Perefirma, kus töötab kolm põlvkonda

PERERINGIS: Ettevõttele aluse pannud isa Aarne Mustisel, tütardel Grete Pastakul ja Terje Nepperil ning Terje pojal Steven Nepperil on põhjust klaase kokku lüüa – nende järjekindlat tööd ja tulemusi on märgatud. Olgu öeldud, klaasis kihiseb kohalik limonaad, sest tööpostil keegi tegelikult ei napsita.
MAANUS MASING

Pereettevõte, tänavu 26-aastaseks saav Arensburg OÜ annab tööd 130 inimesele nii merel kui ka maismaal. Ehkki turisminduses on konkurents Saaremaal üks tihedamaid, on firmal õnnestunud kasvatada ühekorraga nii käivet kui ka kasumit.


Terje Nepper (Arenburg OÜ tegevjuht/juhatuse liige – toim), Saaremaa ettevõtjate liidu juhatuses oled sa juba aastaid kõnealust tunnustust teistele üle andnud. Mis tunne nüüd endal seda tiitlit saada on?
Suur üllatus, tõsiselt suur. Olen kursis, mis Saaremaal toimub ja kui palju edukaid ettevõtteid siin on, kes kõik võiks selle tiitli pälvida, ja nii mõtledki, et miks nüüd meie… Ma isegi ei tea, kes meid esitas, aga suur tänu igal juhul.

Aga tunne on hea?
Mis seal salata – tore, kui märgatakse. Turismivaldkond üldiselt ei ole üleliia edukas ettevõtlusmaastikul või pigem turismi peetakse põhjendamatult kuidagi vähem oluliseks. Ses mõttes on tore, et turismiettevõte saab nii suure tunnustuse. Mõelge, mis meie saarele jääks, kui turism ja üritused siit ära võtta. Ilus loodus, võimsad tööstused, aga kas saar oleks siis elupaigana endiselt nii atraktiivne?

Nii et ka turismivallas on võimalik edukaks saada.
See on kõige konkurentsitihedam valdkond saartel. Tööhõive on ju Saaremaal kõige suurem samuti majutus- ja toitlustussektoris, väljakutseid jätkub igasse päeva ning kokkuvõttes tuleb kõik suurema pingutusega.

Kuidas selle tööjõuga turisminduses-toitlustuses lood on? See on ju üleüldse üks tõsisemaid muresid maakonnas, et meil pole töötajaid kuskilt võtta.
Tööjõupuudus kasvab terves Eestis. Meie sektoris on Saaremaal kõige rohkem tööga hõivatud inimesi, mistõttu meil lihtne ei ole. Praegu oleme hakkama saanud ja püüame edasi. Suvi on alati keeruline – vastu suve avavad paljud uuesti uksed, samuti suurenevad kõigi mahud ja otsitakse suures koguses lisatööjõudu. Madalhooajal saame hakkama. Hooajalisus on meie sektori suurim väljakutse.

Kas praegu juba otsite suveks töötajaid?
Jah, ehkki hoiame päris suurt osa personalist üle talve, kuid eks kevadel algab ikka liikumine, suveks vajame circa 50 inimest juurde ja ooperinädalaks lisandub veel 40–50 vaprat noort.

Arensburg OÜ alla kuulub mitu ettevõtet. Milline on viimane aasta Arensburgi jaoks olnud – nii ühise “kompotina” kui ka ettevõtetel eraldi?
Viimane aasta on olnud kõigi aegade edukaim. Kui meil 2017 oli juba väga hea aasta, siis 2018 suutsime käivet tõsta ja suurenes ka kasum. Läheb vaikselt ülesmäge. Meie mahud suurenesid oluliselt 2016. aastal laevakohvikute lisandumisega.

Arensburgi alla kuulub neli laevakohvikut, Estonias Eesti Kontserdi kontserdisaali catering, Arensburgi Boutique Hotel ja Spa, Arensburg Restoranid, Saaremaa Veski, Arensburgi Meedla koda ja külalistemaja. Meie maapealsetest ettevõtetest on kindlasti kõige suurem Arensburgi hotell. Mis numbritesse puutub, siis need oleksid veel paremad, kui kesklinna ehitustööd majadele juurdepääsu poleks takistanud. Ilmselt tunnetavad seda valusalt kõik kesklinna ettevõtted. Meie grupis on kokku neli ettevõtet, mis otseselt jäid kesklinna ehituse keskele ja kannatavad siiani.

