Haiglad on Kuressaare vähiravi osas eri meelt (19)

KURESSAARE HAIGLAJUHID Edward Laane ja Märt Kõlli kinnitavad, et dr Valvere ja dr Padriku väljatoodud hirm on põhjendamatu ning keemiaravi Kuressaare haiglas ei lõhu Eesti onkoloogilise abi süsteemi.
MAANUS MASING

Kuressaares pakutav keemiaravi seaks ohtu vähihaigete tervise ja elukvaliteedi ning lõhuks Eestis toimiva onkoloogilise abi süsteemi, väidavad onkoloogid Peeter Padrik ja Vahur Valvere.

SA Kuressaare Haigla juhatus Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku saarlasest juhataja Vahur Valvere ning Tartu ülikooli kliinikumis sama ametit pidava Peeter Padriku seisukohaga ei nõustu.

Möödunud nädalal saatsid dr Valvere ja dr Padrik tervise- ja tööminister Riina Sikkutile pöördumise, kus väljendasid oma tõsist muret Kuressaare haigla plaani üle “alustada ilma piirkondlike haiglatega kooskõlastamata kohapealset keemiaravi”.

“Selline lähenemine tähendab eelkõige kaalutlemata ohtu vähipatsientide tervisele ja elukvaliteedile ning laiemas plaanis ka seni hästi toiminud tsentraliseeritud onkoloogilise abi süsteemi teadlikku lõhkumist,” leiavad Valvere ja Padrik.

Kliinikute juhatajate sõnul on asjakohane argument pakkuda patsiendile võimalikult kodu lähedal erinevaid tervishoiuteenuseid: “Kuid iga otsust tuleb kaalutleda kompleksselt, arvestades muuhulgas ka riski patsiendi tervisele ja ravikvaliteeti.”

“See on aus kiri, mis teeb ettepaneku pakkuda Saaremaa vähipatsientidele parimat ja turvalisemat ravi nii Kuressaares, Pärnus, Tallinnas ja Tartus piirkondlike haiglate poolt sõltuvalt haiguse raskusest ja ravi iseloomust,” selgitas Saaremaalt pärit doktor Vahur Valvere Saarte Häälele.

Kuressaare haigla ravijuht, hematoloog Edward Laane Valvere ja Padriku arvamusavaldusega ei nõustu. “Seda, kui Kuressaare haiglas hakatakse koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga pakkuma onkoloogi vastuvõtte ja keemiaravi, ei saa kuidagi nimetada süsteemi lõhkumiseks,” leidis ta. “Pole mingit alust arvata, et Kuressaares pakutav vähiravi oleks ebakvaliteetne ja tehtud ülejala.”

Onkoloogid Valvere ja Padrik viitavad oma kirjas ministrile, et onkoloogilise abi tsentraliseerimise peamisteks põhjusteks arenenud riikides on kvaliteetse ja parima olemasoleva diagnostika- ja raviteenuse pakkumine ning ülikallite diagnostika- ja ravitehnoloogiate optimaalne kasutamine. “Uuringud kinnitavad, et ravi tsentraliseerimine parandab ravi tulemusi ja kvaliteeti ning suure tõenäosusega on ka kuluefektiivsem,” kirjutavad Valvere ja Padrik.

Samuti lisavad nad, et kliinilises meditsiinis ülioluline arstlik kogemus tekib aastakümnetega ja selle kujunemise aluseks on piisavalt suured ravimahud. “Eriti oluline on see harva esinevate vähivormide puhul, kus patsientide koondamine ühte/kahte suuremasse keskusesse on suisa hädavajalik,” leiavad onkoloogid.

Dr Vahur Valvere ja dr Peeter Padriku sõnul on Eestis praegu kaks piirkondlike haiglate baasil töötavat vähikeskust: SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH).

Onkoloogide sõnul on mõlema vähikeskuse rahvusvahelised akrediteeringud saavutatud aastaid kestnud arendustegevuse tulemusena ja nende põhiline eesmärk on Eesti vähipatsientidele parima ravitulemuse, elukvaliteedi ja turvatunde tagamine.

“Akrediteeritud keskuste kvaliteetne ravi peab laienema nii täna kui ka tulevikus, samuti suursaarte haigetele,” kirjutavad Valvere ja Padrik.

Onkoloogide sõnul on PERH ja TÜK aastakümneid edukalt koordineerinud vähiravi kogu Eestis: PERH-i osalusel ja koordineerimisel teeb ambulatoorset keemiaravi SA Pärnu Haigla ja TÜK-i toel SA Ida-Viru Keskhaigla.

“Eesti suursaarte Saaremaa ja Hiiumaa vähipatsientide puhul on väga oluline, et lisaks Tallinnale ja Kuressaarele on neil võimalus vähivastast keemiaravi saada ka Pärnu haiglas,” leiavad Valvere ja Padrik. Nende sõnul koordineeriks ravi võimaldamist suursaarte haigetele Pärnus PERH.

“Kindlasti vajavad parandamist ka Pärnu ja Kuressaare vahelised transpordiühendused ning lisaks mugavuste loomisele on siin oluline ka transpordi senisest ulatuslikum riigipoolne kompenseerimine,” märgivad onkoloogid.

“Suursaarte elanikele tuleks ka meie seisukohalt lähitulevikus pakkuda välja võimalus saada ravi nii Tallinnas, Pärnus, Kuressaares, Kärdlas ja teatud juhtudel ka Tartus,” kirjutavad Valvere ja Padrik. “Kuressaares on võimalik piirkondlike haiglate kureerimisel teha keemiaravimite lahustamiskeskus sarnaselt Pärnuga. Ilmne on aga see, et keemiaravi Kuressaares ei saa kunagi olema taolise võimekusega kui PERH-is või TÜK-is, mistõttu osa patsiente peab jätkuvalt käima Tallinnas.”

Onkoloogide sõnul ei saa valiku puhul lähtuda aga vaid haige soovist saada ravi kodule lähedal, vaid haiguse vormist ja raskusest, haige üldseisundist ning kindlasti ka planeeritava ravi olemusest.

“Nii näiteks kõrgdoosi keemiaravi koos järgneva perifeerse vere tüvirakkude või luuüdi toetusega ning statsionaaris viibimist eeldavaid pikki ravimite i/v infusioone on ka tulevikus võimalik läbi viia vaid piirkondlikes haiglates,” selgitavad Valvere ja Padrik. “Sama on ka ülikeerukate, aga tihti patsiendile ainsaks lootuseks olevate uute ja perspektiivsete vähiravimite kliiniliste uuringutega. Neid tohibki üldjuhul läbi viia vaid eritingimustele vastavates piirkondlikes haiglates.”

“PERH ja TÜK toetavad plaani pakkuda kaasaegset vähiravi ka väljapool Tallinna ja Tartut, sealhulgas ka Saaremaal ja Hiiumaal,” kirjutavad Valvere ja Padrik. “Sama ravikvaliteedi säilitamiseks, patsientidele 24/7 turvatunde tagamiseks ja optimaalseks kuluefektiivsuseks aga peavad ka Eesti suursaarte haigetele tagama need teenused regionaalsed multimodaalsed vähikeskused.”

Print Friendly, PDF & Email