Saaremaa kinnisvara tehingute osas keskmike hulgas (8)

Saare maakonna kinnisvaratehingud moodustasid 2018. aastal kõikidest Eestis tehtud tehingutest 4%, olles aktiivsuse poolest kuues maakond. Tehingute koguväärtus moodustas 2018. aastal 1,6%, olles selles osas aktiivsuse poolest seitsmes maakond.

UUED KORTERID: Arendaja Kaido Kuuse selja taga asuvas majas Kuressaare vanalinnas on valmimas uued kahe- ja kolmetoalised korterid, sest turgu neile siin jagub.
MAANUS MASING

Maa-ameti analüüs näitab, et Eesti kinnisvaraturul toimus 2018. aastal kokku 59 300 tehingut, mis oli 6% vähem kui 2017. aastal. Tehingute hulka on arvestatud kõik võõrandamistehingud, see tähendab ostu- müügitehingud, kinkimine, vahetamine ja muud tehingud. Enamiku tehingutest moodustasid ostu-müügitehingud, mi­da oli aasta varasemaga võrreldes 5,5 protsenti vähem.

“Et anda üle-eestilises kontekstis Saare maakonna kohta mingisugune hinnang, tuleb vaadata juba pikema ajaperioodi dünaamikat ning spetsiifilisemalt eri kinnisvaraliike. Seda 2018. aasta tehinguaktiivsuse ja koguväärtuse osas öelda ei saa – see eeldab analüüsi,” ütles Johannes Nõupuu maa-ameti kinnisvara hindamise osakonnast.

Kasvavas trendis

Kinnisvaraturg oli aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus ligi 44% kõikidest tehingutest, moodustades tehingute koguväärtusest 69 protsenti. 56% ostu-müügitehingutest toimus korteriomanditega ja 43% kinnisasjadega, kuid vaatamata mõlema tehinguobjekti tehingute koguarvu vähenemisele, on koguväärtus mõlemas osas kasvanud.

“Paraku on Eesti kinnisvaraturg tugevalt Harju maakonna poole kaldu – seal, kus on rahvastik, seal on ka nõud­lus ja pakkumine,” märkis Johannes Nõupuu. “Vaadates maa-ameti värsket 2018. aasta turuülevaadet ja kinnisvaratehingute päringukeskkonnast saadava teabe alusel on Saaremaa tehingute koguarv ja koguväärtus olnud viimase kümne aasta jooksul kasvava trendiga, tõsi küll, olles seejuures volatiilne.”

Nõupuu lisas, et kuna tegu on madalama turuaktiivsuse piirkonnaga, siis võib esineda lühiajalisi kõikumisi keskmistatud väärtuste või mahte kirjeldavate arvude osas.

Kasvutrendis on olnud ka Saare maakonna keskmise ostu-müügitehingu hind. “Selle teabe alusel ei saa öelda, et Saare maakonna atraktiivsus oleks langemas,” leidis Nõupuu.

Haritav maa oli hinnatuim Valga, Tartu, Jõgeva, Põlva ja Lääne-Viru maakonnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku 3400–3950 eurot hektari eest. Saaremaal oli haritava maa keskmine hind 2456 eurot, millega ollakse alles 13. kohal.

Metsamaade puhul olid sarnaselt eelmise aastaga kõrgeima mediaanhinnaga Võru ja Valga maakond. Saaremaal oli keskmine hind 4120 eurot, mis andis maakondade arvestuses 12. koha.

Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid 2018. aastal maakondade lõikes oluliselt, olles näiteks 0,7 eurot ruutmeeter Viljandi või Valga maakonnas ning 30 eurot ruutmeeter Harju maakonnas. Saaremaal oli ruutmeetri hind 0,95 eurot.

Korteriomandite (eluruumide) ostu-müügitehingute arv vähenes 2018. aastal võrdluses eelmise aastaga ühe protsendi võrra, seevastu kasvas üheksa protsenti tehingute koguväärtus.

55 protsenti kõikidest korterite ostu-müügitehingutest 2018. aastal toimus Harju maakonnas. Tehinguaktiivsuselt järgnesid Tartu maakond 12 protsendiga, Ida-Viru maakond 10 protsendiga, Pärnu maakond 5 protsendiga ja Lääne-Viru maakond 4 protsendiga. Ülejäänud maakondades toimunud korteritehingute osakaal jäi alla 2,5 protsendi. Saaremaal tehti 213 tehingut.

Korterite mediaanhinnad erinevad Eesti asulates märgatavalt, kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe ulatub sadadesse kordadesse.

2018. aastal avaldas korterite hinnastatistikale olulist mõju uute korterite osakaal, mis selgitab samuti tehingute koguväärtuse kasvu.

Esmamüükide osakaal kõikidest eluruumidega toimunud tehingutest oli 2018. aastal 21 protsenti.

Kõrgeim mediaanhind oli Harjumaal, kus ruutmeeter maksis 1701 eurot. Kuressaares maksis kalleim korter 123 000 ja odavaim 1000 eurot.

“Tuginedes 2018. aasta andmetele oli Kuressaares korterite ruutmeetri mediaanhinnaks 845 eurot, seejuures on Kuressaare linna korterite mediaanhind maakonnakeskuste lõikes esirinnas, täpsemalt neljandal positsioonil Pärnu linna asustusüksuse järel,” rääkis Johannes Nõupuu.

Aktiivselt tehinguid

2018. aastal müüdi Saaremaa vallas 10 962 hektarit 59 789 250 euro eest. Muhu vallas tehti 191 tehingut, müüdi 747,31 hek­tarit 3 431 164 euro eest. Ruhnu vallas tehti 6 tehingut, müüdi 37,66 hektarit 98 810 euro eest.

“Vaadates näiteks tehingute koguarvu hoonestamata maatulundusmaa osas, siis siinkohal on samuti Saare maakond esirinnas, koguni kõige suurema koguarvuga – 1154 tehingut hoonestamata maatulundusmaaga,” märkis Johannes Nõupuu, lisades, et vaadatud on tehinguid, mille puhul on maatulundusmaa sihtotstarbe protsent 100.

Nõupuu lisas, et kuna maa-amet ei koosta kinnisvaraturu prognoose, vaid esitab üldisi trende ja analüüsib turul toimunut, siis ei saa ta kommenteerida, milliseks võiks kujuneda turg Saaremaal tulevikus.

“Vananev rahvastik ja inimeste ümberkolimine linnadesse on Eesti ühiskonnas juba laiem probleem,” tõdes Nõupuu.

“Samuti ei saa välja tuua tehingu osapoolte vanuselist jaotust. Eesti residentide kõrval, kes moodustavad enamiku kinnisvara omandajatest Saaremaal, paistavad silma veel Soome ja Rootsi residendid.”

Print Friendly, PDF & Email