AEG JA INIMENE: Ülo Tuulik tõi kuulajateni oma isiklikud seosed 1919. aasta veebruaris Saaremaad vapustanud sündmustega.
MAANUS MASING
Saarte Hääle veebilehel saab täismahus vaadata-kuulata Kuressaares 15. veebruaril toimunud ajalookonverentsi “Mässu kaudu vabasse riiki” ettekandeid.
Ajaloodoktor Kersti Lust avab väga ilmekalt mässu eelloo ja kirjeldab värvikalt selle sotsiaalmajanduslikke põhjusi, Muhu muuseumi teadur Eda Maripuu keskendub oma ülevaates muhulastele Saaremaa mässus ja mõisnik Alexander Buxhoevedenile, Rein Saksakulm räägib konverentsil oma vaarisa, vanaisa ja vanaonu tegutsemisest mässu ajal, ajaloodoktor Ago Pajur annab ülevaate tolleaegse Eesti sõjalisest, poliitilisest ja majanduslikust olukorrast, Eimar Tärk vaatleb mässu peegeldamist ajakirjanduses aastatel 1919–1940 ja ajaloodoktor Mari-Leen Tammela räägib Eesti Vabariigi prokuröri Jaan Teemanti tegevusest mässu uurimisel.
Kirjanik Ülo Tuulik jagab lõpetuseks kuulajatega oma isiklikke kokkupuutepunkte 1919. aasta veebruaris Saaremaad vapustanud sündmustega.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Lugege parem minu vanu kommentaare.
Ei teadnud, et Ülo Tuulik on nii punaste vaadetega.
Ega sa kodus pole.
Mässajad tulid Kuressaare alla selleks, et tappa. Kui nad nüüd ise tapetud said, ei tasu neid enam taga nutta. Kaasa võib tunda mässajate vaimupimedusele, kuid see ei vabanda juba tehtud ja plaanis olnud veretööd.
Siin jälle üks demagoog targutab, sest ükski mäss ei alga ilma mõjuva põhjuseta. Aga kuna tänapäeval keegi raamatuid ei loe ja mõelda ei viitsi, siis ei ole ka midagi imestada.
to saarlane
Täna on ka osa rikkad ja osa vaesed. Keda siis täna pööblil mõjuv põhjus tappa oleks?