Tiit Sarapuu
“VEB Fondi asjas on teil, riigikogu liikmetel, võimalik teha valik,” kirjutas AS-i Saare Kalur juhataja Tiit Sarapuu rahvasaadikutele saadetud pöördumises, “kas anda see raha, mis on nagunii üüratult oma ostujõudu kaotanud ja intressivabalt riigi alustalasid toetanud, tagasi või mitte. See saab olema lakmuspaber. Kas läheme edasi, silmad häbist maas, või jätkame ausa ja õiglase riigina.”
4. oktoobril 2012 ütles toonane peaminister, tänane Euroopa Komisjoni volinik Andrus Ansip VEB Fondi osas tekkinud kahtluste kohta: “Ma võin mürki võtta selle peale, et Eesti Pank pole midagi võltsinud.” Napp kolm kuud hiljem selgus, et VEB Fondi 32,3 miljoni dollarilise suurpettuse aluseks oli Eesti Pangas võltsitud dokument. VEB Fondiga seotud valed ja kinnimätsimised olid läinud nii kaugele, et valetati isegi toonasele peaministrile!
Mul on kõigile rahvasaadikutele lihtne küsimus. Kui te oleksite vaese tudengina kelleltki raha ära võtnud ja kogu Eesti on sellest teada saanud, kas te annaksite jõukamaks saades selle raha tagasi ja vabandaksite või mitte? Täpselt võrreldav olukord on VEB Fondi asjas. Kui 1993. aastal Saare Kaluril ja mitmetel teistel isikutel Eesti pankades olnud raha tugevama õigusega Eesti Vabariigi poolt ära võeti, tegi meile kaotuse talutavamaks teadmine, et Eesti riik maksab meilt ebaõiglaselt võetud raha esimesel võimalusel tagasi. Meiegi tahtsime ju aidata Eesti riiki ning päästa niigi habrast Eesti krooni ja pangandust kokku varisemast ning olime valmis selle nimel ajutiselt kannatama.
Tänaseks on möödunud 26 aastat, Eesti kroon on minevik, arveldame eurodes ja tunneme uhkust üha jõukama Eesti üle, aga meie raha pole siiani tagastatud. Kui mõni inimene nii teeks, nimetataks teda vargaks ja pandaks trellide taha. Mul on olnud valus vaadata, kuidas varasemad võimul olijad on vabandamise ja kahju korvamise asemel läinud hoopis mõnitamise ja spekulantideks sildistamise teed. Samuti elab nagu Loch Nessi koletis edasi lausvale, nagu oleks Saare Kaluri Eestis asuvalt pangakontolt raha ära võtnud Venemaa. Meil ei ole kunagi olnud pangakontot üheski Venemaa pangas, meie ja ka teised VEB-i saagas kannatanud ettevõtjad hoidsid oma raha ikka Eesti pankades ehk tegemist on puhtalt Eesti-sisese küsimusega. Venemaaga pole siin midagi pistmist. Seda kinnitab riigikontrolli VEB Fondi audit ja enamik õigusteadlasi.
Tänastel uue põlvkonna poliitikutel on võimalik poliitilises kultuuris uus lehekülg pöörata. Riigikogu menetleb eelnõu, millega anda rahast ilmajäänutele tagasi täpselt see summa, mis pangakontodelt ära võeti ja mis lõpetaks Eesti Vabariigi petuväärtpaberite (riikliku VEB Fondi sertifikaatide) saaga. Laual on kaks võimalust – võtta eelnõu vastu või see parlamendi volituste lõppemisel prügikasti saata.
