Rusikad, noad ja pikad näpud

Graafika: LIINA ÕUN

Saaremaal kuritegude arv eelmisel aastal 2017. aastaga võrreldes ei muutunud, küll aga kasvas mõnevõrra isikuvastaste kuritegude arv.

“Kõige olulisem on numbrite tagant näha, et Saaremaa on elamiseks ja külastamiseks turvaline koht. Üldine kuritegevus ei ole tõusnud, väikesed kõikumised üksikute paragrahvide lõikes on pigem juhuste kokkulangemiste teene,” ütles Saarte Häälele ringkonnaprokurör Rainer Amur.

Justiitsministeeriumi koostatud statistika kahe aasta andmeid võrreldes hakkab esmalt silma kolm eelmisel aastal Saaremaal tapmise paragrahvi järgi alustatud menetlust.

Aasta varem oli tapmise paragrahve uurimisel üksainuke. 29. oktoobril 2017 toimepandud pussitamise ohver jäi hoolimata 18 torke- ja lõikehaavast küll ellu, kuid kohtus nõudis ringkonnaprokurör Rainer Amur tapmiskatses süüdistatavale Marko Kaljustele karistuseks üheksa aastat vangistust. Kohtunik Kristel Pedassaar teeb otsuse 12. märtsil.

Ka mullusest kolmest tapmisparagrahvist üks oli tapmiskatse, Kodulinna lokaali ees 8. detsembri öösel toimunud pussitamine. Kahtlusalune, varem vägivallakuritegude eest karistatud Jaan haaras noa samal ööl ka teist korda ja pussitas surnuks sõneluse käigus oma naist kaitsma asunud Sulev Kallavuse. Süüdistuse esitamiseni pole uurimises veel jõutud.

Küll aga on esitatud süüdistus aprillikuus Kuressaares Kevade tänaval toimepandud tapmises. Varasema tüli klaarimisel haaras toona noa 27-aastane Rudolf ja tappis 67-aastase mehe löökidega rindkeresse ja kaela. Kuriteo põhjused ja asjaolud on delikaatsed ning kohus alustab asja arutamist 4. märtsil kinniste uste taga.

Kokku oli isikuvastaste kuritegude arv eelmisel aastal 98, neist 78 kriminaalasja on algatatud kehaliste väärkohtlemiste ehk peksmiste tõttu. Aasta varem oli peksmisi 64.
Vägistamiste arv kahanes, kuid ähvardamisi oli rohkem. Kaks kriminaalasja algatati eelmisel aastal, uurimaks eraviisilist jälitustegevust, mis on Saaremaal uus kuriteoliik.

“Mõlemad kriminaalasjad on jätkuvalt uurimises. Kummagi juhtunu asjaolud ei ole avalikkuse ette jõudnud, sest tegu on delikaatsete teemadega,” selgitas prokuratuuri pressiesindaja Liivi Reinhold.
Varavastaste kuritegude arv jäi eelmisel aastal pea samaks kui aasta varem. 82 alustatud menetlusest 53 käsitlesid vargusi. Kaks korda kasvas mullu omastamiste arv, mida uuriti 11 menetluses.
Avaliku korra vastaseid kuritegusid oli justiitsministeeriumi andmetel eelmisel aastal 17, viie võrra vähem kui 2017. aastal.

Paraku hukkus 2018. aastal liiklusõnnetustes kaks jalakäijat, kaks mootorratturit, üks jalgrattur ja üks autojuht. Tulekahjudes sai surma kaks inimest.

 

Print Friendly, PDF & Email