
Kapten Meelis Saarlaid laeva kaardilaua taga. Foto: Maris Pruuli
Neil päevil liigub kapten Meelis Saarlaiu käe all Hispaaniast Saaremaa poole purjejaht, mis saab nimeks “Admiral Bellingshausen” ning millega sõidetakse kuulsa meresõitja jälgedes viiendale mandrile.
Ekspeditsiooni eestvedaja ja maailmarändur Tiit Pruuli ütles Saarte Häälele, et Eesti Meremuuseum ja MTÜ Thetis Ekspeditsioonid korraldatud ekspeditsioon kestab juulist 2019 kuni veebruarini 2020 ning kulgeb Kroonlinnast Antarktisesse. Reisi kulminatsioon saab olema täna täpselt aasta pärast, kui tähistatakse jäise mandri avastamise 200 aastapäeva ning seejärel algab kodutee.
Pruuli sõnul on reisi eesmärgid nii Saaremaal sündinud admirali uurimisreisi meenutamine ja teadusajaloo tähistamine, kui ka tähelepanu juhtimine tänapäevase keskkonnakaitse tagamisele.
Reis viiakse läbi Jongert24 tüüpi 23,9 meetri pikkuse teraskerega mootorpurjekaga Admiral Bellingshausen.
Rahvusvaheline meeskond on 12-liikmeline. Pruuli sõnul on üheks kapteniks Saaremaa merispordi seltsi liige Meelis Saarlaid. Võimalik, et kaasatatakse ka vahetuskapten.
Hetkel liigub laev Barcelonast Saaremaa poole ning eile hilisõhtul silduti pärast 56 tunni pikkust sõitu Gibraltaris. Kapten Meelis Saarlaiu sõnul sujub kõik kenasti. Barcelonast väljudes olnud ilm valjuvõitu, kuid nüüdseks on meri peegelsile. “Purjelaev on parimas eas daam ja sellist alust meievetes tihti ei kohta,” ütleb Lennuki pardalgi purjetanud kapten. Saarlaid märkis, et ees ootab meresõit kodu poole just mitte kõige sõbralikumal aastaajal. “Loodame lähinädalatel Abruka territoriaalvetesse jõuda,” rääkis kapten. Tiit Pruuli sõltub jääoludest, kuid laev peaks jõudma Nasvale, kus ta Baltic Workboatsi tehases mereklaariks tehakse.
Tulevane ekspeditsioon läbib läbi rohkem kui 30 sadamat Euroopas, Aafrika rannikul ja Lõuna-Ameerikas.
Tiit Pruuli sõnul on reisi rõhk hariduslik ja populaarteaduslik. “Igal etapil on kaasas mõni mereteadlane või merendusega seotud avaliku elu tegelane, kelle abil toome selle reisi koduste jälgijateni,” ütles ta ja loetles tuntuid teadlasi: Teaduste Akadeemia president, laineteuurija Tarmo Soomere, ihtüoloog Markus Vetemaa, teadusjaloolane Erki Tammiksaar ja paljud teised.
“Loodan, et admiral Bellingshauseni abil saame tutvustada maailmale eesti merenduslugu ja rääkida tõsistest ökoloogilistest probleemidest, mis terve maailma eest täna seisavad,” selgitas Pruuli veelkord reisi ühte ideed.
“Kliimamuutused ja Antarktika on omavahel olulises seoses ja see reis ajal, kui maailma pilgud on Antarktise avastamise aastapäevaga seoses seal, annab hea võimaluse need küsimused ka omalt poolt fookusesse tõsta.”
Mis värk saarlastel selle Bellinghauseniga on?
Avastas mandri, kus oldki mitte ühtegi mandrimeest peal.
Vanale koerale ja ka teistele huvitatutele.
Admiral, maadeavastaja Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen on siiani kõige kuulsam isiksus, keda on võimalik Saaremaaga siduda. See, et ta elutöö toimus Tsaari-Venemaa alamana ei muuda tema seotust olematuks. Samamoodi võiks ju küsida, et miks me tunneme uhkust võõramaalaste poolt ehitatud linnade ja mõisate üle. Oli ju eestlastel selle tegevuse juurde asja heal juhul labidamehena.
võtke kaasa
Mis on sellest tavalisele inimesele tolku?.. absoluutselt mittemidagi!
Miks ei ole tolku, ikka on. Sinna sõitnud avastavad näiteks, et seal ei elagi jääkarud või paabulinnud ning tagasi jõudes räägivad nad sellest sulle ning nii saad sinagi targemaks. Nii lihtne see ongi!
Ta ei ole isegi saarlane olnud. Taas mingi üle paisutatud jama.
Võid minuga koos ka tulla, kui žigulliga teine kord näiteks Viini ooperimajja sõidan. Mul on alati mitu vaba kohta. Gunnar on maani täis, ta võib pagassis ka reisida.
Minu meelest tublid tegijad! Edu ja vastupidamist!
Ah, las loksuvad merel. Selge on see, et merel loksumine ei asenda kirjandusega tutvumist.
Muide, kas need reisijad ikka teavad , kus FGB tegelikult sündis.