Geeniuurijad: saarlased on hiidlastest väga erinevad! (14)

Eestis on kogutud juba üle 150 000 geeniproovi ja kõige aktiivsemad geenidoonorid on seni olnud saarlased.

“Uuringutest tuleb välja, et saarlastel on väga palju Lõuna-Rootsi mõju. Ja samas on saarlased väga homogeensed, võrreldes mõne teise regiooniga Eestis. Siit tundub, et inimesed on põhiliselt välja läinud ja sisse ei ole palju tulnud. Ja saarlased on hiidlastest väga erinevad!” ütles Eesti geenivaramu juht Andres Metspalu.

Enam kui 3200 saarlast on loovutanud oma verd, et saada geenidoonoriks. See on maakonna elanikest 10 protsenti, mis omakorda on Eesti maakondadest kõige suurem osakaal. Veel sel aastal tahetakse jõuda 200 000 geeniproovini, mis annab geenivaramu juhi sõnul Eesti elanike geenidest juba analüüsimiseks täieliku pildi.

“Niipea kui kõik geenikaardid on valmis, saame hakata neid analüüsima. Ja sotsiaalministeerium koos Tervise Arengu Instituudi ja teiste organisatsioonidega valmistavad ette laiaulatuslikku tagasisidet inimestele, et see geeniinfo saaks meditsiinisüsteemi osaks,” selgitas Metspalu.

Oma pärilikkuselt saab inimene nii oma emalt kui ka isalt kummaltki kolm miljardit erinevat geeniinfot. Aga inimestena me erineme üksteisest siiski ainult kolme miljoni erineva geeniandme poolest. Ühe näitena aitab geeni- ehk personaalmeditsiin tulevikus just haigusi ennetada ja võib-olla peavad mõned inimesed hakkama tablette võtma juba terved olles, et haigeks mitte jäädagi.

Print Friendly, PDF & Email