Endiste kontorirottide edukas teeaasta Gruusias (2)

Kristiina Mehik

“Möödunud aasta alguses jätsime oma igapäevatöö ning läksime Gruusiasse mahajäetud teeistandusi taastama, alustades seal täiesti nullist,” kirjutab saarlasest teekasvataja Kristiina Mehik. “Vaatamata raskustele on meil seljataga esimene edukas hooaeg ja paari kuu pärast juba uus algamas.”

Renegade Tea Estate´i taga on neli eestlast ja üks leedukas. Keegi meist keegi polnud varem põllumajanduses töötanud, ei olnud meil seni olnud ka kuigi suurt kokkupuudet teega. Olles aga pärit väikestest maalähedastest linnadest ning tüdinud korporatiivmaailma näilisusest ja intriigidest, tõmbas meid miski tagasi looduse poole.

Mullu aprillis kolisime kõik Gruusiasse ja hakkasime kohe suure hooga põllutöid tegema. Viimased 30 aastat mahajäetud, olid sealsed teeistandused mattunud umbrohu alla ning teed, mida kasvatama läksime, polnud esmapilgul nähagi. Lootuses, et üsna pea kasvavad taimed piisavalt suureks ja saame teed tootma hakata, hakkasime entusiastlikult umbrohtu eemaldama. Optimismi toitis ka kohalike teespetsialistide lubadus, et juba esimesel aastal peaks saak olema ligi 25% istanduse võimalikust toodangust. Tegelikkus oli muidugi midagi muud kui see roosa unistus.

Võitlus kuuepealise lohega

Selgus, et teepõõsastel võtab uue reaalsusega harjumine siiski oodatust kauem aega. Mõnevõrra üllatusena osutus meie suurimaks vaenlaseks sõnajalg – meeletus koguses sõnajalga! Iga kord, kui olime mõne osa istandusest puhtaks saanud, oli see üsna pea uuesti sõnajalavaiba all. Kohati tundus see nagu lõpmatu võitlus kuuepealise lohega.

Lisaks oli suvi kohati väga kuum ja kuiv, mis aeglustas teetaimede arengut veelgi. Oma osa andsid ka lehmad, kes vaatamata meie pingutustele neid istandusest eemal hoida, sõid isukalt noori võrseid. Juuli keskpaigas olid paljudes kohtades vaid üksikud teepõõsa alged. Tasapisi hakkas maad võtma arusaam, et sel aastal ei saa me üldse mingit saaki.

Kuigi katsumusi oli palju ja vaatepilt põldudel kohati suhteliselt kurb, võitlesime edasi. Alla anda ei olnud võimalik. Mõne aja pärast tasuski ootamine ära, kui justkui üleöö hakkasid paiguti tekkima ilusad teepõõsaste read ning kohati nägi põld välja juba peaaegu nagu üks päris teeistandus. Augustis saime teha ka juba esimese saagikoristuse.

Kui saime lõpuks ka tootmisega alustada, kutsusime külla mentori Nepalist, kellega põhitõed enne masinate käima panemist üle korrata. Kuna olime seni tee valmistamisega kokku puutunud vaid raamatute ja videote vahendusel, oli professionaali abi hädavajalik. Meie rõõmuks kinnitas tee-ekspert, et olime enamikust asjadest siiski õigesti aru saanud – nii taimekasvatuse kui ka tootmise loogika osas. Samas õppisime palju uut: kui päris teekonna alguses oli osale meist üllatus, et kõiki teesorte valmistatakse ühest ja samast teetaimest, siis nüüd avastasime, et meie istandustes kasvab sadu erinevaid Camellia sinensis’e kultivaare. Enamikes maailma teeistandustes on reeglina vaid 1–5 erinevat sorti, seega tuli leid üllatusena nii meile kui ka mentorile endale. Ühest küljest on see suur väljakutse, kuna erinevate kultivaaride lehed käituvad tootmisel erinevalt, kuid teisalt on meie teel seetõttu ka unikaalne maitse. Seega näeme seda pigem positiivse väljakutsena.

Katse-eksitusmeetod

Esimestel tootmisnädalatel veetsime tehases nii päevad kui ka ööd, põnevus kannustamas tagant, et leida see esimene “õige” retsept. Õppisime peamiselt katse-eksitusmeetodil ja tänu sellele jõudsime üsna kiiresti ka tulemuseni, millega ise rahul olime. Loomulikult oli ka mitmeid ebaõnnestumisi. Alustades sellest, et me ei suutnud rohelise tee puhul sellele iseloomulikku rohelist värvi säilitada – igal katsel asendusid kirkad rohekad lehed mingis tootmise etapis hallikassinaka tulemusega. Lõpetades sellega, et kord läks elektrikatkestuse tõttu mitu kilo oolongit äraviskamisele.

2018. aastal tootsime kokku ca 100 kg teed, katsetasime erinevate sortidega, kuid suurem osa toodangust oli must tee.

Esimese hooajaga tervikuna oleme rahul ja väga tänulikud positiivse vastuvõtu eest. Kuigi lootus oli suur, andsime endale aru, et oleme siiski täiesti algajad ja esimesed klientide arvamused võivad meid vabalt maa peale tagasi tuua. Tegelikult aga on huvi olnud suur ja tagasiside on meie ootusi igati ületanud. Tellimusi on tulnud nii Eestist, USA-st kui ka näiteks Malaisiast ja Singapurist.

Oleme saanud kinnitust, et Gruusia tee huvitab inimesi. Peamiselt just seetõttu, et Gruusia kui teeriik on täna maailmas veel üsna tundmatu ning sellest regioonist tuleva tee maitseomadused enamiku inimeste jaoks uued. Näiteks on kliendid olnud üllatunud, et Gruusia must tee on mahe ja puuviljane, mitte kange ja mõru, nagu ollakse harjunud Indias või Aafrikas toodetud tee puhul.

Positiivsed arvustused on andnud meile palju enesekindlust ja indu uueks hooajaks juurde. Peagi alustame eeltellimustega 2019. aasta toodangule. Sel kevadel on meil plaan panna peamine rõhk just rohelise ja oolong-tee täiustamisele, kuna viimases oleme avastanud nii enda kui ka paljude klientide lemmiku.

Print Friendly, PDF & Email