桑德 阿维* Saarlane, kes õpetab hiinlasi targemini töötama (5)

HOIAB SILMA PEAL: Sander Allvee käib tehases ka laupäeviti, vaatab üle, millega töömesilased tegelevad ja kuidas hakkama saavad.
MAANUS MASING

Sander Allvee (28) ei pruugi olla ainus saarlane, kes kogemata koera söönud, ent täiesti kindlasti on ta ainus meie kandi mees, kes Hiinamaa südames väikseid usinaid hiinlasi paremini maju ehitama utsitab.

Tegemist on noore mehega, kes Saare Ereki ning sealmaal rohkem tuntud kui Saaremaa Houses’i tehasepoolne esindaja. Niisama “esindaja” on tema kohta aga üsna tuimalt öeldud.

Ta aitab välja arendada erinevaid puitmajatooteid. Õpetab hiinlastele, kuidas elementmaju ehitada, treenib projekteerijaid, räägib neile standarditest ja süsteemidest-tehnoloogiatest, mida Hiinas pole. “Käin ja õpetan neid kiiremini töötama. Või siis targemalt, sest hiinlased on tegelikult väga töökad, ausad ja toredad inimesed,” räägib Sander, mööndes, et brigadir võib ta kohta vahest öelda küll.

Ta mäletab, et kui Hiinas sai kohalikke tööle võetud, tuli ette juhuseid, kus mõni mees polnud varem akutrelli näinudki. Sellega sai omajagu nalja, kui üks mees tegi tööd ja neli vaatas pealt, kuidas trell töötab.

Võib-olla oligi parim variant

Miks ta aga üldse teisele poole maamuna sattus, on iseteema. Mõned head aastad Saare Erekis töötanud, tuli hetk, kui üht­äkki oli vaja pädevat inimest, kes läheks Hiinasse ja alustaks seal elementmajade tootmist. “Oli ka teisi variante, aga kellel oli pere ja kes ei saanud seepärast minna. Mina olin n-ö parim kandidaat… võib-olla olingi parim,” arutleb ta.

Esimest korda sattus ta Hiinasse, kui saarlastel polnud veel mõtteski sinna tehast rajama hakata. Kätte tuli põnev projekt – ehitada Shanghaisse maja. Saaremaal pandi vajalik tavaar selleks valmis, saadeti merekonteineritega sinna ning mindi siis ka ise kohale, et aidata maja kokku panna.

See oli vägev üritus, leiab Sander. Ehkki seal olid selleks tööks ette nähtud kohalikud ehitustöölised, ei ole Hiinas selliseid elementmaju ehitatud. Palk­maju seal mingil määral küll tehakse, aga vähe. Endale elamiseks teevad hiinlased enamasti maju betoonist või kivist, tõdeb Sander, sest nad on suutnud enamiku oma metsadest 1980. aastatel edukalt maha müüa. Nüüd on nad õnneks uuesti metsi istutama hakanud.

Nii siis läksid saarlased puitmaja ise kokku panema. Koos kohalike töölistega muidugi, kes enamikus olid ametilt aednikud. Sander võttis kätte ja tegi hiinlastega koos tööd. Sellest olid töölised šokeeritud, sest Hiinas ei panevat elu sees ükski objekti- või projektijuht objektile kätt külge.

Projekt edukalt ühel pool, läks mõni aeg mööda, kui Saare Ereki esindajaga Hiinas tuli jutuks, et miks ei võiks saarlased sinna päris oma tehast rajada. Huvi puitmajade vastu ju on. Asi kaaluti korralikult läbi ning mõeldud-tehtud.

Asukoha osas oli valikuid. Käidi erinevates maakondades, vaadati, mida kus teha annab ja leiti, et parim koht saarlastele pakutuist asub Kesk-Hiinas. Linnas nimega Jingmen.

