Sotsiaalministeerium tõmbas Punase Risti rahastust koomale (12)

KUIDAS EDASI? Mismoodi senisest kasinam rahastus seltsi traditsioonilisi tegevusi mõjutab, Laine Kunnberg-Bortnikov prognoosida ei osanud.
Maanus Masing

Kuna riik annab Eesti Punase Risti seltside tegevuseks ja sekretäride palkadeks tänavu raha mullusest poole vähem, peab ka Saaremaa selts otsustama, kuidas oma tööd jätkata.

Seni rahastas riik Eesti Punase Risti tegevust läbi Hasartmängumaksu Nõukogu, mis lõpetas tegutsemise käesoleva aasta algusest. Nüüd otsustab organisatsioonile raha eraldamise üle sotsiaalministeerium.

“Veel oktoobris lubas Rait Kuuse sotsiaalministeeriumist, et 2019. aastal jääb rahastus samaks, aga mulluse 1,1 miljoni euro asemel saab Eesti Punane Rist tänavu ainult 608 000 eurot,” ütles EPR-i Saaremaa seltsi juhatuse esimees Juhan Nemvalts. “See oli seltsidele halb üllatus ja nüüd on mure majas. Ega sellel probleemil väga arukat lahendust ole.”

Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi selgitas organisatsiooni peavalitsuse koosolekul 9. jaanuaril, et sotsiaalministeeriumi hinnangul on osa EPR-i tegevusest kohalike omavalitsuste ülesannete dubleerimine. “Seda näeb ministeerium topelt rahastusena, mitte Punase Risti abistava rollina oma rahvusriigi tegevuses,” lausus Kabi koosolekul. “Näib, et ministeerium ei ole aru saanud, millised on Eesti Punase Risti ülesanded ja mida EPR teha võib.”

Otsustamise koht

Kabi tõdes, et kuna EPR-ile eraldatud summad on poole väiksemad, vähenevad selle võrra ka organisatsiooni “aktiviteedid”. “Põhirõhk jääks esmaabi valdkonnale, mida sotsiaalministeerium aktsepteerib,” ütles Kabi, lisades, et ministeerium aktsepteerib ka vabatahtlike esmaabimeeskondade võimekuse tõstmist ja EPR-i rolli hädaolukordade lahendamisel, kuid nad ei näe ette rahastamist õppuste korraldamise ja koolituste jaoks.

Kabi sõnul hakkab lepinguliste töötajate töötasu olema senisest töötasust 50% tööajaga 20 tundi nädalas. “Töötajad peavad otsustama, kas töölepingu tingimuste muudatustega nõustuda või mitte nõustuda,” lausus Kabi.

Juhan Nemvaltsile 8. jaanuaril saadetud kirjas teatas Riina Kabi, et kuna organisatsiooni palgafondiks ja tegevuseks eraldatud summa on taotletust poole väiksem, on EPR-i keskbürool alates 1. veebruarist võimalik maksta Saaremaa seltsi sekretäri täiskoha töötasust 50 protsenti.

EPR-i Saaremaa seltsi ainus palgaline töötaja (kui mitte arvestada esmaabiõpetajat), sekretär Laine Kunnberg-Bortnikov ütles Saarte Häälele, et ei ole pädev kommenteerima EPR-i ja sotsiaalministeeriumi vahelist suhtlust ega eelarvet. Seda aga, et majanduslik olukord Punases Ristis kehvemaks läheb, on EPR-i keskbüroos tema sõnul räägitud juba paar aastat.

Tööd vähemaks ei jää

“Eeldasin siiski, et tuleb pikem etteteatamisaeg, mille jooksul saaksime otsustada, kuidas edasi,” lausus Kunnberg-Bortnikov, kelle töökohustuste hulka kuulub nii seltsi juhtimine, aruandlus, ruumide koristamine kui ka kõik muu.

Kuidas senisest kasinam rahastus seltsi traditsioonilisi tegevusi mõjutab, Kunnberg-Bortnikov prognoosida ei osanud. “Juttu on olnud sellest, et ära jäävad laagrid toimetulekuraskustes lastele, aga mis veel – ei tea,” lausus sekretär.

“Meil on ka sel aastal plaanis toetada ja abistada toimetulekuraskustes inimesi – näiteks järgmisel-ülejärgmisel nädalal teeme tuhande euro väärtuses toidupakke. Ma ei näe, mis tegevused peaksin tegemata jätma – meie peamajast pole teada antud, et meil edaspidi tööd vähem on.”

Kuna igal seltsil on oma eelarve, otsustas Saaremaa seltsi juhatus oma eilsel koosolekul maksta Kunnberg-Bortnikovile palka juurde seltsi majandustegevuse arvelt. “Sama suurt tasu nagu enne ta ei saa, aga pille kotti panna meie selts ei kavatse,” kinnitas Juhan Nemvalts.

“Kui Punase Risti majanduslik olukord paraneb, siis teeme ettepaneku taastada endine olukord ehk sekretäril oleks taas 1,0 ametikohta ja finantseerimine tuleks keskbüroolt,” lisas Kunnberg-Bortnikov.


Aitab ja õpetab

Eesti Punane Rist (EPR) on rahvusvahelise Punase Risti Eesti haruorganisatsioon, mis asutati 1919. aastal. EPR-i Saaremaa seltsi ülesanded on: viia läbi elanikkonnale esmaabi-alast väljaõpet ja korraldada esmaabi-alast õpet lastele, sh projekt “Kaitse end ja aita teist” ehk KEAT. Selts töötab riskirühmadega – abistab hädaolukorda sattunud inimesi toidu- ja hügieenipakkidega, jagab puudustkannatavatele inimestele uusi ja kasutatud rõivaid ning asju. Selts korraldab suurte perede ja toimetulekuraskustes perede lastele preventiivse iseloomuga päevalaagreid. Selts peab oluliseks ka õnnetusteks valmisolekut – valmistab ette vabatahtlikke oskuslikuks käitumiseks hädaolukorras, rakendab esmaabirühma liikmeid ja teisi esmaabi-alase ettevalmistuse saanud vabatahtlikke massiüritustel turvajate ja esmaabiandjatena.

Print Friendly, PDF & Email