Riik surub peale okastraadikeeldu, mida seaduses polegi (19)

Maaeluministeerium kavatseb keelata lammaste karjatamise okastraadi taga vaatamata sellele, et vastavasisuline määrus ei maini okastraataia kasutamise keeldu karjamaal.

Määrus “Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” hakkas kehtima juba 2009. aasta 1. augustist ning 2019. aasta septembrist lisandub sellele okastraadi piirdena kasutamise keeld.

Eesti lamba- ja kitsekasvatajate liidu juhatuse esimees Urmas Aava ütles, et kõnealune määrus on juba kümme aastat tagasi tõtakalt vastu võetud ja nüüd on seal klassikalises mõistes “näpukad”. Kuivõrd okastraadi kasutamise keeluga seoses mainitakse vaid väliaedikut ja mitte karjamaad, siis see määrus karjamaa kohta ka ei käi. Ametnikud püüavad igasuguste selgitustega asja õigustada, sest ükski ametnik ei saa tunnistada, et nad omal ajal tegid selle määruse puudulikult.

Maaeluministeeriumi loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Margus Proses rääkis, et seadus nõuab kariloomade tervise igapäevast kontrollimist. Ent eriti lammaste puhul on levinud, et karjatamisperioodil uitavad nad üsna omaette ja kõiki loomi on ilma tungiva soovi ja ajakuluta suhteliselt keeruline üle vaadata. Seega püüab 1. septembrist jõustuv okastraataia keeld ära hoida lammaste kinnijäämise ja hukkumise okastraataedades ja suuresilmalistes võrkaedades, kuhu loomad võivad kinni jääda ja piinarikkalt surra. Näiteks Iirimaal ja mujal järsemate kallakutega karjamaadel on taolised aiad peamisi loomade hukkumise põhjuseid. Veiste ja hobuste puhul on selline risk väike ja piirdub pigem kriimustustega.

Kuigi Saarte Hääl on varem kirjutanud, et okastraadi kasutamise keeld puudutab ka veisepidamist, siis veisepidamise määruses okastraati tegelikult mainitud ei ole. On vaid lause (§ 15), et veise karjatamisel peavad väliaedik ja karjamaa olema looma tervisele ohutud.

KÜSIMUSED

Kuna määruses käib jutt ainult väliaedikust, siis kas karjamaal võib okastraati edasi kasutada? Kui keeld puudutab ka karjamaad, siis miks ei ole seda määruses eraldi ära toodud? Mis vahe on väliaedikul ja karjamaal?

Maaeluministeeriumi loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Margus Proses: “Väliaedik on rajatis, milles loomi peetakse välitingimustes. Loomapidamishoonete juures on ka aedikud, et loomad saaksid aega veeta välitingimustes. Karjamaa on aedikust laiem mõiste.”

Kas selle määruse järgi kohaldub okastraadi kasutamise keeld ka karjamaale või mitte? Kas ei või jah? Veel kord, kuidas defineerida karjamaad ja kuidas väliaedikut?

Maaeluministeeriumi loomatervise ja -heaolu büroo juhataja Enno Piisang: “Aedik on looma pidamiseks kasutatavat maa-ala piirav rajatis, ükskõik kus see asub – kas laudas, lauda taga või karjamaal. Sellest lähtuvalt ei tohi okastraati kasutada lammaste puhul piirdeaiana kuskil.”

Miks peab lambakasvataja 1. septembriks 2019 lisaks väliaedikule vahetama okastraataia välja ka karjamaal, kui määrus mainib ainult väliaedikut ja mitte karjamaad. Kui tahan lehes lambakasvatajatele teada anda, et nad peavad 1. septembriks oma karjamaadelt okas­traadi maha võtma, siis mille alusel nad seda tegema peavad? Miks ei ole määruses mainitud karjamaad?

Maaeluministeeriumi loomatervise ja -heaolu büroo juhataja Enno Piisang: “Lähtume keelu rakendamisel Euroopa põllumajandusloomade kaitse konventsiooni lisast “Alalise komitee soovitused lammaste kohta” (Strasbourg 6.11.1992), kus on selgelt sätestatud, et okastraati ei või lammaste puhul tarastusmaterjalina kasutada. Eesmärgiks on kaitsta lammaste heaolu. Eesti on selle konventsiooniga liitunud ja selle sätteid on seetõttu kohustuslik järgida.

Olenemata sellest, kuidas me nimetame seda maa-ala, millel lambad asuvad ja mille ümber on tara (kas karjamaaks, tarandikuks vms) – mõte on selles, et soovime parandada lammaste heaolu ning lamba pidamiseks kasutatava ala ümber ei saa enam kasutada okastraati nii, et loom sellega kokku puutub. Sellist lähenemist on kinnitanud ka veterinaar- ja toiduamet. Saan aru, et praktikas on mõnel juhul olemas vajadus okastraataia säilitamiseks, näiteks kui loomapidajal on vaja sama karjamaad kasutada ka muude loomaliikide pidamiseks. Sel juhul saab lammaste pidamise korraldada elektrikarjuse lisamisega nii, et lamba kokkupuutumine okastraadiga ei ole võimalik.”

Miks ei ole määruse paragrahvi 4 lõikes 5 kasutatud mõistet “karjamaa”?

Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Angelika Lebedev: “Lisaks saame märkida, et karjamaal võib okastraat edasi olla, see on omaniku vara ja selle paiknemist riik ei reguleeri. Samas peavad lambad olema seal peetud nii, et kokkupuude okastraadiga oleks välditud, ehk siis näiteks muul viisil tarastatult. Kordame, et olenemata sellest, kuidas nimetada seda maa-ala, millel asuvad lambad ja mille ümber on tara (kas karjamaaks, tarandikuks vms), on mõte lammaste heaolu tagamises.”

Õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle kontrolli pidava riigiasutusena defineerige palun, kas väliaedik ja karjamaa on üks- ja seesama mõiste või mille poolest need erinevad? Kui võimalik, lisage juurde ka arvandmed – näiteks kui suur peab olema ala, et seda saaks lugeda karjamaaks, ja milliste mõõtmetega piirdub väliaedik.

VTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Harles Kaup: “Kui teema puudutab loomade heaolu ning räägime okastraadi keelustamisest, siis pole neid mõisteid defineeritud. Olenemata sellest, kuidas me nimetame seda maa-ala, millel asuvad lambad ja mille ümber on tara (kas karjamaaks, tarandikuks, väliaedikuks vms) – on mõte selles, et soovime parandada lammaste heaolu ning lamba pidamiseks kasutatava ala ümber ei saa enam kasutada okastraati nii, et loom sellega kokku puutub.”

Millised sanktsioonid ootavad lambapidajat, kelle karjamaal on pärast 1. septembrit ikka veel okastraataed?

Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Angelika Lebedev: “VTA oskab sanktsioone puudutavale küsimusele paremini vastata, aga loomapidamisnõuete rikkumise eest võib VTA teha rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 3200 eurot.”

Maaeluministeeriumi loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Margus Proses: “Kui küsimusega ei ole tegeletud, teeb VTA okastraataia kasutamise tuvastamisel ettekirjutuse. Selle täitmata jätmisel tehakse sunnirahahoiatus, mis on üldjuhul piisav mõjutusvahend. Jätkuv rikkumine võib viia ka loomapidamisõiguse äravõtmiseni, mida tõenäoliselt siiski kasutada pole vaja.”

VTA sellele küsimusele eilseks ei vastanud.

Print Friendly, PDF & Email