Ehkki Sander töötab pea sama palju kui hiinlased ise ehk kuus päeva nädalas – pühapäev on puhkepäev –, on tal kaks kindlat perioodi aastas, mil Saaremaa teda eriti koju kisub. Jõulud ja jaanipäev. Praegu ongi ta kodus olnud juba kuu. Saabus enne jõule ja pärast Hiina uus­aastat, mis jõuab kätte veebruari algul, suundub tööpostile tagasi. Tehases käib Sander üldjuhul esmaspäevast laupäevani. Laupäev on seejuures päev, kus töölised vihuvad tööd teha, kuid kontoripoolel on seegi päev hingetõmbamiseks. “See on selline Hiinas väljakujunenud tava, näitamaks, et kontoriinimesed on pisut tähtsamad kui töölised,” ütleb Sander. Tema ei tee sellest numbrit, kuigi võiks samuti laupäeva, jalad seinal, veeta. Sander käib tehases, vaatab üle, millega töömesilased tegelevad ja kuidas hakkama saavad.

Oma ainsal vabal päeval teeb Sander aga kõike, mis pähe tuleb. Tutvub Hiinamaa imedega. Vaatamisväärsusi on seal omajagu. Vaid paaritunnise sõidu kaugusel asub rahvuspark, kus filmiti Hollywoodi kassahitt “Avatar”. Tornjad mäed, mida filmis näha võis, ei olnud teps mitte arvutiga joonistatud. Need ongi päriselt olemas. Sealsamas, Hiinas. Samuti asub seal koht nimega Kolm Kuru. Sedagi paika peab Sander suisa maagiliseks.

Ainsa saarlase või õigupoolest ainsa valge inimesena Jingmeni linnas ei ole tal küll otseselt keeruline olnud, aga mitte ka eranditult lust ja lillepidu. Avastamist on olnud palju ja üllatused pole otsas. “Mulle meeldib reisida ja see oli minu jaoks uus koht,” ütleb Sander. “Algus on alati põnev: mis see on ja kus see käib, mis toitu ma nüüd sõin ja kes sina oled – näod on neil ju ka nii sarnased…,” muheleb Sander, arutledes, kas see viimane ütlemine ehk rassistlik polnud, aga leiab siis, et eks hiinlased mõtle valgete kohta sama.

Omal kohal on Hiinas tavad, millise seltskonnaga söögilauas istutakse. Kas on perering või ärikohtumine. Sõltuvalt sellest alustatakse tervitamisega kas kõige vanemast või tähtsamast.

Mis puutub sööki, siis alati ei pruugi seal aru saadagi, mida sööd või söögiks tellid. Seni on kõik, mis kõrist alla läinud, maitsev olnud ning kurtmiseks pole nagu põhjust – söögid on Hiinas head.

Üks söögikord on Sandril siiski eredamalt meeles. Kohaliku sõbraga otsustati minna väiksesse tänavatoidurestorani. Tuba polnud seal suurem kui siinsed kabinetid. Istuti rõõmsalt ümmarguse söögilaua taha, nagu see Hiinas ikka käib. Sõber tellis ja Sander sõi. Ühel hetkel silmas ta aga, et sõber vaatab teda ainiti, kummaline naeratus näol.

“Pärast küsisin, et kõik oli nagu selge, mis söödud sai, aga üks roogadest – mis see oli? Sõber naeris: koer,” avaldab ta. “Aga polnud sel koeral häda midagi. Kere hele, läheb kõik alla.”

Rohkem ta koera siiski tellinud pole ja ametlikult seda enam teha ei saagi. Seadusega on see keelatud, kuid nurga taga saavat ikka. Hiinas on üldse paljugi, mida “nurga taga” saab, mis siis, et see tegelikult keelatud on.

Mida saab muusikaputkast?

Üks selline keelatud asi on pornograafia, mida müüakse muusikaputkades. “Auto seisab, muusika mängib, neoontuled põlevad. Silt on ülal, et tulge ostke muusikat,” kirjeldab ta. Ühekorra enne Eestisse tulekut läks Sander samuti sealt kohalikku muusikat ostma, et kodustele tuua. “Ostsin ära ja müüja küsib, et… kas sa midagi muud ei tahagi. Ma küsin vastu, et mis mõttes midagi muud?”.” No ja siis tehti talle selgeks, mis selle putka otstarve tegelikult on. Sander piirdus siiski muusikaga.

