USKUDA VÕI MITTE – NARVA SCENARIO: Ameerika ajakirjanduses on üha sagedamini hakatud kirjutama mingist Narva stsenaariumist, mille tõekssaamist NATO kõrgemad ametiisikud väga pelgavat. Selle kohaselt kavatsevat Venemaa president Vladimir Putin vallutada Narva linna.
SRBIJADANAS.COM
Ameerika ajakiri The Atlantic kirjutab, et Euroopa Liidu ja Venemaa piiril asuv väikelinn Narva võib peagi tõusta maailmapoliitika tähelepanu keskmesse. Artikli autor Josh Rubin jagab Lääne ajakirjanduses levinud kartusi, et peagi teeb Putin katse seda linna vallutada. Küsimus on, kas NATO põhikirja kuulus artikkel 5 kriisiolukorras ka töötab?
Josh Rubin on sügavalt veendunud: kui praegu teavad Narva olemasolust vähesed ameeriklased, siis peagi on selle linna nimi vaat et kõigi huultel. “See peamiselt vene keelt kõnelev väikelinn asub Eesti idapiiril ja Venemaast eraldab seda vaid väike jõeke,” kirjutab ta. “Vastamisi seisab kaks kindlust – 13. sajandist pärit Narva linnus ja suisa hirmuäratav keskaegne Ivangorodi kindlus. Mitte eriti kaugel Narva linnusest seisab aga mälestusmärk tuntud maletajale Paul Keresele, kes siin sündis ja Nõukogude okupatsiooni ajal elas.”
Artikli autor väidab, et peagi võib Narva linn NATO terviklikkusele tõsise väljakutse esitada. Põhja-Atlandi alliansis nimetatakse seda Narva stsenaariumiks (Narva scenario). See olevat väljakutse, mis paneb proovile kõigi lääneriikide partnerluse ja üksmeele julgeolekuküsimuses.
“Kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus, sai Narvast piirilinn,” jätkab Rubin. “Ehkki tänavasildid on siin eestikeelsed ja ka ametlik ärikeel on eesti keel, kasutatakse olmetasandil enamjaolt vene keelt, sest elanikud on ju valdavalt etnilised venelased. Kuna suurem osa narvakatest eesti keelt ei oska, on see ka peamiseks takistuseks kodakondsuse saamisel. Seepärast on nad kas Venemaa kodanikud või omavad võõramaalastele mõeldud hallikaanelist Eesti elaniku passi.”
Tõeline proovikivi
Ameerika ajakirjas ilmunud artikli autori sõnul on Lääne julgeoleku küsimuste asjatundjad seisukohal, et kõik need asjaolud teevad just Narva linnast venelaste ja nende liidri Vladimir Putini järgmise sihtmärgi. Narva stsenaariumi kohaselt võib Putin peagi teha katse seda linna vallutada. “Säärane samm on analoogne Venemaa tungimisega Krimmi 2014. aastal ja poolsaare annekteerimisega,” tõmbab Josh Rubin ajaloolisi paralleele. “Kuid tungimine Eesti territooriumile omab palju tõsisemaid tagajärgi, sest see riik on ju NATO liige.”
Rubini arvates oleks selline olukord tõeline proovikivi, kontrollimaks, kas NATO liikmesmaad on valmis järgima alliansi põhikirja artiklit 5 – üks kõigi, kõik ühe eest! See artikkel nõuab nimelt, et kõik Põhja-Atlandi alliansi liikmed, sealhulgas ka USA, astuksid üksmeelselt välja ka kõige pisema liikmesmaa kaitseks.
Ükskord on artiklit 5 juba kasutatud. See oli pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakut Ameerika Ühendriikides. Küsimus on aga, jätkab Josh Rubin, et kui palve 5. artikli jõustamiseks esitab pärast Venemaa sissetungi tilluke Eesti, kas alliansi ülejäänud liikmesmaad ka siis oma kohust täidavad ja talle appi tõttavad.
Võrdlus Ukrainaga
Otsustava tähtsusega oleks sealjuures Donald Trumpi juhitava USA käitumine. Ajaleht The New York Times kirjutas hiljuti, et Trump arutavat praegu oma lähikondlastega küsimust, kas USA peaks NATO-st hoopiski välja astuma. Varem on Valge Maja peremees korduvalt avaldanud arvamust, et NATO tegevus pole piisavalt tõhus. Sellised avaldused muudavad aga taas aktuaalseks küsimuse Washingtoni kohustustest selliste riikide ees nagu Eesti, kirjutab Josh Rubin.
2014. aastal, kui Venemaa tungis Ida-Ukrainasse ja annekteeris Krimmi poolsaare, esitles Vladimir Putin end maailma avalikkusele kui Ukraina venekeelse vähemuse kaitsjat. “Miljonid venelased uinusid ühes riigis ning kui nad ärkasid, selgus, et nad asuvad hoopiski välismaal,” ütles Putin toona ajakirjanikele, pidades ilmselt silmas Nõukogude Liidu lagunemist. “Ühe hetkega oli neist järsku saanud rahvusvähemus endistes liiduvabariikides.”
