Venemaa soovib Afganistani sõjale antud hinnangu ümber vaadata (3)

PETLIK VÄLISILME: See pilt on tehtud täpselt 30 aastat tagasi 1989. aasta veebruaris, kui kokkuvarisemise äärel seisev Nõukogude Liit oli sunnitud oma väed Afganistanist ära tooma. Kümme aastat kestnud sõda lõppes täieliku fiaskoga. Fotol see kahjuks ei kajastu.
WORLDPRESS.COM

Venemaal on juba aastaid vaieldud ajaloolise hinnangu üle 1979. aasta lõpu sündmustele, kui Nõukogude Liit viis oma väed Afganistani. Loobumine senisest hinnangust, mis mõistis selle teo hukka, teenib päevapoliitilisi eesmärke arvab Šveitsi ajalehe Neue Zürcher Zeitung ajakirjanik Markus Ackeret.

Täpselt kolm aastakümmet tagasi, aastal 1989 mõistis toonase Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongress vägede Afganistani saatmise otsustavalt hukka. Nüüd on aga Venemaa riigiduuma mõned mõjuvõimsad liikmed teinud ettepaneku anda Afganistani sõjale uus ajalooline hinnang. Nende soov on senine verdikt ümber lükata ja tunnistada aastakümneid tagasi asetleidnud traagilised sündmused kangelaslikuks ja paratamatuks sõjaliseks operatsiooniks.

“Meeleolu, mis riigiduuma saadikute avalduses kajastub, on Venemaal praegu väga levinud. Just sellega on seotud ajaloo provokatiivne ümberhindamine, mis paljuski vastab Venemaal kujunenud ajavaimule,” täheldab ajakirjanik. “Need, kes peavad perestroika ajal antud hinnangut Afganistani sõjale ülekohtuseks, väidavad, et selles hinnangus peitub negatiivne suhtumine ja isegi solvang kõigi nende inimeste aadressil, kes Afganistani sõjas hukkusid või vigastada said.”

Markus Ackeret märgib, et viimasel kahel aastakümnel on Venemaal üha kasvanud sõjaline patriotism ja tugevnenud soov pöörduda tagasi nõukogude aja pärandi juurde. Üheks selle eredaks näiteks on püüd asendada negatiivne mälestus Afganistani sõjast selle idealiseerimisega.

“Veteranide ühendused täna mitte ainult ei austa oma kaaslaste mälestust.., nende suur soov on, et kooli ajalootundides räägitaks Afganistani sõjast maksimaalselt positiivsetes värvides,” kirjutab Šveitsi ajakirjanik. Tema sõnul on ajaloolise hinnangu ümbervaatamine osa arvete õiendamisest riigi kunagise poliitilise eliidiga, kes paljude tänapäeva venemaalaste arvates aitas sihilikult kaasa Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele.

Nagu teada, langetas 1979. aastal otsuse viia väed Afganistani Nõukogude Liidu kõrgem juhtkond eesotsas Leonid Brežneviga. Ekspertidega seejuures nõu ei peetud. Praegu väidavad Venemaal aga paljud, et see otsus oli vastavuses rahvusvahelise õigusega. Täpselt samasugust argumentatsiooni kasutatakse ka selleks, et õigustada Venemaa sõjalist operatsiooni Süürias.

“Minevikust väljatiritud [Afganistani] sõja õigustamine ning väide, et selle sõja eesmärk oli julgeoleku tagamine ja Nõukogude Liidu huvide kindlustamine regioonis, peegeldab hästi seda välispoliitilist rolli, millele pretendeerib tänapäeva Venemaa,” teeb Markus Ackeret lõppjärelduse.


Sakslased usaldavad Venemaad enam kui USA-d

USA traditsiooniline liitlane Saksamaa peab Ameerika Ühendriike oma julgeolekule suuremaks ohuks kui Venemaad ja Hiinat. Seda näitas avaliku arvamuse küsitlus, mille viis läbi uurimiskeskus Pew Research Center, teatab ZDF (Saksa avalik-õigusliku ringhäälingu veebileht). Küsitluse tulemusi tutvustati hiljuti Müncheni rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil.

Selle järgi arvab koguni 49 protsenti sakslastest, et Ameerika Ühendriigid kujutavad endast nende riigile suurt julgeolekuohtu. Venemaad pidas ohtlikuks vaid 30 protsenti küsitletuist ja Hiinat 33 protsenti.

Poliitikat, mida viib ellu Donald Trump, usaldab vaid 10 protsenti sakslastest. Venemaa presidenti Vladimir Putinit usaldab 35 protsenti ja Hiina liidrit Xi Jinpingi 33 protsenti sakslastest.

Print Friendly, PDF & Email