VEB Fondi asjas on teil, riigikogu liikmetel, võimalik teha valik. Kas anda see raha, mis on nagunii üüratult oma ostujõudu kaotanud ja intressivabalt riigi alustalasid toetanud, tagasi või mitte. See saab olema lakmuspaber. Kas läheme edasi, silmad häbist maas, või jätkame ausa ja õiglase riigina.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kas Sarapuu ei saa töesti aru, et kui Riigikogu otsustab Jaanus Karilaiu eestvedamisel taotlejatele seda hüvitist maksta, siis on Reformierakonna valimisvöidu lootusel ja Siim Kallase poliitikukarjääril jäme kriips peal? Sest see kinnistab rahva teadvusesse, et Siim ja oravad tegid toona suli! Mis on muidugi sula töde. Köigepealt ehk esiteks tösteti pankade päästmiseks hulga hoiustajate nöuded Riigikogu otsusega pankade bilanssidest VEB Fondi ning anti vastu mitte midagi maksev sertifikaat. See oli totaalselt seadusevastane otsus, kuid vastasel korral oleksid pangad pankrotistunud ning hoiustajad jäänuksid oma rahast ilma pankrotimenetluses. Seega vöttis riik neilt seadusevastaselt ära nende raha, mille nad oleksid panga pankroti käigus kaotanud niikuinii, 100%-lise kindlusega. Teiseks, hiljem peteti osa Venemaa poolt Moskvas külmutatud Eesti raha Eesti Panga presidendi Vahur Krafti allkirjaga völtsitud paberiga sealt välja ning ametlikult ei tea keegi, kuhu see raha jöudis. Väidetavalt aga Heiki Kranichi vahendusel R-Hooldusesse, kust sellega rahastati Reformierakonda. Nendel kahel operatsioonil oli sisuliselt väga vähe ühist. Kuid on üks suur aga – mölema taga seisis Siim Kallas. Palju jöudu ja edu Tiit Sarapuule viimase ja temaga koos ka Reformierakonna uputamisel!
Raha ja maailmavaade on omavahel seotud. Raha ei pea tagasi andma mitte riigikogu, vaid need, kes selle vuuki panid
Riik peab raha praegu välja maksma, sest süüdlaste avalikustamiseni läheb veel aega. Süüdlaste ringkäendus saaks hoobi siis, kui asjaosaline erakond lõplikult võimult kõrvale jääks ja lõhki läheks. Või kui teadja pandaks valimistel nimekirja lõppu. Sahkerdajate-reeturite Evelin Sepa ja Silver Meikari tegevus annab lootust, et tõde kunagi avalikuks tuleb.
Mina ei tea sellest midagi, ma olin raha vuuki panemise ajal paugu otsas kui puu käis. Ja üldse, ma olen puhas kui prillikivi või kut peele!
Tõde (vähemalt suures osas) selgub siis, kui EKRE võimule tulles avalikustatakse salastatud materjalid selle afääri kohta.
Ainus lootus tõe päevavalgele kiskumiseks ongi ainult EKRE. Valiga EKRE saadikukandidaate!
Miks see Ansip ei ole siis veel mürki võtnud?
Aga kes maksab välja inimestele rahareformiga tehtud kahjud, kus korralike inimeste säästud nulliti. Vähe sellest, järgmisena likvideeriti töökohad ja vanadele inimestele hakati maksma abiraha, millest ei olnud võimalik isegi vett-leiba osta, millestki muust rääkimata!
Ansipil olevat see fooliummüts ära varastatud, seepärast ei saavat ka ka midagi mõistlikku teha.
Kui valite Volli͈kogu, siis prindin ma isiklikult kõigile kannatajatele oma must-valge printeriga need 32 miljonit välja.
Kuidas ma valin Helle-Moonika, kellel pole muid väärtusi kui Mardi naiseks olemine? Mis siis, et tema surimaski meenutavat nägu reklaamitakse löpmatuseni!
Riigikohtu otsusega on see teema saanud lõpliku lahendi.
Kummastav, et mõnede jaoks see ei tähenda midagi.
Mõne ettevõtja soov saada riigikassast vahendeid on paljud poliitikud jooksma pannud, ju siis sidrunid lubatud.
Ka Riigikohus võib eksida!