Saare tööpõld saab üha enam leevendust võõrtööjõust (60)

KENA TÖÖ, MILLE EEST PALKA SAAB! Ligi aasta Saaremaal farmitööd teinud Mykhailo Demianov jääb siia veel pikemaks ajaks. Kodumaal talle tasuvat tööd ei jagunud.
MAANUS MASING

Pea sajaprotsendiliselt on tegemist töölistega Ukrainast, kel oma kodumaal lihtsalt tööd pole. Meil napib jällegi teatud valdkondades töökäsi, seega on kasu mõlemapoolne.

Tõsiasja, et kohati võõrtööjõuta enam naljalt läbi ei saagi, on Saarte Häälele kinnitanud mitmed ettevõtjad. Kui esimesed signaalid Ukrainast saabunud laevaehitajatest ja farmitöölistest olid mõned head aastad tagasi, siis praeguseks on valdkondade ring, kus mujalt tulnud tööliste abi tarvis, tublisti laienenud.

Läinud nädalal toimunud Saaremaa ettevõtluskonverentsil nenditi, et võõrtööjõud on üha enam pitsitava tööjõuprobleemi lahenduseks siinses toiduainetööstuses ja ka turisminduses.

Otsid, aga ei leia

Paljudele ametikohtadele saarlaste endi hulgast töötajaid ei leia. Asjalood on suisa nii, et pole nagu suuremat mõtetki Saaremaalt töötajaid otsida, sest keegi end tööle pakkuma ei tule ja otsingud jooksevad lihtsalt liiva. Ukrainlased tulevad aga rõõmuga ja on nõus igasuguseid töid tegema.

LOOMULT OPTIMIST: Terje Nepper usub, et ka aastal 2025 on Saaremaa jätkuvalt mõnus paik, kus elada. Foto: Raul VinniArensburg OÜ juhatuse liige Terje Nepper (fotol) tõdes, et nemad on mõtet võõrtööjõudu palgata kaalunud viimase aasta aega ja praeguseks on ka vajalikud kontaktid loodud. Temale teadaolevalt Saaremaal turismisektoris võõrtööjõudu seni veel rakendatud pole, aga edaspidi tuleb seda paratamatult teha.

“Meie plaan on tuua Ukrainast sisse hooajaliselt kokkasid, abikokkasid ja kasutada saab võõrtöölisi ka puhastusteeninduses,” ütles Nepper. Muudes ametites kujuneb tema hinnangul turismisektoris keelebarjäär ikkagi takistuseks.

Juba mõnda aega on ukrainlased rõõmsalt ametis olnud aga näiteks Ohtja Agros. Justnimelt rõõmsalt, sest nende oma kodumaal neile tööd lihtsalt ei leidu. Vähemalt nii põhjendab oma siin töötamist 29-aastane Mykhailo Demianov.

Tema on veisekasvatuses tööd teinud ühtejutti 11 kuud ning niipea siit ei lahku. Mykhailol on hästi läinud – tal õnnestus saada viieaastane elamisluba ja farmitöö talle meeldib. Seda enam, et mõni kuu tagasi tuli pruutki talle Ukrainast järele ning leidis endale tööd Saaremaal toiduainetööstuses.

Ukrainas tegi Demianov enda sõnul kõikvõimalikke töid, mida parasjagu pakuti ja mille eest raha maksti. Siin on aga hea, et nii töö kui ka palk on stabiilsed. Saaremaal juba pea aasta elanud ja töötanud Demianov saab mõnevõrra aru ka eesti keelest, kuid seni vastab ta küsijale ikkagi vene keeles. Samas on tal võimalus eesti keelt iga päev töökohas harjutada.

Maksu- ja tolliameti Kuressaare büroo juhtivkonsultandile Olev Martinsonile teadaolevalt oli esmase isikukoodi saajaid Saare maakonnas 2018. aastal üle saja ning tõepoolest – pea kõik nad olid Ukrainast.

Üheksal juhul kümnest

“Tegelikult vastab tõele, et Ukrainast tulnud töötajad soovivad end registreerida Eestis maksuresidendiks,” tunnistas Martinson. Põhjus selles, et residendile saab rakendada maksuvaba tulu, mitteresidendile maksuvaba tulu rakendada ei saa.

Saaremaa vallavalitsuse rahvastikutoimingute peaspetsialist Avo Levisto puutub ajutiste võõrtöölistega kokku juhul, kui neile tuleb anda isikukood, et saaks nad kanda maksukohuslaste registrisse. “Kus nad füüsiliselt töötavad ja mis alal, seda ma analüüsida ei saa, kuna avaldusel, mille põhjal isikukood antakse, vastav info puudub,” tõdes ta.

Mis puutub täpsemasse statistikasse, siis 2017. aastal väljastati Saaremaal isikukoode võõrtöölistele 49, aastal 2018 oli isikukoode 136 ning sel aastal on neid väljastatud praeguseks juba 24. “Üheksal juhul kümnest on võõrtöölised Ukrainast,” kinnitas ka Levisto.

Print Friendly, PDF & Email