Viis aastat tagasi väitsid Kremli kontrollitavad massikommunikatsioonivahendid, et Kiievis võimule tulnud uus valitsus kujutab endast otsest ohtu Ida-Ukraina venekeelsele elanikkonnale. Pärast Krimmi vallutamist korraldati seal rahvahääletus (The Atlantic rõhutab, et selle tulemusi ei usalda paljud), mille käigus selgus, et 95 protsenti elanikkonnast hääletas poolsaare Venemaa koosseisu kuulumise poolt.
Eesti sõjaväelased, kellega leheloo autoril Josh Rubinil õnnestus Tallinnas viibimise ajal kohtuda, lähevad endast välja, kui neile öelda, et Narvast võib peagi saada teine Krimm. Nende sõnul, kirjutab Rubin, pole Eesti mitte ainult Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik. Ukrainaga võrreldes on Eesti palju vähem korrumpeerunud riik. Ja ehkki keskmine elatustase on praegu Narvas üks madalamaid, on see siiski pea kaks korda kõrgem kui Narva jõe teisel kaldal asuvas Venemaale kuuluvas Ivangorodis.
Ka Eesti riigi tähtsamad poliitikud ei jaga ameerika ajakirjaniku Josh Rubini arvamust, et Narva tuleviku pärast peaks praegu suurt muret tundma. Sellest hoolimata teevad nad aga jõupingutusi, et Narvat rohkem Eesti ühiskonda lülitada. Läinud aastal kogu Eestis läbiviidud küsitlused näitasid, et 90 protsenti eestikeelsest elanikkonnast toetab NATO liikmelisust. Venekeelse elanikkonna seas on sama näitaja vaid 32 protsenti.
Kõige vähem, kirjutab The Atlantic, meeldivad Eesti võimudele Putini tehtud avaldused, et ta on venelaste kaitsja kõikjal, elagu nood siis Krimmis või Narvas. “Eesti president Kersti Kaljulaid tegi möödunud aastal ebatavalise sammu ja viis oma töökabineti pealinnast Tallinnast üle Narva,” märgib Josh Rubin. “Et seista vastu venekeelse massimeedia survele, on Eesti võimud eraldanud raha linna arenguks, samuti on sealsete inimeste elu-olu parandamiseks kasutatud kunsti ja kultuuri.”
Vastandlikud seisukohad
The Atlantic´us ilmunud loo autorile teadaolevalt on mitmed Eesti ametiisikud praegu veendunud, et juhul kui Venemaa peaks siiski alustama agressiooni, tulevad NATO liitlased, eelkõige aga Ameerika Ühendriigid väikest Eestit kaitsma. Sealjuures viitavad nad sageli Eesti panusele julgeoleku tagamisel maailmas. On ju Eesti saatnud oma sõdureid mitmesse kriisikoldesse ja pealegi on Eesti üks vähestest NATO liikmesriikidest, mis kulutab riigikaitsele nõutud 2 protsenti SKP-st (Trumpi väga armastatud teema – toim).
Eesti presidendi nõunik välispoliitika alal Lauri Kuusing on aga vestluses artikli autoriga rõhutanud, et kui president Kersti Kaljulaid möödunud aastal Washingtoni külastas, kohtus ta Valge Maja Ovaalkabinetis ka Donald Trumpiga. Peale selle olevat Eestil praegu tihe koostöö nii Pentagoni kui ka riigidepartemanguga, USA asepresidendi ametkonna ja USA kongressiga.
Samas on diplomaat Kalev Stoicescu, kes oli aastatel 1997–2000 Eesti saadik Washingtonis, palju kõhklevamal seisukohal. Tema sõnul paneb Donald Trumpi tegevus Eesti muretsema. Näiteks nimetas Trump oma valimiskampaania ajal NATO-t vananenud ja oma aja äraelanud organisatsiooniks. Lisaks vihastas ta paljusid läinud aasta juulis, kui vestles NATO tippkohtumisel oma kolleegidega. G20 kohtumisel läinud aastal olevat Trump aga lausunud, et Krimm on Venemaa lahutamatu osa, sest poolsaare elanikkond räägib valdavalt vene keelt.
Kõhklused jäävad
The Atlantic kirjutab, et läinud aastal võttis USA kongress (ilmselt ajendatuna soovist vähendada seda kahju, mida Donald Trump on lääneriikide sõjalisele alliansile juba tekitanud) suure häälteenamusega vastu resolutsiooni, mis kinnitas ustavust NATO-le. Veel enam. Lähiajal võivad Ameerika Ühendriikide seadusandjad teha katse võtta vastu otsus, mis keelaks presidendil ühepoolselt USA NATO-st väljaastumise otsuse langetamise.
