MUHU UUDISSED: Nii lipe, et võtab jalad alt ää (1)

Irena Tarvis

Ikka terit. Mida päe edasi, seda soemaks ja valgemaks lähäb. Ehkkid oo alles küinlakuu, oo juba ühna tiheli nõuke tundmus, et kevad oo kohe varsi käe. Vanamad inimesed ikka ütlevad, et veebruaaris pidada Ilmataat ühna kõvaks poisiks minema. Aga põle sie ikka igakordas nõnna üht. Üöse külmetab ja pääva sulatab. Omingu oo külavahed nii ullu libed, et võib kergest küliti kukkuda ja kuuderantsi tiha.

Neh, ega ilma vastu ep soa mitte. Võib ju vähä liiva või soola tie piale riputa, aga Taevatuaet loasib tänavad ja suure silla ikka omatahtsi ää. Neh, sest ma sua aru. Aga misepärast Liiva puodis vahest põrand nii lipe oo, et kohe kirjad oo väljas, et ää sõnna riiuli juure igaks juhuks ming, sest muedu võib küliti kukkuda, voata sest ma küll aru ep soa. Ja sina kallis aeg, mõuke laenetus sial vahest lume sulamise või vihmasao aegas oo! Põle voastad vana majagid viel, aga juba ligub! Kavvakest nie põrandad sedaviisi vastu pidavad? Kukkub ühepääva sie poed ise sialsammas paikas küliti ja siis ta ikka annab moe välja!

Mineva talve kui sie Eesti Vabariigi sajas oastapäe olli, siis olli mailmatuma külm ilm. Ikka kohe tõsine tali. Siis es oln libest juttugid. Kena lumekassukas olli moas ja päe paistis ja külm paugutas aateibaid. Sievoasta tundasse natusse teistmuodi minevad. Neh, nüid sai jutu kenaste õige järje piale. Neh, et sie vabariigi voastapäe oo tulemas. Muhulasi oodetse aktusele riede õhta kellu seitsmest Liiva koolimajase. Kontserti soab kuulata ja kõnesid. Ja nie mineva voastased reemiad jägatse koa välja. Nõnna kut ikka igavoasta.

Ja kui juba pidujärg oo üles võetud, siis neh, ühte kanged eesti vilmi tahaks koa nähe. Tuleva teisibe omingu kellu kümnest, neh siis kahekümne kuiendal, ja esimese märtsi õhta kellu poole kahessast oo Hellamoal kinu. Ja oogid kange eesti vilm – “Tõde ja õigus”! Nii uus kinu, et seda põlegid viel keegid näin mitte. Alles riede õhta akatse teist kinudes näitama. Ja nii nobesti jõvab juba meitele siia. Pileti innad oo ikka jälle neli eurut ja viis eurut nagu iga korra aegas.

Mõned näitused oo koa Muhus ülal. Seda Muhu muuseumi tubakinäitust, seda masu põle taris nimeta. Sest oo nüid ometiks kõik kuuln. Ja voadata soab seda kuni jürikuu lõpuni. Ja Hellamoa roamatukogus oo märtsi lõpuni näitus “Millest kõneleb kalender”.

Vat sõuksed lood ja laulud!
Olge munuksed!

Print Friendly, PDF & Email