Kas kindlate suurürituste, nagu ooperipäevad ja ralli, perioodid on Arensburgi hotellis endiselt aasta ja rohkemgi ette broneeritud?
Ooperipäevad meie majas küll. Kui Arensburgi hotell 2007. aastal laienes, siis valisime oma eripäraks kultuuri. Toetame kõiki suuremaid kultuuriüritusi, neist omakorda suuremalt oleme juba 11 aastat olnud koostööpartner Saaremaa ooperipäevadele, mille Eesti Kontsert 2008. aastal uuesti ellu kutsus. Tänapäeval ei kujuta keegi Saaremaad enam ooperipäevadeta ette, kuid nii suurte ürituste korral on alati vaja ka kohaliku kogukonna tuge. Oleme olnud algusest peale majutus- ja toitlustuspartner, ooperistaap, autogrammitunnid ja piletimüük on siin toimunud. 2011. aastast alates pakuti meile ka lossihoovi ooperikohvikute cateringi, mis algselt oli mandri ettevõtete päralt. Külastajate arv on ca 2000 ja teha seda kõike n-ö lagedal väljal, on päris keeruline. Aga see on olnud tore väljakutse, mis on omakorda andnud julgust võtta vastu ka teisi suuremaid väljakutseid. Lisaks on Arensburgis toimunud tänaseks üle 500 kontserdi ja kultuuriürituse. Eks me ole ise ka paljude ürituste algatamise juures ja algatajad olnud – neist suuremad Saaremaa toidufestival, juba viis aastat oleme korraldanud Kuressaare tänavapiknikku, aitame, kus saame, tänavafestivalil, Ösel Festil, veiniklubis Arensburg, spordiüritustel.

Mullu tähistasite ettevõtte 25. sünnipäeva.
Just, sel aastal saab meil 26. tegutsemisaasta täis. Alustasime toona toitlustusega, majutus liitus 2002. aastal hotelli avamisega. Toitlustuse osas vaatasin ajas tagasi ja ca seitse toitlustuskohta on meil olnud selle aja jooksul veel grupis lisaks olemasolevatele, mis praeguseks on juba uued rentnikud leidnud.

Gruppi kuulub meil tegelikult kolm erinevat ettevõtet ja Arensburg on neist kõige suurem. Lisaks on meil veel Classic Kohvik OÜ ja Kommerts OÜ. Kõige vanem majadest, mis seni Arensburg OÜ-l alles, on Saaremaa Veski.

Mis on olnud seni suurimad väljakutsed?
Nagu kogu ettevõtlusmaastikul, ilmselt kaks suurt majanduskriisi, 1997. ja 2008. aastal. Need tuli koos järgnenud masuga üle elada. Päris huvitav väljakutse oli parvlaevadel toitlustamisega alustamine. See algas 1. oktoobril 2016 kokku 13 kolimisega. Kes on elus ühe restorani avanud, see kujutab ette, mida ühe restorani avamine ja väljakolimine tähendab. Meie tegime seda alguses 13 korda ja naersimegi, et oleks võinud paralleelselt teha ka kolimisfirma, siis oleks arvestatava kasumi teeninud. See oli suur väljakutse, aga lõpuks jõudsid uued laevad kohale. Väljakutseid on palju olnud. Meie suur väljakutse on olnud ka need ajaloolised majad, mis oleme linnapildis taastanud. Alati ei pruugi kõik ka õnnestuda ja otsused, et midagi on tulnud aja jooksul sulgeda, on paljude jaoks olnud keerulised, aga vahel on palju keerulisem millegagi keskpäraselt jätkata. Parem ikka õudne lõpp, kui lõputa õudus.

Kui veel töötajatest rääkida, siis on teil valdavalt kauaaegsed töötajad.
Meil on Veskis legendaarne kokk Külli, kes sai just meie firma uusaastapeol tunnustuse 20-aastase koostöö eest. Tunnustamegi alati 5, 10, 15 ja nüüd ka 20 aastat meiega vankrit vedanud inimesi ning Arensburgis on meil kõik väga head inimesed, viimne kui üks. Olen neile kõigile siiralt tänulik ja uhke nende üle.

Kõige rohkem vahetub teenindav personal restoranides. Miskipärast eeldatakse, et see ei ole töö, mida tahaks terve elu teha. Sellest on äärmiselt kahju, sest teenindajatöö on erinevates keeltes suhtlemine ja seda kaasajal, kus näost näkku suhtlemist jääb aina vähemaks. Ometi võetakse seda Eestis tihti nii, et see on ajutine ja ühel hetkel peaks nagu midagi “päriselt” tegema hakkama. Mujal maailmas on tore näha, kuidas 60+ härrasmehedki on seda tööd teinud terve elu ja endiselt neil silm särab.

