REPLIIK: Tulevik näitab, kas oskame oma vabadust hinnata (9)

Ilmar Raag

“Alles siis, kui oma vabaduse kaotame, mõistame kõige paremini, kui oluline vabadus meile on,” ütleb saarlasest reservohvitser Ilmar Raag Tartu rahulepingu ja Eesti iseseisvuse üle arutledes.

Mis oleks juhtunud, kui Tartu rahu poleks 2. veebruaril 99 aastat tagasi sõlmitud? Arvan, et varem või hiljem oleks see rahuleping siiski sündinud. Mis on Tartu rahu puhul aga huvitav – kokkuvõttes sõlmiti see Eestile väga mugaval hetkel. Kui rääkida Petseri ja Narva jõe tagustest aladest, siis selle rahuga võitis Eesti endale tegelikult osa territooriumi, mis ajalooliselt varem Eesti oma ei olnud. Mõnes mõttes võiks isegi öelda, et selle rahulepingu tulemusena vallutasime me endale väikese jupi uut maad.

Kui see rahuleping oleks tulnud mingil teisel ajal, siis kõige suurem erinevus võinuks olla selles, kust oleks läinud piir. Ja minna oleks see võinud väga mitmelt poolt. Olid ju piiriläbirääkimised Tartu rahulepingu üks suuremaid teemasid.

Öeldakse, et Tartu rahu peamine tähtsus ei olnud isegi mitte selles, et sellega lõpetati Vabadussõda, vaid selles, et selle lepingu raames tunnustati Eestit iseseisva riigina. Sellisena on sel lepingul täiesti selge tähendus. Öeldakse ju, et riigi iseseisvus ei alga mitte niipalju sellest, kui üks riik end iseseisvaks kuulutab. Selleks, et see iseseisvus päriselt olemas oleks, on vaja, et ka teised teda tunnustaksid. See on Tartu rahulepingu peamine teene.

Kui rääkida sellest, kas me praegu, 99 aastat hiljem, oskame piisavalt hinnata seda, mis meil on? See on raske küsimus, mille vastust peab näitama tulevik. Teadus ütleb, et mida kaugemale me otsustavast või kriitilisest sündmusest läheme, seda nõrgemini mõistame tema tähendust. Seega – selleks, et kõige paremini aru saada, kui tähtis meie vabadus meile on, peaksime selle aeg-ajalt kaotama. Siis mõistame jälle selle olulisust.

Print Friendly, PDF & Email