Keelatud on seal ka nt Facebook, Google ja Instagram, aga kohalikud – ja ka mõned turistid – on piisavalt nutikad kasutamaks VPN-i. Vahendit, mis laseb ümber nurga ja pireke pettes kõiki mainitud internetiahvatlusi tarbida.

Mis puutub veel sellesse, et Sander on oma linna ainus saarlane, siis sellegagi on seotud üks lugu. “Meil oli firmas üks autojuht, kes tuli õhinal mu juurde, et kuule, teine eestlane elab samuti siin! Minul muidugi hea meel, et jumal tänatud, saab kellegagi eesti keeles juttu ajada. Pidi olema ta poja jalgpallitreener,” kõneleb Sander.

Seega pakkus ta, et võiks selle teise eestlasega kokku saada. Enne kokkusaamisele minekut hakkas autojuht pärima, et palju muidu Eestis neid mustanahalisi on. “Hakkasin mõtlema, et midagi on vist mäda, kuna mustanahalisi meil palju just ei ela. Küsisin igaks juhuks üle, et on see “mustanahaline” ikka Eestist, mispeale ta kinnitas, et muidugi, sa ju ütlesid, et sa oled Etioopiast!” naerab Sander. Tuli välja, et Eesti ja Etioopia on hiina keeles üsna sarnased sõnad. “Kui aga väga valesti ütled hiina keeles, et “ma olen pärit Eestist”, siis selle kõla võib olla ligilähedane lausega “ma tapan so ära”,” naerab Sander.

Kuulnud on Sander ka, et kõrvalprovintsis elavat veel üks Saaremaa mees, kes ehitavat seal laevu, aga see olevat samuti selline “naised saunas rääkisid” jutt. Oma silmaga ta teda näinud pole. Samuti elavat mõne tunni kaugusel suurlinnas Wuhanis kaks keskealist eestlast, ent nendestki ei tea ta enamat.

Kui sai mainitud, et Wuhan on suurlinn, siis seda see tõepoolest on. Elanikke on seal ca 15 miljonit, võrdluseks – Jingmenis, kus Sander elab, on inimesi pea 3 miljonit. Hiina mõistes on see üsna väike linn. Suisa küla. Aga meie mõistes pea pool Baltikumi. Vot nii on lood nende Hiinamaa imedega ja ühe saarlasega nende keskel.

*Sander Allvee hiina keeles


SANDER ALLVEE
Sündinud 28.10.1990 Kuressaares

HARIDUS
• Kuressaare Põhikool 1998–2007
• Kuressaare Ametikool, ehitusviimistlus 2007–2010
• Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 2009–2011
• Tallinna Tehnikakõrgkool, hoonete ehitus (ehitusinsener) 2011–2015
TÖÖ
• AS EBC Ehitus, ehitusviimistlus ja ehitustööd 2010 (juuni) – 2010 (detsember)
• Objektid koos erinevate brigaadidega. Vundamenditöödest kuni viimistluseni 2011–2013
• AS Saare Erek, eelarvestamine ja joonestamine 2013 suvi
• Oma Fassaad OÜ (praktika), objektijuht ja projektijuhi abi 2014–2015
• AS Saare Erek, projekteerimine, eelarvestamine, tehase töö organiseerimine jmt 2015–…
HOBID
• Reisimine, merendus, kalastamine, Kaitseliit ja igasuguseid muid asju.
PERE
• Ema Koidu Allvee. Elab Inglismaal ja töötab isikliku assistendina.
• Isa Kalle Allvee elab Tagarannas, tegeleb vanade Vene autode tuunimisega, osavate käte ja mõistusega automehaanik.
• Õde Iulia elab Tallinnas, tegeleb oma juuksuriäriga.

Print Friendly, PDF & Email