Karatšai – maailma kõige surmavam järv (4)

TEAVITUS OHUST: Radioaktiivselt saastunud Karatšai järve naabruses asuva Ozjorski linnakese võõrastemaja sissekäigu kohal olev tabloo õhutemperatuuri ei näita. See-eest on tablool numbrid, mis annavad teada, kui kõrge on radioaktiivsuse tase.
NATUREJOURNALISM.INFO

Räägitakse, et 1990. aastatel oli Venemaal Lõuna-Uuralites asuva järve radioaktiivsuse tase sedavõrd kõrge, et surmava kiirgusdoosi saamiseks piisas vaid tunniajasest viibimisest selle läheduses. Nii vähemalt kirjutab teadusuudiseid vahendav veebiajakiri Sciencepost.uk.

Veel 1990. aastatel olevat Karatšai järves olnud radioaktiivset ainet, mille kiirgus ulatus kuni 4,44 eksabekrellini. See näitaja on enam-vähem võrreldav radioaktiivse kiirguse kogusega, mis paiskus keskkonda 1986. aasta kevadel Tšernobõli tuumajaama katastroofi ajal, kirjutab Sciencepost.uk. Tõsi, toona levis radioaktiivsus palju suuremal territooriumil.

Kunagi tegutses Karatšai järve lähistel ettevõte nimega Majak. Seal toodeti tuumarelva komponente. Radioaktiivsete jäätmete heitmine järve lõpetati 1953. aastast. Edaspidi pandi need hermeetilistesse anumatesse.

1957. aastal üks sellistest anumatest plahvatas. Seetõttu leidis läheduses asuvas Kõštõmi linnas aset inimkonna ajaloo üks suurimaid tuumakatastroofe. Asjatundjate sõnul on ka see võrreldav Tšernobõli ja Fukushima katastroofiga.

Kõštõmi tragöödiast teati toona väga vähe, sest kuni 1970. aastateni varjasid Nõukogude Liidu võimud seda avalikkuse eest väga hoolikalt. Kuulduste kohaselt oli toona enam kui 11 000 inimest sunnitud oma kodust igaveseks ajaks lahkuma.

Peagi toimus aga uus katastroof. 1960. aastate alguses hakkas Karatšai järv, mille suurus oli 50 ha, miskipärast kiiresti kuivama. Mõne aasta pärast oli järve pindala kõigest 15 hektarit.

1967. aastal puhkesid aga võimsad tolmutormid, mis kandsid radioaktiivset ainet laiali 1800 km2 suurusele territooriumile. Nii sai kiiritada ligi pool miljonit inimest, kusjuures kiirgusdoos oli enam-vähem sama, mille said 1945. aasta augustis inimesed, kel tuli üle elada Hiroshima tuumapommi plahvatus.

Aastatel 1978–1986 andis Nõukogude Liidu valitsus korralduse katta Karatšai järv betoonplokkidega. 2015. aastal kaeti järv aga lõplikult spetsiaalse sarkofaagiga, et takistada radioaktiivsete ainete edasist levikut.

Paraku annab radioaktiivse saaste pikaajalisem tagajärg regioonis ikka veel tunda. Prantsuse päevaleht Ouest-France kirjutab, et ajast, mil Karatšai järve hakati kasutama tuumajäätmete ladustamise kohana, on selles regioonis haigestumine vähktõve erinevatesse vormidesse kasvanud enam kui 21 protsenti, leukeemiasse haigestumine on aga kasvanud koguni 41 protsenti.

52 protsendi võrra on sagenenud juhtumid, et laps sünnib siia ilma tõsise kehalise defektiga.

Eksperdid pelgavad ka, et kokkukuivanud järve maaalused veed võivad aja jooksul sattuda läheduses asuvasse Tetša jõkke. Kui nii juhtub, siis jõuab radioaktiivne saaste aja jooksul ka Põhja-Jäämerre.

Print Friendly, PDF & Email