Elu on keeruline, kuid ajab naerma (2)

KITSAS KÜLL, KUID KÕIK MAHUVAD ÄRA: (Vasakult) Marika Paas, Kalmer Poopuu, Katrin Paju, Viljer Lõbus, Uku Timm, Gert Paas ja Marleen Juhandi.
TUULI PÄRTEL

Kuu aja pärast esietenduva uue tükiga “Astuge edasi” on Salme vallateater võtnud kuulda rahva tahet ja toob nende naerutamiseks lavale puhtakujulise farsi lihtsate inimeste keerulisest elust.

Erki Aule kirjutatud komöödia tõi esmakordselt lavale Rakvere teater 2016. aastal. Autor ise ütles toona, et tema eesmärgiks oli luua tükk, kus iga kolmas fraas oleks naljakas. “Iga kolmas fraas ongi naljakas, aga lihtsalt mitte iga inimese jaoks, mõni naerab iga kuuenda, mõni iga üheksanda järel, aga ma loodan, et kogu aeg on saalis vähemalt positiivne ja optimistlik atmosfäär,” selgitas Aule toona rahvusringhäälingule.

Meest otsivad pensionär Asta ja politseinik Piret, kiimaline remondimees Jaanus ja samanimeline Poola estofiil, naabrimees Onu Ergo, kupeldaja Tauno ning prostituut – sellise seltskonna kokkusaamisel lihtsalt peab midagi juhtuma. Ja juhtubki.

“See on reveranss publikule, kes küsivad komöödiat, kes tahavad naerda, sest meie elu on ikka kaunis naljavaene. Küsitakse, miks me ei tee lõbusaid ja kergeid tükke, aga ega seegi ole kerge tükk. Inimestevahelistes suhetes on alati midagi sellist, mis paneb järele mõtlema,” rääkis lavastaja Maire Sillavee.

Üle võlli naljadega lavaloo kogu tegevus toimub esikus ja jant läheb lahti prostituudi tellimisest. “No ma ei tea küll, kas Kuressaare linnas saab praegu niimoodi telefoni teel tüdrukut tellida, kunagi igatahes sai,” muigas Sillavee. Ta lisas, et etenduses käsitletavad põhiprobleemid on üksteise usaldamine ja asjaolu, et inimesed ei ole alati ilmtingimata need, kellena nad esimesel pilgul paistavad. Sellest lähtuvalt tekivad igasugused situatsioonid. Sageli naljakad.

Sillavee tõdes, et inimesed kas võtavad ise või on neile olude sunnil mingid rollid peale pandud. Eks nad siis püüavad neis püsida, mis vahel tuleb välja, vahel mitte. Kuna tegu on farsiga, pakub etendus situatsioonikoomikat, möödarääkimisi, erinevatest ustest tulekuid ja kõike sellega kaasnevat.

Näiteseltskonnast rääkides märkis Sillavee, et Othellot ikka Romeoks ei pane ja rolli tingib näitleja karakter ning oskused. Samuti hõivatus. Kalmer Poopuu näiteks mängib jätkuvalt ka “Igaveses kaptenis”, Marika Paas lavastab Kärla näiteringis, Katrin Paju teeb kaasa Taritu tubateatris. “Inimestel on tegevust küll ja enam, aga kui asi huvitab, siis ta jõuab igale poole,” lausus Sillavee.

Debüüdi teeb Gert Paas, kes suurel laval seni veel esinenud ei ole. Lisaks temale teeb lavastuses kaasa veel kaks noort tegijat Uku Timm ja Marleen Juhandi, kes mõlemad on Salme trupiga koos üles kasvanud ja vabaõhulavastustes mänginud.

Sillavee märkis, et osatäitjatel on tekstid enam-vähem peas, mõne koha pealt tuleb veel järele aidata. Tööd on veel valguse, heli ja muude tehniliste nüanssidega. Lavastaja sõnul ei ole ta püüdnud tükki n-ö kohalikele oludele kohandada, mistõttu tegelastes ei ole erilist mõtet kohalikke prototüüpe otsida. “Ta on pigem ikka selline üldistatud lugu,” nentis Maire Sillavee.

Heli ja valguse sätib paika Margus Lepik, kunstnikutöö teeb Tuuli Pärtel. Tükk esietendub 30. märtsil Salme rahvamajas.

Print Friendly, PDF & Email