Teenindusvaldkonnas on üks teema, millest üle ega ümber ei saa, palk. Räägitakse, et Saaremaa keskmine palk on nii madal seetõttu, et teenindussfääris ongi palgad madalamad, ja meil ongi palju just selle valdkonna töötajaid. Mida sina selle kohta ütled?
Seoses tööjõukriisiga on palgad viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Teenindajate ja kokkade palgad on ühed kiiremini kasvavad ja mitte 10%, vaid 20–30% aastas. Selline palgatõus ei ole kuidagi jätkusuutlik. Ainus võimalus on vähemate inimestega sama töö ära teha, ka meil on töötajate arv vähenenud aastaga ca 10%. Palju tehakse majutusäri ka hooajaliselt ja FIE-dena. Loomulikult tagavad inimesed seal endale miinimumpalga ja arvan, et see on hea, kui inimesed on leidnud Saaremaal tegevuse ja suudavad pere ära elatada.

Mis Saaremaal tegutsemise juures puudu on, mis meil paremini peaks olema – ikka need ühendused?
Saarel on võtmesõnaks alati ühendused! Mina isiklikult pooldan ka silda ja kui meil õnnestub läbi raskuste lõpuks ka suurem lennuk liinile saada, siis järgmised plaanid ongi juba “õhus”. Kui kõik õnnestub, siis on siin varsti veel parem elada.

Mis on Arensburgi lähemad tulevikueesmärgid?
Eesmärke on palju, aga mul on selline komme rääkida neist pärast elluviimist.

Arensburg on sajaprotsendiliselt pereettevõte. Räägi, kuidas see nii kenasti on juhtunud?
Meil on tööl juba kolm põlvkonda ja see on see, mille üle oleme tõeliselt uhked. Olen hästi tänulik oma isale Aarne Mustisele, kes mind kunagi Tallinnast siia tagasi kutsus. Minu poeg Steven on samuti valmis Saaremaale igal juhul tagasi tulema ja ta töötabki juba meie mandripoolsetes ettevõtetes. Ka minu õde Grete sai tänu sellele Tallinnast tagasi tulla koos perega Saaremaale, et meil on perefirma. Tema on Saaremaa Veski perenaine.

Inimesed virisevad palju, et siin saarel pole tasuvat tööd. Võtke midagi ette, hakake ise kuskilt pihta, tehke oma eluga midagi, et see muutuks, alustuseks muutke oma suhtumist ja küll te näete, et kõik tundub palju lootusrikkam te ümber. Ma olen palju mõelnud, miks ma olen tahtnud just Saaremaal oma ettevõtteid rajada ja siin neid laiendada, aga siinne elukeskkond on lihtsalt niivõrd ideaalne. Kaotame ilmselt sissetulekutes, aga elukeskkond kaalub selle kuhjaga üle.

Lõpetuseks tahan tänada kõiki meie häid koostööpartnereid ja kliente, ilma teieta ei oleks meid!


Aarne Mustis: alguses olime koos vennaga põhitegijad

Ettevõtte omal ajal loonud Aarne Mustisele, kes praegugi omanikeringi kuulub ja on aktiivselt juhatuses tegev, toob tunnustus rõõmu ja samas üllatab.

Temagi sõnul on ettevõte viimastel aastatel majanduslikult päris palju laienenud, pidades silmas nii laevakohvikuid kui ka cateringi Tallinnas Estonias. Mustis leiab, et iseenesest on Saaremaal teistelgi aladel tublisid ettevõtjad, kes samamoodi aasta ettevõtte tiitlit vääriks.

Aastate eest ettevõtet käima lükates võis ta hingesopis vaikselt mõelda, et sellest võikski saada perefirma ning tore oleks, kui tütredki tänu sellele kunagi saarele naaseksid.

Nii õnneks ka läks – Terje tuli üsna varsti isa kutse peale. Ka Gretega sai räägitud ning temagi oli mõned aastad tagasi viimaks nõus.

“Kui kunagi esimene toitlustusfirma sai tehtud, siis olime hoopis koos vend Toivoga põhitegijad,” tõdeb Aarne Mustis, kelle sõnul oli toona ettevõtmises ka välismaalasi ja teisi, kohalikke inimesi. “Tasapisi, kuna meie olime vennaga suur­omanikud, liikus asi aga nii, et sellest kujunes lõpuks täiesti pereettevõte,” meenutab ta. “Minu jaoks on see muidugi väga meeldiv, sest eks kõik emad-isad tahaksid tegelikult, et lapsed ja lapselapsed nende tööd jätkaks.”

Print Friendly, PDF & Email