti on alustava ettevõtja baaskoolitus vajalik ka neile, kes pole oma valikutes veel 100 protsenti kindlad. “Koolitus on täitnud oma eesmärgi nii siis, kui tsükli lõpuks on osalised õhinaga esitlemas valminud äriplaane, kui ka siis, kui osaline jõuab mõistmisele, et ettevõtlus on keeruline ja pole ikkagi tema jaoks.”

Print Friendly, PDF & Email