Jaanuari keskel jõuti sellise kokkuleppeni ühel USA senaatorite nõupidamisel. Neil päevil kiitis vastava seaduseelnõu suure häälteenamusega (357 poolt ja 22 vastu) heaks kongressi esindajatekoda. Senat pole uue seaduseelnõu aruteluga veel alustanud. Senati välissuhete komisjoni uus juht ütles aga ajakirjanikele, et kongressi ülemkoda on kaugel sellest, et toetada USA väljumist NATO-st.
Kuid olenemata sellest, kas Donald Trump tõepoolest kavatseb NATO-st lahkuda või mitte, võib tema skeptitsism alliansi suhtes omada otsest mõju inimeste elule sellistes Euroopa osades nagu Narva linn. USA riigipea väljaütlemised ja säutsumised Twitteris võivad NATO autoriteedile anda tohutu löögi, tõdeb The Atlantic.
“Selgusetuks jääb, kas Trump on valmis kriisiolukorras täitma oma kohustusi Euroopa liitlaste ees, sealhulgas ka väikeriikide ees,” kirjutab Josh Rubin lõpetuseks. “Kui Putin teeb aga järelduse, et Trumpi valitsemise ajal ei kavatse Ameerika Ühendriigid täita oma kohustusi Euroopa riikide ees, siis võib NATO ja koos temaga ka kõik USA lubadused muutuda ehtsaks kaardimajaks ning Narva võib langeda esimesena… “
KES TA ON?
Josh Rubin – lõpetas kiitusega Yale´i ülikooli õigusteaduskonna; aastatel 2015–2017 oli ametis USA riigidepartemangus.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kas Narva nn.vallutamine ei tekita Putinile tema kodulinnas Leeningraadis katastroofi. Teame ju, et Sosnovõi Bori tuumajaam Leeningraadi lähedal on juba ärevust tekitanud. Narva jaamade rikkiminek võib tekitada tõelise katastroofi Ingerimaale, muidugi ka Eestile. Aga Eesti on ju Puutinile fasistide maa. See jama lõpeb Putinile endale halvasti, sest ka kodulinnas ei saa ta enam uhkelt tunda.
Ma arvan, et Sina ei ole absoluutselt pädev inimene seda teemat kommenteerima.
Kes siis veel kui mitte mina. Mina olen vallavolikogu liige, mitte sina.
Kuule, Olevile!
Kus on sinu tippkammentaarid? Anna minna. Olen ka mõne aasta ilmas elanud ja kammentaarida võid ka sina, kui viitsid ja oskad. Ainult loll võib minu kommentaarile nii vihjata. Küsime, kes on pädev? Olga peele. Pean ennast piisavalt pädevaks ja teen seda, kui viitsin ja oskan midagi ütelda.
Kuule, Olevile!
Sinu arvamus on absoluutselt ebapädev. Sest … kes siis veel, kui mitte mina. Ja veel, kes on see Josh. Mingi ameeriklane kauges Ameerikas. Olen pikalt vene impeeriumis elanud, asjade üle mõelnud, vene armees pataljonistaabiülemaks koolitatud ja seda Peterhofis ehk Leeningraadi ja Sosnovõi Bori külje all. Anna minna, kui on sul midagi tarka lisada. Kui pole lisada, siis pole sul ka pädevust minu pädevuses kahelda.
Ära sina Olev enam peale võta, su jutt on juba praegu täiesti sajaga metsapoole.
Suutsid sa, Olev ikka öö sellise vihaga üle elada? Või tegid ülejäänud inimkonnale teene ja viskasid pilli nurka!?
Olev, ma olen sulle korduvalt öelnud, et tule võta laupäeval minu ja Gunnariga parem viina. See kui sa ühe nädala vahele jätad, ei tule sulle kasuks.
Vaata parem mind, laupäeval sai maa mustaks joodud ja nüüd oleksin nagu uuesti sündinud. Jutt ka puha parem.
No jälle Saaremaal valguskaabel ei tasu Elektrilevil pragmaatilistel kaalutlustel ära. Poetakse selle taha , et äkki on plaanid kadunud. Tegelikulkt tehti need juba viisaaastak tagasi valmis. Häbematult rahvaga suhelda on mõnele Elektrilevi tobule naljanumber. Kas regionaalpoliitika on pragmaatika ehk tegelikult kohene kasu, või on see samm, et riigi teatud piirkonnad ei oleks juudirahakoti tõttu halvemas seisus. Mis meil ei ole naeruväärne? Neid asju lihtsalt pole. Regionaalpoliitika asemel on anti regionaalpoliitika, vajaduse asemel on pragmaatika. Mida teha, kui enamik juhte on meil ajuvabad.
Joo ise kui tahad. Sulle on puhas vesi juba narkotoimega.
Nagu see Olev, kes meil volikogus on!